Hantõ-Mansiiskis, 30. juunil 2008. aastal toimunud V soome-ugri rahvaste maailmakongressi lõpus võeti vastu alljärgnev ühisavaldus:
I Soome-ugri maailmakongress (Sõktõvkar, 1992) andis deklaratsioonis “Maailma soome-ugri rahvaste koostöö üldpõhimõtetest, eesmärkidest ja ülesannetest” teada oma eesmärkidest ja ülesannetest, tunnetades vastutust oma rahvaste arengu eest. Järgnevad 16 aastat tõendasid valitud kursi aktuaalsust ja konstruktiivsust. Veel kolm kongressi (Budapest 1996, Helsingi 2000, Tallinn 2004) kinnitasid, et meie peamiseks ülesandeks on soome-ugri ja samojeedi rahvaste ja nende kultuuride püsimajäämine ja areng kogu inimkonna pärandi osana. Soome-ugri koostöö olulisust tunnistab Ungari, Venemaa, Soome ja Eesti presidentide osalemine kongressil.
Kongress kinnitab, et põlisrahvaste ja rahvusvähemuste inimõiguste kaitse pole mitte ainult riigi sisepoliitika küsimus, vaid kogu rahvusvahelise üldsuse huviobjekt. Seepärast on rahvusvaheliste inimõigusnormide ja rahvusvähemuste õiguste lülitamise kõrval riigi seadustesse tähtis kasutada ka rahvusvaheliste õigusinstrumentide mehhanisme, mis ei nõua riikide poolt ratifitseerimist ega oma otsest juriidilist jõudu.
Viimase nelja aasta väga suur saavutus rahvusvahelise õiguse alal on ÜRO peaassamblee poolt 13. septembril 2007. aastal vastu võetud “ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon”, mida rahvusvaheline üldsus valmistas koostöös põlisrahvastega ette peaaegu 25 aastat. Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee võttis selle ajaloolise dokumendi ettevalmistamisest osa alates 1993. aastast ÜRO põlisrahvaste iga-aastaste sessioonide töös Genfis ja ÜRO “Maailma põlisrahvaste deklaratsiooni” projekti viimistlemisel New Yorgis aastatel 1996–2006.
Nende ülesannete lahendamisel omab väga suurt tähtsust rahvusvaheline koostöö, eeskätt üleeuroopaline koostöö. Soome-ugri rahvad rikastavad Euroopa kultuuripaletti ja aitavad kaasa Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisele kultuuridialoogile.
Valitsusvälised organisatsioonid, nende hulgas ka soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvuslikud ühendused on saamas üheks tähtsaks elemendiks kodanikuühiskonna kujunemisel meie riikides.
Vaatamata viimase aja paljudele positiivsetele muutustele on soome-ugri rahvaste rahvaarv kahanemas, ka on märgata identiteedi muutumist tänapäeva maailma väliskeskkonna mõjul.
Lähtudes kujunenud olukorrast, peab kongress vajalikuks järgmiste meetmete kasutuselevõttu:
Etnopoliitika ja õiguse alal:
- Kongress pöördub Euroopa Nõukogu inimõiguste komissari poole taotlusega luua Euroopa põlisrahvaste ja rahvusvähemuste alaline foorum.
- Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks koordineerida ka edaspidi inimõiguste kaitset, põlisrahvaid ja rahvusvähemusi puudutavate rahvusvaheliste kohustuste monitoorimist riikides, kus elavad soome-ugri ja samojeedi rahvad.
- Kongress kutsub üles põlisrahvaste elualadeks olevaid riike täiustama oma seadusandlust, toetudes “ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile”.
- Konsultatiivkomitee peab püüdma toetada rahvusühendusi ja rahvuslikke ühiskondlikke organisatsioone kui oma riikide kodanikuühiskonna aktiivseid ja konstruktiivseid osi.
- Kongress teeb Soome-ugri ja samojeedi rahvaste konsultatiivkomiteele ülesandeks korraldada pidevat koostööd inimõiguste kaitse, rahvusvähemuste ja põlisrahvastega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja saada nende tegevuse kohta regulaarset laiaulatuslikku infot.
- Kongress pöördub riikide parlamentide poole ettepanekuga töötada välja õigusmehhanismid, mis tagavad põlisrahvaste ja rahvusvähemuste väärika esindatuse valitavates võimuorganites erinevatel tasanditel.
- Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks jälgida soome-ugri ja samojeedi rahvaste enesetunnet uutes liitregioonides (Permi ja Krasnojarski krai), kus need rahvad traditsiooniliselt on elanud.
- Kongress mõistab hukka igasugused rassismi ja võõraviha ilmingud.
Keeleõiguste ja hariduse alal:
- Kongress rõhutab, et soome-ugri ja samojeedi keeleõigused peavad põhinema rahvusvahelistel normidel, sealhulgas “Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartal”, ning kutsub seda dokumenti veel mitte ratifitseerinud riike tegema seda võimalikult kiiresti.
- Kongress on tänulik Ungari, Venemaa, Soome, Eesti ja teiste riikide, kus soome-ugri ja samojeedi rahvad traditsiooniliselt elavad, parlamentidele ja valitsustele, ning kutsub üles koostöö jätkamisele ja arendamisele soome-ugri ja samojeedi rahvaste keelte ja kultuuride riikliku kaitse vallas.
- Kongress kutsub riigivõimuorganeid looma tingimusi kakskeelsuse kujundamiseks, kasutades laste emakeeleõpetuses tänapäevaseid info- ja haridustehnoloogiaid ning aidata kaasa kontaktide laiendamisele nende regioonide ja riikide koolide vahel, kus soome-ugri rahvad elavad.
- Kongress toetab soome-ugri ja samojeedi regioonide spetsialistide väljaõpetamist ja nende lisakoolitusi Ungari, Venemaa, Soome ja Eesti juhtivates hariduskeskustes ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks sealjuures pöörata välja õpetatud rahvuslike spetsialistide potentsiaali efektiivsele kasutamisele.
- Kongress väljendab muret soome-ugri ja samojeedi vähemuste emakeeleoskuse jätkuva vähenemise pärast ja emakeeleõpetuse vähendamise pärast.
- Kongress kutsub üles:
- soome-ugri ja samojeedi rahvaste ühiskondlikke organisatsioone näitama üles initsiatiivi etnopedagoogika traditsioonidel põhineva perekonnatöö süsteemi loomisel ning kujundama positiivset ühiskondlikku arvamust emakeele kasutamise osas perekonnas;
- võimuorganeid looma tingimused, et iga inimene saaks kasutada oma õigust õppida ja kasutada oma emakeelt; emakeeleõppega koolidevõrgu arendamiseks või emakeele kui aine õpetamiseks, samuti soome-ugri ja samojeedi rahvaste ajaloo ja kultuuri õpetamiseks.
- Kongress väljendab muret nn vähekomplekteeritud koolide sulgemise pärast rahvusvähemuste elualadel, eriti väikerahvaste elualadel.
- Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks uurida ja üldistada väikekeelte taastamiskogemust nn keelepesa meetodi abil (koolieelsed rühmad, kus kogu tegevus käib kohalikus keeles) ning aidata kaasa selle meetodi levimisele.
- Kongress peab vajalikuks aktiviseerida tööd terminoloogia arendamiseks soome-ugri ja samojeedi keeltes.
Kultuuri alal:
- Kongress tunnustab rahvusvaheliste folkloori-, etnofuturismi- ja teatrifestivalide –sealhulgas ka lastele ja noortele mõeldute – ning hõimupäevade regulaarset läbiviimist ja juubelisündmuste tähistamist Ungaris, Venemaa Föderatsioonis, Soomes ja Eestis ning soovitab selliste ürituste korraldamist ka edaspidi.
- Kongress tervitab föderaalse soome-ugri kultuurikeskuse loomist Sõktõvkaris ja Volga-äärse regioonidevahelise kultuurikeskuse loomist Saranskis ning kutsub teisi riike üles looma asutusi nendega koostöö tegemiseks.
- Kongress peab tähtsaks raamatute väljaandmist soome-ugri ja samojeedi keeltes, teoste tõlkimist nendesse keeltesse ja maailmaklassika tõlkimist uurali keeltesse.
- Kongress kutsub valitsusi üles osutama kaasabi teadus-, kultuuri- ja kunstiasutustele arhiivimaterjalide digitaliseerimisel ja nendele ligipääsu kindlustamisel.
- Kongress peab vajalikuks traditsioonilise kultuuri ja majandustegevuse säilitamist, arendamist.
Meedia ja infosüsteemide alal:
- Kongress toetab ülevenemaalise soome-ugri ajalehe väljaandmist, konsultatiivkomitee ja soome-ugri keskuste veebilehtede tegevust ja elektroonilise raamatukogu loomist emakeeltes ning teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks aktiviseerida teabevahetust eesmärgiga luua ja hoida töös ühtset infovälja keskkonnakaitse-, tervishoiu-, haridus- ja kultuuriprobleemide alal.
- Riigistruktuurid peavad kindlustama rahvastele kaasaegse omakeelse meedia olemasolu, mis valgustaks kõiki eluvaldkondi ja oleks kättesaadav võimalikult laiale auditooriumile.
- Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks aidata kaasa rahvuslike tähestikke kasutada võimaldavate arvutiprogrammide loomist puudutavate ettepanekute elluviimisele.
- Soome-ugri ja samojeedi rahvaste territoriaalse isoleerituse vähendamiseks teeb kongress konsultatiivkomiteele ülesandeks uurida võimalusi olemasolevate omakeelsete raadio- ja telesaadete arhiveerimiseks Internetis, samuti tänapäevaste tehnoloogiate laialdaseks kasutamiseks sideühendustes nii etniliste koosluste sees kui ka soome-ugri ja samojeedi rahvaste vahel.
- Kongress kutsub üles suhtuma suurema tähelepanuga lastekirjanduse ja lastele mõeldud perioodikaväljaannete väljaandmisesse.
Demograafia, tervishoiu ja keskkonnakaitse alal:
- Kongress toetab teadusuuringute jätkamist soome-ugri ja samojeedi rahvaste tervise, keskkonnategurite mõju ja kliimamuutuste alal ning selleteemalist infovahetust, samuti perekonna, emaduse ja lapsepõlve probleemide uurimist.
- Kongress toetab soome-ugri ja samojeedi rahvaste tervise, demograafia ja keskkonnakaitse probleeme käsitlevate rahvusvaheliste konverentside regulaarset läbiviimist ning neid probleeme kajastava teadusajakirja väljaandmist.
- Kongress pöördub riikide valitsuste poole ettepanekuga taastada iga-aastane statistikaarvestus väikerahvaste ja väikeste rahvusgruppide sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste näitajate osas.
Kongress soovitab konsultatiivkomiteel korraldada 2010. aastal soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvusvaheline konverents käesoleva kongressi soovituste täitmise esialgsete tulemuste analüüsimiseks ning kajastada konverentsi tulemusi laialdaselt meedias.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks vaadata läbi kongressile adresseeritud pöördumised, märkused ja ettepanekud.
Kongress tänab siiralt Venemaa ja Handi-Mansi – Jugra Autonoomse Ringkonna organisatsioonikomiteed kongressi tööks loodud suurepäraste tingimuste eest.
Hantõ-Mansiisk, 30. juunil 2008. a