Hõimupäevade ajalugu ja tänapäev

Hõimupäevad 2020 plakat. Kunstnik Peeter Laurits

Fenno-Ugria Asutuse kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal. Vastava otsuse võttis vastu Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongress. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste III maailmakongressi resolutsioonis.

1930. aastatel tähistati Eestis hõimupäeva väga laialdaselt koolimajades ja vallamajades. Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni, kuid see taastati 1988. aastal.

Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud nädalapikkune üle Eestimaa toimuv üritustesari, kuhu saabub külla soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja folklooriansambleid Venemaalt, Ungarist, Soomest ja mujaltki. Sügiseste hõimupäevade tähistamine on muutunud traditsiooniks ka Venemaa soome-ugri aladel.

1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on alates 1991. aastast korraldanud oktoobrikuus terve nädala kestvaid hõimupäevi, kus laiemal üldsusel on võimalus osa saada soome-ugri rahvaste kultuurist. Hõimupäevade põhisündmus on Tartus ja Tallinnas toimuv suur pärimusmuusikakontsert. Kuid soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad ka mujal Eestis, esinedes koolides ja rahvamajades.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi, filmipäevi, konverentse ning muid kultuuriüritusi korraldavad hõimupäevade ajal ka Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kunstiakadeemia, loomeliidud ning kultuuri- ja õppeasutused. Suur osa programmist toimub maakondades ning on suunatud, vastavalt hõimupäevade algsele eesmärgile, just koolinoortele.

Seotud lingid

Print Friendly, PDF & Email