Seltsid 🧩

Eesti taasiseseisvumisaeg tõi kaasa kodanikeühiskonna kasvu ja organiseeruma hakkasid ka siin elavad rahvad. Esimesena lõid 1988. aastal oma seltsi Taga-Karpaatiast siia õppima tulnud ungarlased, seejärel ingerisoomlased, marid ning järgemööda ka teised soome-ugri rahvad. Väga tegusad hõimutöös olid ka Eesti Ungari Selts ja nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti-Saami Ühendus. Esmalt loodud seltsid kuulusid Fenno-Ugria asutajate hulka, kuid kõigi rahvusseltsidest liikmete pühendumus on andnud Fenno-Ugria Asutuse tegevusele sisulist sügavust, tegutsemisrõõm toonud aga palju unustamatuid ühiseid hetki.

Eestis tegutsevate soome-ugri seltside poole võib julgesti pöörduda, kui soovite sugulasrahvaid tutvustavaid üritusi korraldada vms. Nad on oma rahva kultuuri suurepärased tundjad, kes peavad meeleldi ettekandeid ja viivad läbi käsitöö ja rahvustoitude valmistamise õpitubasid. Enamikul seltsidest on ka oma folklooriansambel. Mitmed lehel mainitud seltside liikmed räägivad pikemalt oma keelest, kultuurist ja elust raadiosaadetesarjas “Ma elan siin”.

Eesti Ingerisoomlaste Liit

Juhatuse esinaine
Herta Preema 
(Järvamaa IS Kultuuriselts) 
ingerisoome@gmail.com 

Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus
Kultuurinõukogu esimees
Taisto-Kalevi Raudalainen
www.eestisoomlane.ee

Eesti ingerisoomlased hoiavad oma kultuuri läbi paljude ühistegevuste: iganädalased lauluproovid ja tantsuharjutused, iga-aastased üle-eestilised ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeod, ühised tähtpäevad (ingeri päev, Soome iseseisvuspäev, emadepäev ja muud), töötoad, mitmesugused näitused, teadusseminarid ning kõneõhtud. Liidul on kümme allorganisatsiooni, kuhu kuulub palju laulu- ja tantsukollektiive. Liit annab välja ajakirja Inkeri.
2017. aastast tegutseb ka ühine katusorganisatsioon – Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus.

Eesti-Mordva Selts

Esimees
Margarita Kondrakova
mordvaselts@gmail.com

Juunis 1994 asutatud seltsi põhieesmärk on ersa ja mokša emakeele ja kultuuri säilitamine, väärtustamine ja edasiandmine ning mordva ja teiste soome-ugri kultuuride tutvustamine ja nähtavaks tegemine. Eestis elab ligi 560 mordvalast. Seltsi juures tegutseb ka folklooriansambel Vastoma (Kohtumine), mis sel aastal tähistab oma kümnendat sünnipäeva. Repertuaari kuuluvad vanad traditsioonilised laulud ersa, mokša ja eesti keeles.

Ersa Kultuuriühing Sjatko

Esinaine
Natalia Abrosimova
ersalanna@gmail.com

Sjatko (Säde) sündis 1997. aastal ning seltsil on ka oma folklooriansambel Kilejne (Kaseke). Kõige olulisem tähtpäev on ersa keele päev, mida tähistatakse 16. aprillil muu hulgas etteütluse kirjutamisega. Selts pöörab erilist tähelepanu ka ersa rahva silmapaistvatele kultuuritegelastele, näiteks korraldatakse skulptor Stepan Erzja ja legendaarse folkloristi, rahvalauluansambli Toorama looja Vladimir Romaškini mälestusõhtuid ja näituseid.

Munkácsy-nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühendus

Esimees
Istvan Bán
istvan.ban@richter.ee

Gabriela Nad
gabriela.nad@richter.ee

Mihaly Munkácsy nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühendus on Eestis elavate ungarlaste organisatsioon, mis on oma nime saanud kuulsa maalikunstniku järgi. Suur osa liikmetest on saabunud Eestisse õppima Taga-Karpaatiast Ukrainas. Ühendus asutati 23. oktoobril 1988.

Tallinna Mari Selts

Esimees 
Lyudmila Yamurzina 
tallinn.marid@gmail.com 
Tallinna Mari Seltsi kodulehekülg

Juunis 1990 asutatud seltsi eesmärk on eesti ja mari kultuurikontaktide arendamine ning Eestis elavate maride keeleoskuse ja kultuuri säilitamine. Ühiselt osaletakse hõimupäevade korraldamisel ning tähistatakse maride rahvuspüha – mari sangari päeva. 
Seltsi juures tegutseb folklooriansambel, mille eestvedajad on viiuldaja Inga Pogonina, kes mängis oma kodumaal üle 20 aasta Mari riikliku tantsuansambli Mari El rahvapilliorkestris ning idamari muusikapärandiga kokku kasvanud lauljatar Anna Makeev, kes on hariduselt muusikalise folkloori õpetaja. Ansamblis löövad kaasa ka Vitali Rõbakov (lõõtspill), Lyudmila Yamurzina, Natalia Lill ja Žanna Toht. 
Seltsi juures tegutseb ka pühapäevakool, kus marikeelset õpetust saab kümme last.

Tartu Marilaste Liit

Esimees 
Valeri Aleksandrov
tartumariushem@gmail.com 

2006. aastal loodud liit koondab umbes 40 Tartus elavat mari, kes kõik peavad oluliseks oma lastele rahvuskeelt, traditsioone ja muusikat õpetada. 
Tegutseb ka oma folklooriansambel Mari Kumõl (Mari Meel), kes on seadnud eesmärgiks toimida Eesti ja Venemaa maride vahelise kultuurisillana. Ansambel tutvustab mari folkloori nii seltsi ettevõtmistel kui ka Tartu mitmesugustel folkloorisündmustel. 

Udmurdi Ühing Ošmes

Esimees 
Elena Kirt 
mtuosmes@gmail.com

1998. aastal loodud ühingu nimi tähendab tõlkes allikat. Sama nime kannab ka nende folklooriansambel, mis on koos käinud 2013. aastast eesmärgiga hoida ja säilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri ning laulda esivanemate laule. Repertuaari kuuluvad ehedad udmurdi rahvalaulud ja tantsud, mida saadab karmoškal ansambli juhendaja Pavel Kutergin. 

Tartu Udmurdi Ühing Yumšan Gur

Esimees
Inga Ignatjeva
yumshangur@gmail.com

​​Tartus tegutsev ühing on asutatud 13.02.2014. Nime sai ühing ansambli järgi, mille lõid Tartus elavad udmurdi tudengid 2006. aastal. Koos käidud aga juba alates 1996. aastast. 
Ühingu ja ansambli nimi Yumšan Gur tähendab tõlkes peoviisi. 
Tegevuse üks eesmärke on tutvustada meie kultuuri Eestis elavatele inimestele. Teine oluline eesmärk on anda seda edasi ka meie lastele.

Komi Kultuuriselts

Esimees
Natalia Ganova
nganova@yahoo.com

Komi kultuuriseltsi avalik rühm Facbookis ütleb oma tutvustuses: “Kirjutame siin komide elust ja tegevustest Eestis ning kajastame informatsiooni Komimaa, komi keele, komi kultuuri ja komi traditsioonide kohta.”

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 dokumentaalfilmid eestlased Fenno-Ugria Asutus festival handid huvitav teada hõimuklubi hõimupäevad hõimurahvaste programm karjalased keele säilimine keeleõpe kirjandus komid kontsert konverents loodus maailmakongress marid muusika neenetsid noored näitus persoon põlisrahvad saamid soome-ugri rahvad soomlased traditsioon tähtpäev udmurdid ungarlased Venemaa soome-ugri ühiskond video