Päriskarjalased
Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega.
Karjala põhja- ja keskosas elavad päriskarjalased on end nimetanud karjalaine või karjalažet.
19.–20. sajandil hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega.
Seotud sündmused
Karjala ja vepsa keele päev
Seotud uudised
Kas kõige väiksem karjala keele valdaja?
Praeguses Karjalas on suureks harulduseks, kui mõni väike laps valdab karjala keelt. Üheks selliseks imelapseks on venekeelses Kostamuse (Kostomukša) linnas elav Ilja (Illa) Vorobjov, kes …
Kui Soome sisu sai kuulsaks: 30.novembril möödus Soome Talvesõja algusest 83 aastat
Lühike, ent verine Talvesõda toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. Nõukogude Liit alustas Talvesõda rünnakuga ilma sõda välja kuulutamata ja sõda lõppes 105 päeva hiljem Moskva rahulepinguga.
Karjalased tähistasid karjala keele päeva laialdasemalt
2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.