Ava link: Kalevala päeva tähistatakse seekord virtuaalselt!
28. veebruaril tähistatakse Kalevala päeva. Aastatega on kujunenud traditsiooniks tähistada Kalevala päeva nii Soomes kui ka Karjalas ning päeva tähistamine ei ole seotud ...26.02.21Eesti Keele Instituudis on valminud eesti-komi veebisõnastik
Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte sõnastike sarjas on valmis saanud järjekordne veebisõnastik – „Eesti-komi sõnaraamat“. Sõnaraamatut saab kasutada instituudi ...26.02.21Kultuuriakadeemias algab soomeugriteemaline loengusari
Märtsis algab Viljandi kultuuriakadeemia loengusari “Soome-ugri kultuurid”, mis kuulub soome-ugri kultuuripealinn 2021 sündmuste kavva. Virtuaalsele kursusele ...25.02.21Karjalas austati kuulsa rahvalauliku mälestust
10. veebruaril möödus 120. aastat kuulsa Karjala rahvalauliku ja itkeja Anna Tšesnokova (1901-1974) sünnist, mida tähistati tema kodukülas Pühadärvi (Svjatozero), mis ...15.02.21Kersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama
13. veebruaril toimus Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avaüritus, kus võttis sõna ka president Kersti Kaljulaid, innustades inimesi murdekeeli rohkem hoidma. ...13.02.21
Läänemeresoome rahvad
Läänemeresoome rahvad räägivad soome-ugri keelkonna läänemeresoome keeli, mis jagatakse asuala ja keeletunnuste järgi kahte rühma.
- Läänemeresoome keelte lõunarühm: siia kuuluvad eesti, vadja ja liivi keel. Mõningate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka lõunaeesti keel (kuhu hulka kuuluvad võru ja setu keel), traditsiooniliselt peetakse viimaseid aga eesti keele murreteks.
- Läänemeresoome keelte põhjarühm: siia kuuluvad soome, isuri, karjala ja vepsa keel.
Murdekeeled või mitte?
Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka aunusekarjala ehk livvi ja lüüdi keelt. Rootsis tunnustatakse alates 2002. aastast ametliku vähemuskeelena meä keelt (meänkieli) – soome keelt, mida räägitakse Rootsi põhjaosas. Norras tunnustatakse alates 2005. aastast samuti ametliku vähemuskeelena kveeni keelt (kainun kieli), mida varem peeti soome keele murdeks.
Kirjakeeled
Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, aunusekarjala ja võru keelel. Trükiseid ilmub ka meä, kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.
Kirjandus
- • Arvo Laanest, “Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse“, Tallinn 1975
- • “Kaheksa keelt, kaheksa rahvast“. Koostanud Jaan Õispuu, Tallinn 1998
Fenno-Ugria Noored | Sisukaart | Kontakt