Uudised

Mari sangari päev - maride tähtsaim rahvuspüha Марий талешке кече on üks huvipakkuvamaid Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste rahvuspühasid - pole ilmselt teist sellist rahvast, kes teeb oma kangelase hukkumise päevast püha.

Mari El Vabariigis on viimastel aastakümnetel olnud probleemiks maride alaesindatus vabariigi võimuorganites. Marisid on kohalikus parlamendis reeglina alla 20%, kuid vabariigi elanikkonnast on üle 40% marid.

Fenno-Ugria juhatuse otsusega 9. jaanuarist on Fenno-Ugria uus direktor 1.02.2023 alates Barbi Pilvre, kes 2022 märtsist töötas samas asutuses projektijuhi ja detsembrist alates ka kommunikatsioonijuhina.

Krasnogorski filmi- ja fotodokumentide arhiivis on säilinud filmihuvilise A. Bogdanovi 1965. aastal üles võetud unikaalne Tallinfilmi film “Jaht kuradile. Ekspeditsioon Labõnkõri” (“Охота за чертом. Экспедиция на Лабынкыр”), mille teksti on koostanud Lennart Meri. Rezhissöör on Eugen Rosental.

Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.

10. detsember on mari kirjakeele päev, millel 1998. aastast on riikliku tähtpäeva staatus. Sel päeval 1775. aastal ilmus Peterburis esimene mari keele grammatika

11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.

Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.

Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.

Tallinna ülikooli projektitöö õppe kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu andis keeleteadlane Sven-Erik Soosaar.

Kahe maailmasõja vahel alguse saanud traditsioonil on sügisestes kultuurikavades kindel koht kogu soome-ugri maailmas. Heidame pilgu Soomes, Ungaris ja Venemaa soome-ugri ühiskonnas toimunule.

Üks neist on varasem kultuuri- ja rahvuspoliitika minister, mäemarilane Mihhail Vasjutin. Teine, niidumarilane Jevgeni Kuzmin oli eelnevalt kohaliku seadusandliku kogu asespiiker. Ta on juhtinud ka mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituuti.