JĂ€ta menĂŒĂŒ vahele
neenetsi naine laulab
HÔimupÀevad 2017 peakontsert, neenetsid Foto: Kai TiislÀr

Milles uba? đŸ€”

Soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendava sĂŒndmustesarja eestvedaja on Fenno-Ugria Asutus. Alates 2018. aastast kuuluvad HĂ”imupĂ€evad rahvusvahelise folklooriĂŒhenduse CIOFF festivalide hulka.

HĂ”imupĂ€evad on soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav sĂŒndmustesari, mille peamine eestvedaja on Fenno-Ugria Asutus. 
Alates 2018. aastast kuuluvad HĂ”imupĂ€evad rahvusvahelise folklooriĂŒhenduse CIOFF festivalide hulka.
logo

Kaunis tava rÀÀkida oktoobrikuu kolmandal nĂ€dalal hĂ”imurahvastest ja nende kultuuridest sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nĂ”ukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning mĂ€rtsis 2011 vĂ”ttis Riigikogu ĂŒksmeelselt vastu otsuse tĂ€histada oktoobrikuu kolmandal laupĂ€eval hĂ”imupĂ€eva riikliku tĂ€htpĂ€evana, mil heisatakse riigilipud. HĂ”imupĂ€eva tĂ€histatakse mĂ”nevĂ”rra ka meie Venemaa Föderatsioonis elavate sugulasrahvaste seas ning soome-ugri rahvastega seotud ringkondades Soomes ja Ungaris. Ungaris on see ĂŒhtlasi sugulaskeeltele pĂŒhendatud ametlik tĂ€htpĂ€ev. 

EttevĂ”tmise kĂ”rghetkeks on kĂŒll oktoobrikuu kolmandal laupĂ€eval tĂ€histatav hĂ”imupĂ€ev, kuid tegelikult toimub Fenno-Ugria koordineeritav soome-ugri kultuurifestival kogu oktoobrikuu vĂ€ltel. HĂ”imupĂ€evade pĂ”hisĂŒndmusteks on suured pĂ€rimusmuusikakontserdid Tartus Eesti Rahva Muuseumis, Tallinnas Vabal Laval ja sageli ka Viljandi pĂ€rimusmuusika aidas. KĂŒlla saabunud folklooriansamblid rĂ€ndavad aga eelneval nĂ€dalal ringi ĂŒle kogu Eestimaa, esinedes ka koolides ja rahvamajades.

Aktuaalsete teemade kĂ€sitlemiseks ja omavaheliste ĂŒhiskondlike ning teadussidemete tugevdamiseks organiseerib Fenno-Ugria rahvusvahelisi hĂ”imupĂ€evade konverentse. Seminare, nĂ€itusi, filmiĂ”htuid ning muid kultuuriĂŒritusi korraldavad hĂ”imupĂ€evade ajal lisaks Fenno-Ugriale veel mitmed teised kultuuriorganisatsioonid ja -seltsid. Suur osa sĂŒndmustest viiakse lĂ€bi maakondades ning need on mĂ”eldud vastavalt hĂ”imupĂ€evade algsele eesmĂ€rgile just koolinoortele.

Alates 2018. aastast kuuluvad hÔimupÀevad Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti-organisatsioonide NÔukogu (CIOFFŸ) festivalide vÔrgustikku.

HÔimupÀevade logol on kasutatud Ida-Karjala kaljujoonistelt tuntud suusatajate motiivi.

Kunstnik Kaljo PĂ”llu kirjutab raamatus “KakskĂŒmmend soome-ugri uurimisreisi” suusatajate kohta: “TĂ”enĂ€oliselt on tegemist ainult ĂŒhe tegelasega, keda on kujutatud retke kolmes jĂ€rgus: alguses kĂ€is moonakotiga seljas, matka keskel vĂ€henenud varustusega ja lĂ”puks on ta kĂ”ik ĂŒleliigse turjalt heitnud.“

logo

Oktoobrikuu kolmandal laupĂ€eval tĂ€histatakse Eestis hĂ”imupĂ€eva ning sel puhul heisatakse meie riigilipud. Traditsiooniliselt toimub just sel Ă”htul ĂŒks hĂ”imupĂ€evade peakontserte.

HĂ”imupĂ€eva tĂ€histamine riikliku tĂ€htpĂ€evana loob sĂŒndmustele laiema kandepinna. Alati on oodatud programmi kujundama ja selles kaasa lööma uued koostööpartnerid. 

HĂ”imupĂ€ev on ĂŒhelt poolt Eesti omanĂ€olise keelelise ja kultuurilise identiteedi ning rahvusliku omakultuuri pĂ€ev, teisalt on see aga pĂŒhendatud soome-ugri rahvaste sidemetele ja koostööle. HĂ”imupĂ€evaga soovitakse paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, vÀÀrtustada omaenda pĂ€ritolu, emakeelt ja kultuuripĂ€randit. Selle pĂ€eva tĂ€histamine riikliku tĂ€htpĂ€evana suurendab laiema ĂŒldsuse huvi meie sugulasrahvaste, nende keelte ja kultuuride vastu ning vĂ”imaldab kĂ”nelda pĂ€evakajalistest probleemidest.

HĂ”imupĂ€ev annab pĂ”hjuse pidada tihedamat ĂŒhendust Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja ka omariiklust omavate soomlaste ning ungarlastega nii kodanikualgatuse korras kui ka kohaliku omavalitsuse ja riiklikul tasandil. Ühiselt saame Ă€rgitada riike ja omavalitsusi, kus soome-ugri rahvad vĂ€hemusena elavad, oma pĂ”lisrahvastesse tĂ”sisemalt suhtuma.

  • HĂ”imupĂ€evad tutvustavad soome-ugri rahvaste pĂ€rimusmuusikat, tantsu,  kĂ€sitööd, toidukultuuri nii ehedas vormis kui ka tĂ”lgenduste kaudu ning pakuvad publikule vĂ”imalust sellest kĂ”igest vahetult osa saada;
  • HĂ”imupĂ€evade konverentsil, filmi- ja nĂ€ituseprogrammis rÀÀgitakse soome-ugri rahvaste ajaloost, keeltest, ĂŒhiskonnaelust ja identiteediprobleemidest.
  • HĂ”imupĂ€evad arendavad loovat ja avatud suhtumist kultuuripĂ€randisse, tutvustades eheda rahvakultuuri ja traditsioonilise kirjasĂ”na tĂ”lgendusvĂ”imalusi kaasaegses kunstikeeles. Kavas on kindel koht ka elektroonilisel, dĆŸĂ€ss-, rokk- ja kammermuusikal, luuleslĂ€mmidel, kunsti-happening’idel jms. TeisisĂ”nu kĂ”igel, mis aitab kaasa kultuurilisele vereloomele.  
  • HĂ”imupĂ€evad on omalaadne hĂ”imurahvaste kokkutulek, kus eri rahvaste teadlased, muusikud, kirjanikud, kunstnikud ja muud kultuuriinimesed tutvuvad ĂŒksteise kultuuriga ning leiavad ĂŒhise suhtlusruumi. Soovime anda kĂ”igile kĂŒlalistele positiivse ja inspireeriva kogemuse, mis julgustaks neid rohkem vÀÀrtustama omakultuuri ning kuulumist soome-ugri keeleperre.
  • HĂ”imupĂ€evade suurĂŒritused on hea vĂ”imalus Eestis tegutsevatele soome-ugri kogukondadele tulla vĂ€lja oma rahvusseltse ja rahvakultuuri tutvustavate etteastete, kĂ€sitöövĂ€ljapanekute, trĂŒkiste ja muude materjalidega. Eestis elavad hĂ”imurahvaste esindajad kĂŒlastavad ka koole, aidates nii avardada noorte arusaama Eestis elavatest muukeelsetest kogukondadest ja meie sugulasrahvastest
  •  HĂ”imupĂ€evade ĂŒheks oluliseks eesmĂ€rgiks on anda hoogu jĂ€rjepidevale hĂ”imurahvaste koostööle. SeetĂ”ttu kavandame oma programmi just noort publikut silmas pidades.
  • HĂ”imupĂ€evade tĂ€histamine riikliku tĂ€htpĂ€evana loob sĂŒndmustele laiema kandepinna. Alati on oodatud programmi kujundama ja selles kaasa lööma uued koostööpartnerid – kultuurikeskused, rahvamajad, koolid, raamatukogud, eriala- ja loovĂŒhendused, kultuurikorraldajad – ehk kĂ”ik, kes tunnevad soovi pimedat sĂŒgiskuud mĂ”ne pĂ”neva kultuurisĂŒndmusega vĂ€rvikamaks muuta ning seelĂ€bi ka meie sugulasrahvastele toetust vĂ€ljendada.

HĂ”imupĂ€evad said alguse tihedast haridus- ja kultuurikoostööst I maailmasĂ”ja jĂ€rel iseseisvunud soomlaste, eestlaste ja ungarlaste vahel. 

1928 – soomlased ja eestlased tĂ€histavad esmakordselt hĂ”imupĂ€eva Kalevala-pĂ€eval (28.02)

1930 – hĂ”imupĂ€eva hakatakse tĂ€histama Ungari koolides

1931 – Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress (osaljaid oli oma 2000 delegaati), otsustatab hakata hĂ”imupĂ€evi tĂ€histama Eestis, Soomes ja Ungaris ĂŒheaegselt – iga aasta oktoobrikuu kolmandal nĂ€dalavahetusel. Venemaa soome-ugri piirkondadega pole toonaste poliitiliste olude tĂ”ttu koostöö vĂ”imalik. Eestis korraldatakse 1930. aastail hĂ”imupĂ€evade puhul koolides ja vallamajades aktuseid. Loodud traditsiooni tipphetk on aga Estonia teatris toimuv pidulik kontsertaktus, millest vĂ”tavad osa Eesti kĂ”rgemad riigitegelased. 

1988 – alustataksei hĂ”imupĂ€evade taaselustamisega – esimestel aastatel paari vĂ€iksema koosolekuga, aga peatselt ka koolides ning kultuuriasutustes.

1990 – hĂ”imupĂ€evadele kutsutakse kĂŒlla Taga-Karpaatia ungarlased. 

1991 – hĂ”imupĂ€evade tĂ€histamine laieneb, ĂŒhtlasi vĂ”tavad traditsiooni ĂŒle ka Venemaa soome-ugri rahvad ja peatselt ka Ungari. 

2000 – III soome-ugri rahvaste maailmakongressi resolutsioonis tehakse ettepanek kuulutada oktoobrikuu kolmas laupĂ€ev hĂ”imupĂ€evaks. 

2011 – hĂ”imupĂ€ev kuulutatakse Eestis riiklikuks tĂ€htpĂ€evaks. 

2013 – Ungaris nimetatakse oktoobri kolmas laupĂ€ev soome-ugri keelesuguluses olevate rahvaste pĂ€evaks 

Eesti Rahva Muuseum,
Rahvakultuurikeskus,
Eesti FolkloorinÔukogu,
Tartu Ülikool,
Kirjanike Liit,
Viljandi PĂ€rimusmuusika Ait Kammermuusikud,
MTÜ HĂ”imulĂ”imed,
Tallinna ja Tartu mari seltsid,
Tallinna mordva seltsid,
Tallinna Udmurdi Kultuuriselts OsmeĆĄ,

Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts,
PĂ€rnu soomlaste selts,
folklooriselts TarvanpÀÀ,
TÜ Narva kolledĆŸ,
Tallinna Haridusamet,
Kultuuriministeerium,
Haridus- ja Teadusministeerium,
Eesti RahvusringhÀÀling,
Ungari Instituut ja suursaatkond,
Soome Instituut ja suursaatkond etc

HP pildigalerii
HÔimupÀevade pildigaleriid / Fenno-Ugria pildipank @flickr