JĂ€ta menĂŒĂŒ vahele

Seltsid đŸ§©

Eestis elavate ja tegutsevate soome-ugrilaste poole vĂ”ib julgesti pöörduda, kui soovite sugulasrahvaid tutvustavaid ĂŒritusi korraldada. Enamikul neist on ka oma folklooriansambel.

Eesti taasiseseisvumisaeg tĂ”i kaasa kodanikeĂŒhiskonna kasvu ja organiseeruma hakkasid ka siin elavad rahvad. Esimesena lĂ”id 1988. aastal oma seltsi Taga-Karpaatiast siia Ă”ppima tulnud ungarlased, seejĂ€rel ingerisoomlased, marid ning jĂ€rgemööda ka teised soome-ugri rahvad. VĂ€ga tegusad hĂ”imutöös olid ka Eesti Ungari Selts ja nĂŒĂŒdseks tegevuse lĂ”petanud Eesti-Saami Ühendus. Esmalt loodud seltsid kuulusid Fenno-Ugria asutajate hulka, kuid kĂ”igi rahvusseltsidest liikmete pĂŒhendumus on andnud Fenno-Ugria Asutuse tegevusele sisulist sĂŒgavust, tegutsemisrÔÔm toonud aga palju unustamatuid ĂŒhiseid hetki.

Eestis tegutsevate soome-ugri seltside poole vĂ”ib julgesti pöörduda, kui soovite sugulasrahvaid tutvustavaid ĂŒritusi korraldada vms. Nad on oma rahva kultuuri suurepĂ€rased tundjad, kes peavad meeleldi ettekandeid ja viivad lĂ€bi kĂ€sitöö ja rahvustoitude valmistamise Ă”pitubasid. Enamikul seltsidest on ka oma folklooriansambel. Mitmed lehel mainitud seltside liikmed rÀÀgivad pikemalt oma keelest, kultuurist ja elust raadiosaadetesarjas “Ma elan siin”.


Eesti Ingerisoomlaste Liit

Juhatuse esinaine
Herta Preema 
(JĂ€rvamaa IS Kultuuriselts) 
ingerisoome@gmail.com 
Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus
KultuurinÔukogu esimees
Taisto-Kalevi Raudalainen
www.eestisoomlane.ee
Eesti ingerisoomlased hoiavad oma kultuuri lĂ€bi paljude ĂŒhistegevuste: iganĂ€dalased lauluproovid ja tantsuharjutused, iga-aastased ĂŒle-eestilised ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeod, ĂŒhised tĂ€htpĂ€evad (ingeri pĂ€ev, Soome iseseisvuspĂ€ev, emadepĂ€ev ja muud), töötoad, mitmesugused nĂ€itused, teadusseminarid ning kĂ”neĂ”htud. Liidul on kĂŒmme allorganisatsiooni, kuhu kuulub palju laulu- ja tantsukollektiive. Liit annab vĂ€lja ajakirja Inkeri.
2017. aastast tegutseb ka ĂŒhine katusorganisatsioon – Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus.
Ingerisoomlaste lipp
Seltsi juures tegutsevad folkloorirĂŒhmad

Eesti-Mordva Selts

Esimees
Margarita Kondrakova
mordvaselts@gmail.com

Juunis 1994 asutatud seltsi pĂ”hieesmĂ€rk on ersa ja mokĆĄa emakeele ja kultuuri sĂ€ilitamine, vÀÀrtustamine ja edasiandmine ning mordva ja teiste soome-ugri kultuuride tutvustamine ja nĂ€htavaks tegemine. Eestis elab ligi 560 mordvalast. Seltsi juures tegutseb ka folklooriansambel Vastoma (Kohtumine), mis sel aastal tĂ€histab oma kĂŒmnendat sĂŒnnipĂ€eva. Repertuaari kuuluvad vanad traditsioonilised laulud ersa, mokĆĄa ja eesti keeles.

Seltsi juures tegutseb folklooriansambel Vastoma
mordva lipp
Mordva Vabariigi lipp

Ersa KultuuriĂŒhing Sjatko

Ersa lipp

Sjatko (SĂ€de) sĂŒndis 1997. aastal ning seltsil on ka oma folklooriansambel Kilejne (Kaseke). KĂ”ige olulisem tĂ€htpĂ€ev on ersa keele pĂ€ev, mida tĂ€histatakse 16. aprillil muu hulgas etteĂŒtluse kirjutamisega. Selts pöörab erilist tĂ€helepanu ka ersa rahva silmapaistvatele kultuuritegelastele, nĂ€iteks korraldatakse skulptor Stepan Erzja ja legendaarse folkloristi, rahvalauluansambli Toorama looja Vladimir RomaĆĄkini mĂ€lestusĂ”htuid ja nĂ€ituseid.


Munkácsy-nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühendus

Esimees
Istvan BĂĄn
istvan.ban@richter.ee

Mihaly MunkĂĄcsy nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühendus on Eestis elavate ungarlaste organisatsioon, mis on oma nime saanud kuulsa maalikunstniku jĂ€rgi. Suur osa liikmetest on saabunud Eestisse Ă”ppima Taga-Karpaatiast Ukrainas. Ühendus asutati 23. oktoobril 1988.

Ungari seltsi liikmed Hiiumaal 2021, grupipilt koos riigilipuga
Seltsi suvepÀevad Hiiumaal 2021
Ungari riigilipp

Tallinna Mari Selts

Juunis 1990 asutatud seltsi eesmĂ€rk on eesti ja mari kultuurikontaktide arendamine ning Eestis elavate maride keeleoskuse ja kultuuri sĂ€ilitamine. Ühiselt osaletakse hĂ”imupĂ€evade korraldamisel ning tĂ€histatakse maride rahvuspĂŒha – mari sangari pĂ€eva. 
Seltsi juures tegutseb folklooriansambel, mille eestvedajad on viiuldaja Inga Pogonina, kes mĂ€ngis oma kodumaal ĂŒle 20 aasta Mari riikliku tantsuansambli Mari El rahvapilliorkestris ning idamari muusikapĂ€randiga kokku kasvanud lauljatar Anna Makeev, kes on hariduselt muusikalise folkloori Ă”petaja. Ansamblis löövad kaasa ka Vitali RĂ”bakov (lÔÔtspill), Lyudmila Yamurzina, Natalia Lill ja Ćœanna Toht. 
Seltsi juures tegutseb ka pĂŒhapĂ€evakool, kus marikeelset Ă”petust saab kĂŒmme last.
Tallinna Mari Seltsi folklooriansambel
Mari Vabariigi lipp alates 1.06.2011. aastast

Tartu Marilaste Liit

Esimees 
Valeri Aleksandrov
tartumariushem@gmail.com 
2006. aastal loodud liit koondab umbes 40 Tartus elavat mari, kes kÔik peavad oluliseks oma lastele rahvuskeelt, traditsioone ja muusikat Ôpetada. 
Tegutseb ka oma folklooriansambel Mari KumĂ”l (Mari Meel), kes on seadnud eesmĂ€rgiks toimida Eesti ja Venemaa maride vahelise kultuurisillana. Ansambel tutvustab mari folkloori nii seltsi ettevĂ”tmistel kui ka Tartu mitmesugustel folkloorisĂŒndmustel. 
Mari Vabariigi lipp alates 1.06.2011. aastast

Udmurdi Ühing Oơmes

Esimees 
Elena Kirt 
mtuosmes@gmail.com

1998. aastal loodud ĂŒhingu nimi tĂ€hendab tĂ”lkes allikat. Sama nime kannab ka nende folklooriansambel, mis on koos kĂ€inud 2013. aastast eesmĂ€rgiga hoida ja sĂ€ilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri ning laulda esivanemate laule. Repertuaari kuuluvad ehedad udmurdi rahvalaulud ja tantsud, mida saadab karmoĆĄkal ansambli juhendaja Pavel Kutergin

FolkloorirĂŒhm OĆĄmes
Udmurdi Vabariigi lipp

Tartu Udmurdi Ühing Yumơan Gur

Esimees
Inga Ignatjeva
yumshangur@gmail.com
​​Tartus tegutsev ĂŒhing on asutatud 13.02.2014. Nime sai ĂŒhing ansambli jĂ€rgi, mille lĂ”id Tartus elavad udmurdi tudengid 2006. aastal. Koos kĂ€idud aga juba alates 1996. aastast. 
Ühingu ja ansambli nimi YumĆĄan Gur tĂ€hendab tĂ”lkes peoviisi. 
Tegevuse ĂŒks eesmĂ€rke on tutvustada meie kultuuri Eestis elavatele inimestele. Teine oluline eesmĂ€rk on anda seda edasi ka meie lastele.
Udmurdi Vabariigi lipp

Komi Kultuuriselts

Esimees
Natalia Ganova
nganova@yahoo.com

Komi kultuuriseltsi avalik rĂŒhm Facbookis ĂŒtleb oma tutvustuses: “Kirjutame siin komide elust ja tegevustest Eestis ning kajastame informatsiooni Komimaa, komi keele, komi kultuuri ja komi traditsioonide kohta.”

Komi Vabariigi lipp

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 dokumentaalfilmid eestlased ersad Fenno-Ugria Asutus festival handid huvitav teada hĂ”imuklubi hĂ”imupĂ€evad hĂ”imurahvaste programm karjalased keele sĂ€ilimine keeleĂ”pe kirjandus komid kontsert konverents kultuur loodus maailmakongress marid muusika neenetsid noored nĂ€itus persoon pĂ”lisrahvad saamid soome-ugri rahvad soomlased traditsioon tĂ€htpĂ€ev udmurdid ungarlased Venemaa soome-ugri ĂŒhiskond video ĂŒlevaade