Hõimurahavaste teemakalendrid

Fenno-Ugria Asutus paneb igal aastal kokku ja avaldab värvilise ning teadmisküllase seinakalendri, mis kaheteistkümne kuu vältel annab hõimurahvaste eluolust midagi uut teada. Seinakalendrid on mõeldud kõigile, kel laiem huvi meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist vastu.

NB! Temaatilisi seinakalendreid saab soetada Apollo ja RahvaRaamatu kauplustest ning Eesti Keele Instituudi raamatukauplusest Ateena. Kuid ka Fenno-Ugria Asutuse büroost Tallinnas, Pärnu mnt 28-9. Trükiste koju tellimiseks palume kirjutada info@fennougria.ee.


Seekordne hõimukalender on pühendatud soome-ugri keeltele ja ÜRO rahvusvahelisele põliskeelte aastale. Iga kalendrileht tutvustab mõnd soome-ugri keelt keelenäidete kaudu. Fraasid on kalendri koostaja, keeleteadlane Sven-Erik  Soosaar valinud nii, et nad näitaks keelte omapära, kuid samas võib neist leida seda, mis meie keeli ühendab – ühise päritoluga iidseid soome-ugri tüvesid ja sarnast grammatikat.

Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul keskendub see murrangulistele ajaloosündmustele sada aastat tagasi, mis lõid aluse soome-ugri rahvaste iseolemisele ja võimalused meie keelte ja kultuuride kaitseks. Eestlased, soomlased ja ungarlased saavutasid siis iseseisvuse, karjalased, komid, marid ja udmurdid said aastatel 1920-1921 territoriaalse autonoomia, mõnevõrra hiljem 1929. aastal said autonoomia ka mordvalased.

https://fennougria.ee/wp-content/uploads/2018/12/Kaas2019-PLaurits-768x536.jpg

Fenno-Ugria Asutus on 2018. aasta hõimukalendri pühendanud väljapaistvatele isikutele omariikluseta soome-ugri rahvaste seas. Kakskeelse (eesti ja vene) A3 formaadis spiraaliga köidetud seinakalendri iga kuu jaoks on valitud kaks mõne hõimurahva suurkuju, kelle kaudu on võimalik hõimurahvastega paremini tuttavaks saada.

00_esikaas

Tänavu tutvustab hõimukalender soome-ugri rahvaste arhitektuuri: nii traditsioonilisi ehitisi kui ka edasiarendusi. Fotod on üles võtnud kunstnikud, etnoloogid ja folkloristid välitöödel mitme aastakümne jooksul. Näidatud on põnevaid ja omanäolisi ehitusdetaile, mis on tugevasti mõjutatud kliimast ja laiuskraadist, aga ka sellest, kas asutakse sisemaal või veekogude ääres. Mitmed omapärad tulenevad mõistagi ka eri kultuuride ristumisest.

kalender_2018_esikaas

Hõimukalender on söögi- ja köögiteemaline. Siit leiab kaheteistkümne soome-ugri rahva roa retsepti. Kalendri esikaant ilmestab foto Kotomka külast Põhja-Udmurtiast. Tagakaane välisküljel on uurali rahvaste levikukaart ja teemakohane saatesõna. Hõimukalender 2016 on spiraalköites seinakalender suuruses A3.

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Looduskiri OÜ koostöös valminud hõimukalender kujutab endast tagasivaadet ühistele suvereisidele Läänemere piirkonnas elavate soome-ugri rahvaste juurde. Meenutame piltide ja tekstide kaudu reisidel kogetud toredaid hetki ning vaatamisväärseid paiku ning anname põgusa ülevaate läänemeresoome rahvastest.

Hõimukalendri iga kuu tutvustab ühte soome-ugri rahvast ja ühte nende pidu. Näiteks räägitakse jaanuaris komidest ja Vassilei peost, märtsis neenetsitest ja põhjapõdra tähendusest nende kultuuris, aprillis mansidest ja sellest, millise rolli omistavad nad varesele.

Rikkaliku unikaalse pildimaterjali ja Enn Säde kirjutatud haaravate tekstide kaudu vahendab kalender ekspeditsioonide jäädvustusi soome-ugri rahvaste kultuurist ja eluolust ning meenutab nende etnograafiliste filmide tegemise argipäevi. Kalendri tähtpäevavalik annab ülevaate soome-ugri rahvaste kalendripühadest ja rahvuslikest tähtpäevadest.

Kalender on pühendatud Fenno-Ugria Asutuse 80. aastapäevale. Fotodel näeb erinevaid mustreid, küll tekstiilidel, küll puidul. Kalendritekstid on soome-ugri rahvaste folkloorist. Järelsõna on kirjutanud Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskuse juhataja Jaak Prozes.

Käesoleva kalendri põhiteema on KODU, inimest igapäevaselt ümbritsevad esemed ja keskkond. Proua Ingrid Rüütli sisukat saatesõna tsiteerides: “Igas kultuuris on vanu ja uusi nähtusi, kultuuri püsivust ja muutumist kajastab ka sõnavara. Leksika on kõige muutuvam osa keelest ja vanade soome-ugri ühissõnade osakaal tänapäeva keeltes pole kuigi suur. Üks selliseid on kodu. Kod-tüve mitmesuguste erikujudena ja erinevate tähendusvarjunditega (koda, ka emakoda, kodu, suveköök, maja, ehitus jms) tunnevad kõik soome-ugri rahvad.”

 

Print Friendly, PDF & Email