Soome-ugri kirjalikud eeposed

13 plakatit (koos sissejuhatusega) annavad ülevaate meie hõimurahvaste eepostest, mis on suures osas kirjutatud 20. sajandil. Oma kirjalik pärimuspõhine autorieepos on tänapäeval olemas vähemalt 13 soome-ugri rahval, mõnel neist mitugi. Märkimisväärne, et neist vaid mõned pole emakeelsed ja on valminud venekeelsetena.

Soome-ugri eeposte traditsioonile pani aluse 1835. aastal ilmunud soome-karjala „Kalevala“. Eeposte sünnilood ning taustad on üksjagu erinevad, olles seotud rahva ajaloo, ühiskondlike arengute ning eksistentsiaalsete väljavaadetega. Meie lähimatest hõimlastest on oma eeposed ingerisoomlastel, vadjalastel-isuritel, setudel, vepslastel.

Eepose formaat rahvuse identiteeditekstina on endiselt atraktiivne: 19. sajandil „Kalevalaga“ alanud protsess ei ole 21. sajandil ilmselt sugugi veel raugenud. Eepostes peegeldub erinev ühiskondlik ja ajastuline taust, milles need sündinud on. Nii mõjuvad mitmedki hiljuti sündinud väikerahvaste omakeelsed eeposed mitte enam teenäitajate, vaid mälestusmärkide või testamentidena.

Näitust esitleti esmakordselt 21.oktoobril 2023 Eesti Rahva Muuseumis hõimupäevade ürituste raames.

Koostaja Tartu Ülikooli kaasprofessor, folklorist Madis Arukask, kujundaja Peeter Laurits.

Lisainfo ja tellimine Fenno-Ugria Asutusest: info@fennougria.ee