Jäta menüü vahele

Aastaraamatud

Fenno-Ugria Asutuse aastaraamat on tagasivaatav ja ilmub järgmise kalendriaasta esimeses pooles.

Fenno-Ugria Asutus koostab ja avaldab aastaraamatut “Soome-ugri sõlmed”, mis annab ülevaate Fenno-Ugria Asutuse ja koostööpartnerite ettevõtmistest. Väljaanne vahendab teaduslike välitööde kogemusi ning muljeid kontsertidelt, teatri- ja filmifestivalidelt. Tutvustatakse aasta jooksul ilmunud raamatuid ja filme ning tunnustusi pälvinud inimesi. Aastaraamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Aastaraamatut ja temaatilisi seinakalendreid saab soetada Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest, kuid ka Fenno-Ugria kontorist Tallinnas.


2022

“Soome-ugri sõlmed 2022” annab ülevaate Fenno-Ugria Asutuse ja koostööpartnerite ettevõtmistest muutunud geopoliitilises olukorras. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

2021

Poliitiliste ja epidemioloogiliste takistuste kiuste toimunud maailmakongress, maineka uuringufirma läbi viidud laiapõhjaline veebiküsitlus ja selle tulemused ning Fenno-Ugria taasloomise 30. aastapäev – need on vaid osa 2021. aastal toimunud sündmustest. Kuid värske aastaraamat teeb neist kõigist põhjaliku ülevaate. Trükise väljaandmist on toetanud kultuurkapital ning HTMi hõimurahvaste programm


2020

“Soome-ugri sõlmed 2020” jätkab põlisrahvaste keelte turgutamise ja õpetamise lainel, sest alanud on ÜRO põliskeelte kümnend. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

"Soome-Ugri Sõlmed 2020" kaanekujundus kunstnik Peeter Laurits

kaanefoto 2019 aastaraamat

2019

ÜRO põliskeelte aasta oli tegevusrohke ja lootusrikas, hoolimata sellest, et väikekeelte olukord pole kiita kusagil. Millised on meie kaugemate ja lähedaste sugulaskeelte väljavaated ja eluvõimalused, arutatakse põliskeelte aastale pühendatud mahuka peatüki artiklites. Väljaandest saab lugeda mitmeid portreelugusid, mh soome-ugri rahvaste uurimisele aluse pannud ungarlase Antal Reguly (1819–1858) värvikast elust. Avaldatud on ka kirjutisi elamuslikest reisidest sugulasrahvaste juurde ning aasta vältel ilmunud raamatute ja teatrilavastuste tutvustusi.


2018

Sedakorda hõlmavad suure osa trükisest 2018. aasta hõimupäevade konverentsi “100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist” ettekannetel põhinevad artiklid soome-ugri rahvaste sajanditagustest enesemääramispüüdlustest. Lisandunud on ka teisi samateemalisi kirjutisi. Põhjalikult käsitletakse karjala kirjakeele ajalugu ja sellele riigikeele staatuse taotlemist.


aastaraamat, kaanfoto

2017

Tänu mitmetele ümmargustele tähtpäevadele on aaastaraamat seekord üsna ajaloohõnguline. Fenno-Ugria Asutuse asutamisest möödub 90 aastat ning 80 aastat möödub Soome-Eesti kultuurikoostöö konventsiooni sõlmimisest. Tutvustame soome-ugri keelte ellujäämise ja sõnavara ning terminoloogia kaasajastamise kujundamise protsesse ja võimalusi. Hea näide keele elushoidmiseks on äsja valminud mari-eesti veebisõnastik. Juttu teeme ka Eesti Rahva Muuseumis alustatud ettekandeõhtute sarjast, mis kannab pealkirja ERM’i hõimuklubi.


2016

Anname muu hulgas ülevaate Soome linnas Lahtis toimunud VII soome-ugri rahvaste maailmakongressist ning viib rännakutele läänemeresoome rahvaste juurde, peatudes ka Ungaris, kus asub 2016. aastal soome-ugri kultuuripealinn. 
Põhjalikumalt saab tutvuda Eesti Rahva Muuseumi ainulaadse ja rahvusvahelist kiitust pälvinud püsinäitusega “Uurali kaja”. 
ISSN 2228-1894

2015

Aastaraamatu artiklid jagunevad viie suurema teemaderingi vahel: soome-ugri liikumine; kultuurielu; inimesed, seltsid, kogukonnad; reisid ja välitööd ning väljaanded ja lõpetuseks 2015. aasta hõimurahvaste programmi auhinnad ja MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegemiste kronoloogiline esitus.


2014

“Tänavu pole Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatule kerge saatesõna kirjutada,” kirjutab Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen oma saatesõnas. Ta jätkab: “Ajad on ärevad ja kuigi me ise suuremate tõmbetuulte eest varju hoiame, võib õhus aduda hämmeldust, ebakindlust ja umbusku – kartust, et soome-ugri rahvad võiksid kuidagi omaette hoida ja niiviisi suurriiki ohustada. Tegelikult on nii Fenno-Ugria Asutuse kui ka selle liikmesorganisatsioonide ja partnerite kandvateks ideedeks väiksemate ja ohustatud sugulasrahvaste uurimisel ning toetamisel koostöö, milles löövad kaasa erineva taustaga osalised. Meie raamat annabki põgusa ülevaate 2014. aasta seesugustest tegemistest, et jagada oma kogemusi nii erialateadlasest kui ka asjaarmastajast lugejaga.” Pikemalt saab lugeda alloleva lingi kaudu:

aastaraamatu kaanekujundus

aastaraamat 2013 kaanefoto

2013

Need inimesed, kes oma töödes-tegemistes soome-ugri rahvastega igapäevasemalt kokku puutuvad, ei pea sugugi niivõrd tähtsaks soome-ugri juurte tagaotsimist, vaid püüavad neist väikerahvastest rohkem teada saada, märgata nende igapäevaelu rõõme ja muresid, hoolida nende püüdlustest ning võtta koos ette asju, mis aitaksid hõimukeeltel ja kultuuridel püsida elujõulisena. Ülevaated seesugustest ettevõtmistest koondab kokku Fenno-Ugria Asutuse järjekordne aastaraamat.


2012

Seekord on juttu ka Eesti Keele instituudi pikaajalise töö tulemusena valminud Eesti etümoloogiasõnaraamatust, mis aitab orienteeruda meie sõnavara päritolus ja toetab niiviisi sugulasrahvastega tegelevate inimeste tegevust. Konkreetsete näidete kaudu võib lugeja ise veenduda meie emakeele tüvevara uurali ja soome-ugri päritolus. Üheks selliseks ühissõnaks on ka kogumiku pealkirjaks valitud sõna sõlmed. Seega peaksid väljaande pealkirjast kenasti aru saama nii läänemeresoome rahvad kui ka ersad ja mokšad. Märksõna sõlmed all on veel üks huvitav sõna – sõltus –, milleks on kinnituspael või -nöör, hiljem on sellest kirjakeelde tuletatud tegusõna sõltuma. Ning eks see soome-ugri hõimurahvastega tegelemine vist üks isemoodi sõltus olegi. Kord sellega tutvust teinud, on sinasõprus sõlmitud ja selle kütkest valla ei pääse. Pikemalt saab lugeda alloleva lingi kaudu:

aastaraamat, kaanefoto

2010–2011

Esimese aastaraamatu eessõnas ütleb Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen: "Hetkel vahendavadki päevakajalisi uudiseid soome-ugri maailmast Fenno-Ugria kodulehe infoportaal ja äsja ilmuma hakanud elektrooniline uudiskiri. Paraku on elektrooniline meediamaailm hajus ja killustatud, kuid Fenno-Ugria enda, tema liikmesorganisatsioonide ning paljude heade koostööpartnerite soome-ugri rahvastega seotud ettevõtmised väärivad jäädvustamist nii, et meediakajastused jõuaksid kitsast ringist kaugemale ja oleksid kättesaadavad ka trükisena."
Aastaraamatu pealkiri "Soome-ugri sõlmed" kirjeldab ühelt poolt eestlaste ja sugulasrahvaste teede sõlmpunkte, erinevaid ristumisi-põimumisi. Teisalt võib sõlmi vaadelda soome-ugri rahvastega seotud muredepuntrana, mida ühisel jõul püütakse lahti harutada. Neis sõlmedes põimuvad ka kolleegide ja mõttekaaslaste püüdlused hõimurahvaste uurimisel, tutvustamisel või toetusel. Loodetavasti kujuneb väljaanne kõigile meeldivaks kohtumispaigaks ning omavaheliseks ühenduslüliks.