Jäta menüü vahele
pilt on illustratiivne
Visuals by Peeter Laurits

Tervituskõned

Avatseremoonia toimub 16. juunil 2021 Tartus, Eesti Rahva Muuseumis

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi avapäeva plenaaristungil pöördusid soome-ugri rahvaste esindajate, kongressi külaliste ja vaatlejate poole tervituskõnega Eesti, Soome, Ungari ja Läti president. Oma pöördumise tegid ka Eesti, Soome ja Venemaa kultuuriminister ning Ungari Inimressursside ministeeriumi aseriigisekretär.

Siin lehel saab vahetult pärast avatseremooniat kõiki kõnesid järelvaadata ja lugeda.

16.06.2021

Kallid hõimlased!

Mul on hea meel tervitada kõiki teid, kes te olete tulnud Tartusse. Ja ka kõiki hõimusõpru, kes erinevatel põhjustel ei ole saanud seekordsele kongressile ise kohale tulla. See ei vähenda kuidagi maailmakongressi tähendust, hõimuliikumine ühendab meid ka pikkade vahemaade ning eraldusjoonte kiuste. Kõike seda oleme kogenud varem ja teame, et paljud lootusrikkad pilgud on täna pööratud Tartu poole.

Mis oleks tänavuse maailmakongressi toimumiskohana veel sobilikum kui Tartu. On ju Tartu Eesti Rahva Muuseumi ja ülikooliga olnud aastakümneid hõimurahvaste uurimise üks üleilmne kese. Sümboolne on, et Eesti Rahva Muuseumi esimese palgalise juhina asus pea sada aastat tagasi tööle soome etnograaf Ilmari Manninen, kes nimetas soome-ugri alast tööd meie „aukohustuseks“. 

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid on aidanud ehitada meie rahvaste vahelisi sildu ligi 30 aastat. See suhtevõrgustik on ainukordne just seetõttu, et siin saavad võrdselt oma mõtteid väljendada nii liivlased, ungarlased, soomlased kui vadjalased. Rääkida vabalt meie rahvaste muredest ja rõõmudest ning sellest, kuidas teineteise teadmistele toetudes võiksime paremini oma keeli ja kultuure kaitsta ning arendada. Maailmakongressid esindavad kõige laiemalt tegelikku soome-ugri rahvaste koostööd ja aitavad edasi vedada seda lõime, mida on tehtud mitmete põlvkondade jooksul.

Soome-ugri rahvaste ühist asja ajades on meil tarvilik mõelda järjekestvuse peale. Mitu põlve ettepoole, et meie keeled ja kultuurid kestaksid ka tulevastel aegadel. Seda eriti praegu, kui meie hõimurahvad peavad muretsema oma emakeelse koolihariduse, omakeelse kirjasõna tuleviku, loodusvarade hoolimatu kasutamise ning põlisrahvastena oma õiguste pärast. Kuid selles mures ei ole keegi üksi ja selle ühise mure püüame vormida ühiseks lootuseks. 

Head sõbrad!

Elame maailmas, kus suurte keelte mõju seab ohtu väiksemate identiteedi ning võimaluse ellu jääda. ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi statistika kohaselt kaob maailmas iga kahe nädala tagant üks põliskeel ning kaduv keel tähendab ohus rahvast. 

Nii on kõigi meie ühiseks hooleks soome-ugri rahvaste keeleline identiteet. Enamikus on ju ka meie keeled väikesed ja püsib selge oht, et keelte kadudes kaob ka rahvuslik eripära, soov olla oma rahva esindaja ja kanda oma kultuurilisi väärtusi, mille juured ulatuvad sajandite taha. Seega võib soome-ugri küsimus olla kõigi meie rahvaste rahvusliku püsimise küsimus. Teisalt on see meie hoidmist väärt omapära ning kordumatu panus maailmakultuuri. 

Keel on meie rahvusliku identiteedi olulisim mõjutaja. Viimase sajandi jooksul on meie rahvaste keeled olnud enam kui kunagi varem suurkeelte mõju all. Oht tekib siis, kui mõne keele mõju on nii valdav, et inimesed loobuvad oma emakeeles rääkimisest, õppimisest ning veel enne peatub sõnaloome ning uute terminite kasutuselevõtt. Oma keele kõnelemine muutub millekski, mida peab häbenema ning nõnda võib murduda ka rahva meel. Kahjuks aheneb kiiresti ka osade soome-ugri rahvaste keele- ja kultuuriruum ning väheneb neid keeli rääkivate inimeste arv pideva emakeelse hariduse allasurumise ja keele kasutusvälja kahandamise tõttu. Sellega ei tohi vaikides leppida.

Meie unikaalsed keeled ja kultuuritraditsioonid on me juurte ja päritolu asendamatud osad. Maailm on mitmes mõttes küll suuremaks muutunud, kuid ta ei peaks kultuuride rikkuse mõttes aina vaesemaks känguma. Seega seisame me soome-ugri hõimutööd tehes maailma kultuurilise mitmekesisuse säilitamise eest. Selle töö heaks näiteks siinsamas Eestis on selleaastast soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandvate mulkide – aga ka setode, võrokeste ning kihnlaste – nutikus ja visadus, mis aitab hoida ja tagasi tuua neid keelemurdeid. 

Tänapäevane kiire infotehnoloogia aitab ühest küljest küll suurel maa-alal laiali elavatel soome-ugri rahvastel paremini suhelda ja koostööd korraldada. Kuid peame mõtlema sellele, kuidas kasutada tänapäevaseid tehnoloogiaid oma keelte arendamiseks, meie rahvaste keelte nähtavaks tegemiseks ja populariseerimiseks. Me ei soovi ju, et mõned meie keeled taanduvad vaid suhtluskeeleks perekonnas, omamoodi eksootikaks, mille ülesandeks on arendada vaid mõne piirkonna turismi, sest nii muutuvad need keeled tulevikuta keelteks.

Head maailmakongressist osavõtjad!

Meie ühine, ennekõike omariiklusega soome-ugri rahvaste hool peab olema põliskeelte edendamine ja säilitamine. See ongi kultuurilise identiteedi, mitmekesisuse, traditsioonide ja kultuuridevahelise dialoogi aluseks. Tuleval aastal algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte dekaad, mis aitab ohustatud keeli tähelepanu all hoida. Kogu rahvusvaheline kogukond peab oma mõju ja pingutusi suurendama, et põliskeelte olukorda parandada. 

See väga tarviliku mõttega dekaad tuleb aga igal ühinenud rahvaste sekka kuuluval riigil täita konkreetsete tegevustega ja seejuures mitte näiliste, vaid tegelikega. Muu hulgas ka nendes keeltes koolihariduse ja kirjasõna edendamisega ning keskkonnaprobleemide lahendamisega põlisrahvaste elualadel. Seejuures mõeldes sellele, kuidas oleks võimalik toetada põlisrahvaid ja samal ajal arendada majandust selliselt, et arvesse oleks võetud nii rahvuslikud kui ka riiklikud huvid. Põlisrahvad kannatavad täna kliimamuutuste tagajärgede käes kõige enam, kuigi just nemad panustavad kõige vähem kasvuhoonegaaside tekkesse. 

Seega on meie mured kogu maailma mured. Meie õnnestumised aga kogu maailma jaoks õnnestumine. Olen kindel, et me oskame selles keerulises olukorras edu saavutada, kuid seda vaid üksteist toetades, sest meie tugevuseks on sõprade võrgustik üle kogu maailma. 

Kallid hõimuvelled!

Tänan kõiki, kes sellel keerulisel ajal suutsid meid taas maailmakongressile kokku tuua ning soovin kõigile sisukaid ja tegusaid tööpäevi. Meie kultuurides ja keeltes on meie väärikus ning meie kordumatus eripäras meie uhkus ja ühine rikkus.

Hoiame ühte.

16.06.2021

16.06.2021

16.06.2021

Vabariigi presidendi Egils Levitsi kõne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil

Tere päevast, austatud soome-ugri kongressist osavõtjad!

I

Viimastel aastatel on maailmas olnud aktuaalne mitmekesisuse säilitamine maakeral ja meie tsivilisatsioonis. See on seotud ka rahvaste keelte ja kultuuridega, mille kadumise vastu on inimkond pikalt käitunud üsna ükskõikselt.

Tänapäeval mõistame, et iga keel on oluline humaanse ökoloogia osa, et keele ainulaadsuse puhul ei mängi rolli ei kõnelejate arv ega majanduslik väärtus.

II

Lätlased on ammustest aegadest soome-ugri keelte ja kultuuridega seotud läbi läänemere soome-ugri rahvaste: soomlaste, eestlaste ja liivlaste.

Üks arvuliselt väikseimaid soome-ugri rahvaid – liivlased – elavad Lätis, ja on üks algelemente, mis on moodustanud tänapäeva läti keele ja kultuuri. Liivi traditsioonid on olnud üks osa Läti identiteeti loomest Euroopa kultuuriruumis.

Seda meie kokkukuuluvust kinnitab ja tugevdab 2014. aastast alates konstitutsionaalselt Läti vabariigi põhiseaduse preambula. See on osa Läti vabariigi põhiseadusest ning koostamisel olevast ajalooliste maade seadusest.

Ka meie riigikeeleseadus näeb ette liivi keele kui põliselanike keele säilitamist, kaitsmist ja arendamist. See tähendab, et riigil on kohustus ja vastutus teadvustada ja uurida liivi pärandit Lätis. Ajalooline õiglus nõuab, et Läti identiteedi soome-ugri osa tugevdataks koosmõjus selle lätipärase osaga.

III

Liivlaste kodumaa Läti on võtnud oma ülesandeks hoolitseda oma teise põlisrahva eest.

On alustatud tööd kõikehõlmava horisontaalse poliitika loomisel liivlaste kui põliselanike valdkonnas, kaasates sellesse ministeeriume ja muid riigiasutusi, omavalitsusi ja liivlaste kogukonda.

Peaaegu kolm aastat tagasi, just aastal, mil tähistasime meie riigi sajandat sünnipäeva, loodi liivi uurimisasutus: Läti ülikooli liivi instituut. Mitmetel maailma teadusasutustel ja ülikoolidel on Lätis nüüd täieõiguslik partner. 

Samuti on Läti pidanud oma kohustuseks võtta osa ÜRO välja kuulutatud põlisrahvaste keelte kümnendist, delegeerides ettevalmistusi tegevasse töörühma Läti ja liivlaste esindaja.

Ma võin kinnitada, et liivi renessanss on Lätis jõudnud enneolematu tasemeni ja see on toimunud tänu mõnele väga sihikindlale, visale ja töökale liivlaste esindajale.

IV

Austatud kongressist osavõtjad! 

Täna võtab kongressi tööst osa suur liivi delegatsioon: ühiskonnategelased, traditsionaalse ja tänapäeva kultuuri viljelejad, uurijad ja liivi keele säilitamise entusiastid. See tõendab, et liivlased, olgugi et üks ohustatumaid põliselanike kogukondi maailmas, on endiselt jõudu ja lootust täis.

Imekspandav on liivlaste sitkus kõigi aegade ja erinevate võimude kiuste ellu jääda, elada üle ka 50 aastat pikk nõukogude okupatsioon, mis hävitas viimased liivlaste kodud Läti looderannikul.

See võib innustada mis tahes rahvast nende püüetes säilitada oma keelt ja kultuuri, traditsioone ja jätkusuutlikkust tulevikus.

Sellelt kongressilt võib kindlasti saada kogemusi ja mõtteid, kuidas veel paremini tagada soome-ugri keelte ja rahvaste, aga ka teiste rahvaste ja keelte säilimine ja kultuuri jätkumine nii soome-ugri rahvaste hulgas kui maailmas tervikuna.

Ma loodan, et kunagi toimub soome-ugri rahvaste kongress ka Lätis, kus soome-ugri juuri hoitakse endiselt au sees.

V

Soovin teile indu, julgust ja õnne! Ärgu teie ramm raugegu, leidke endast jõudu ikka ja alati uuesti pinnale tõusta, nii nagu seda on teinud liivlased meie ühises kodus Lätis ja eriti Läti liivlane Valts Ernštreits nii oma töös kui luules.

Soome-ugri rahvaste suguseltsis on tähtis iga hääl, isegi kõige pisem. Kõlagu liivlaste ja Läti hääl soome-ugri rahvaste kooris!

Knaššõ ja rikāzt sūomõ-ugrõd rovd mōīlma kongressõ! 

[Liivi keeles: Kaunist ja rikast soome-ugri kongressi!]

16.06.2021

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, ekstsellentsid, kallid konverentsil osalejad, 

hõimuliikumise sõbrad lähedalt ja kaugelt! 

Hõimuliikumisel on enam kui 100 aastat olnud kindel koht eestlaste rahvuslikus eneseteadvuses. Meid seob kultuuriline ühisosa soome-ugri rahvastega nii keelesuguluses, maailmatunnetuses kui ka traditsioonides. Kuulumine soome-ugri rahvaste perre teeb meid suuremaks, aitab mõista minevikku ning vaadata tulevikku.

Eesti omakultuuri koduks on 112 aastat tagasi loodud Eesti Rahva Muuseum. Mul on siiralt hea meel, et tänane kongress toimub just selles kaunishoones. Eesti Rahva Muuseum on ühtlasi ka kõikide soome-ugri rahvaste kultuuripärandi kandja ja hoidja. See hoone on vaid viis aastat vana, kuid omab suurt sümboolset väärtust. Siin asub meie kultuurimälu ja talletuvad põlvkondadepikkused rahvatarkused – meie ühine soomeugrilik kultuuripärand. 

Soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kannab sel aastal Mulgimaal asuv Abja-Paluoja. Mõte algatada soome-ugri kultuuripealinnade liikumine tekkis üheksa aasta eest Ungaris toimunud maailmakongressil. Osa soome-ugri maailmast on ka see, et ülikoolilinn Tartu kannab kolme aasta pärast, 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit. 

Kallid sõbrad! Oleme soome-ugri rahvaste esindajatena kultuurilt rikkamad, kui ühiselt hoiame elus oma keelt ja esivanemate kultuuripärandit, oskusi ja meeletarkust. Maailm muutub iga aastaga ikka kergemini hõlmatavaks ja haaratavaks, kaugused justkui lakkavad olemast. See küll lihtsustab rahvaste omavahelist suhtlust, kuid kujundab samas ümber ka mõttelaadi. Oleme kõik mõjutatud maailma arengus toimuvatest muudatustest, mis püüab meid suunata ühetaolisuse suunas. Kuid maailma kultuuripärandi kaitsmine eeldab ka oskust säilitada erinevusi, omanäolisust ja ainulaadsust, tõsta esile ja kaitsta väikseid rahvusi ja kultuure. Ilma väikerahvasteta oleks maailm palju igavam ja vaesem.

Erinevuste ja sarnasuse tasakaalu vajadust ja seost järgib ka VIII soome-ugri maailmakongressi töö. Iga soome-ugri rahvas on kui eripalgeline kultuurimaastik, mille omanäoline meel ja keel on meie  ühisvara ning seda mitte vaid muuseumide kaitsvate seinte vahel, vaid loomuliku osana meie igapäevelus. Kultuuride, mõtteviiside, elulaadide erinevus ei ole oht, vaid  rikkus. Mee sooviks on toetada oma sõpru, kes on täna siia tulnud küll lähemalt ja kaugemalt või siis jälgivad kongressi läbi internetikanalite, et teha soome-ugri maailm nähtavamaks maailma kultuuripärandi maastikul, et see püsiks veel pikki sajandeid. Lootus ja usk meie püsimajäämisesse on see, mida saame üksteisele anda ning selle kandjaks on meie omavaheline koostöö, vastastikune toetus ja usaldus. 

Nii paljude erinevate soome-ugri rahvuste esindajate kogunemine maailmakongressile on kinnitus sellele, et tunneme uhkust oma identiteedi, keele ja kultuuri üle. Eesti Vabariigi kultuuriministrina olen veendunud, et just kultuur on see, mis aitab meil iseendaks jääda ja võimaldab pakkuda palju omanäolist ja vajalikku ka teistele rahvastele. 

Soome–ugri rahvaste käekäik ja kultuuripärand on meile kõigile olulised. On selge, et üha enam internetiseeruvas maailmas on lootus kultuuritraditsioonide jätkamises seotud eelkõige laste ja noortega. Kui  me õpetame noori hindama  oma kultuuriruumi väärtusi ja tõekspidamisi, siis suudavad nad seda hinnata ka teistes kultuurides.

Soovin kaheksandale soome-ugri rahvaste maailmakongressile palju õnne ja edu, sisukaid arutelusid ja parimaid otsuseid.

Aitäh teile!

16.06.2021

16.06.2021

István Kovács – Ungari Vabariigi Inimressursside ministeerium, rahvusvaheliste ja EL-i asjade aseriigisekretär

16.06.2021

Kallid delegaadid, vaatlejad ja kongressi külalised!

Tervitan VIII ülemaailmse soome-ugri rahvaste kongressil osalejaid, kes on kokku tulnud nii isiklikult kui ka interneti vahendusel.

Kultuuripoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on luua nii organisatsiooniliste kui majanduslike tingimuste süsteem, mis soodustab erinevate rahvusgruppide säilimist ja arengut.

Venemaa on ajalooliselt arenenud kui paljurahvuseline riik. Meie kultuuriline kood hõlmab endas orgaaniliselt ligi 190 meie riigis elava rahva ja rahvuse, sealhulgas muidugi ka soome-ugri rahvaste etnokultuurilisi traditsioone.

Tegevused, mille eesmärk on säilitada ja toetada soome-ugri rahvaste rahvuslikku ja kultuurilist omapära, mängivad Venemaa riiklikus ja kultuuripoliitikas erilist rolli. Elavad ju meie riigis enamik soome-ugri rahvastest ja kõik samojeedi rahvad. Ilma nende kultuurideta on võimatu ette kujutada nii Venemaa kultuuripärandit kui ka kaasaegset elu.

2020. aastal tähistasime vastavalt Venemaa presidendi dekreetidele ulatuslikult kolme vabariigi – Mari, Karjala ja Komi Vabariigi moodustamise 100. aastapäeva. Eraldati märkimisväärseid eelarvevahendeid, ehitati ja rekonstrueeriti kümneid võtmetähtsusega rajatisi regionaalses taristus.

Igal aastal peetakse Venemaa Kultuuriministeeriumi toetusel kogu riigis kümneid ¤soome-ugri¤ festivale. Suurimates föderaalmuuseumides on suurepärased kogud, mis avavad soome-ugri rahvaste ajaloolist, kultuurilist ja vaimset pärandit. Vepslased ja karjalased, mansid ja mordvalased, udmurdid ja handid – neil kõigil on eredad etnokultuurilised eripärad ning me suhtume nende kultuuride säilitamisse ja arengusse võrdse hoolega.

Venemaa ja sealsed soome-ugri rahvad on valmis võrdseks ja väärikaks kultuuridevaheliseks dialoogiks. Dialoogiks ilma politiseerimiseta, milles ei ole suuri ja väikesi rahvaid, vaid milles on vastastikune austus, teadmised ajaloolisest tõest ja soov toetada üksteise kultuurilist omapära.

Soovin kõigile VIII maailmakongressil osalejatele tulemuslikku tööd unikaalse etnokultuurilise pärandi säilitamisel.


Head sõbrad lähemalt ja kaugelt

Mul on au tervitada soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimumist Tartus. Oleme seda  sündmust kaua oodanud. Nüüd oleme siin ja on rõõm, et aegade kiuste saame üksteisele silma vaadata. 

Kui ma ütlen, et oleme tänast hetke kaua oodanud, siis meie rahvaste eluloos on need mõned aastad ja mõned kuud üsna tühise tähtsusega. Meie rahvaste olemasolust ja ühistest juurtest teadlik olemine ei ole samuti teab mis pikk aeg. Ometi on meie rahvaste püsimajäämist toetanud meie ilmad ja vaated, sõnad ja laulud. Midagi alati äratuntavalt sarnast ja lähedast, kuid palju erinevatki. Selles kõiges peitubki me kooskäimise ja kokku saada tahtmise juuretis. Oleme oma juurte ja sõprade üle uhked. 

Soome-ugri rahvaid on maailmas üle 20 miljoni. Võimalik, et see, nagu me täna siin koguneme, on midagi väga unikaalset kogu maailma kontekstis. Ühe ilmatumalt suure ja suurt territooriumi hõlmava kultuuriperekonna kokkusaamises on suure maailma tähenduses alati midagi unikaalset, tähenduslikku – niivõrd-kuivõrd piirid ja olud lubavad. Täna on siin Eesti Rahva Muuseumis meiega needki, kes erinevatel põhjustel ei saa siin ruumis kohapeal olla. Aga siin te olete. Meiega ja meie südames, tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste vahendusel.

Kolme aasta pärast kannab Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Me täidame sellel aastal Euroopa Tartuga ja Tartu on kultuurikoduks tervele Euroopale. 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna aasta juhtsõnumiks on „ellujäämise kunstid“, mille sisu ja tähendus kõlab ka soome-ugri kultuurikontekstis alati päevakohaselt. Meie tänastes kooskäimistes ja edasises käekäigus on rohkelt küsimusi ellujäämisest ja meie pärandi hoidmisest, edasikandmisest, kestmisest. Tartus, mis on ülikoolide linn, maailma kirjanduslinn, heade sõnade ja mõtete linn, on võtmed nende ellujäämiskunstide uste avamiseks. 

Head sõbrad

Eesti loodusemees Fred Jüssi on öelnud, et oleks hirmus kaotada rada oma hinge juurde. Tuleb hoolt kanda, et see rada ei kasvaks rohtu ega mattuks prahi alla. Usun, et maailmakongress on need rajad puhtana hoidnud ja teeb seda edaspidigi. Hingega. 

Soovin teile inspireerivat ja üle maailma kõlavat maailmakongressi, rohkelt häid mõtteid ja mõtetest tulenevaid tegusid. Heade mõtete linn elab teile kaasa ja on teiega. 

Head käekäiku soome-ugri rahvastele. 

korraldaja, toetajate ja partnerite logod