Seltsid

Eesti taasiseseisvumisaeg tõi kaasa kodanikeühiskonna kasvu ja organiseeruma hakkasid ka siin elavad rahvad. Esimesena lõid 1988. aastal oma seltsi Taga-Karpaatiast siia õppima tulnud ungarlased, seejärel ingerisoomlased, marid ja järgemööda ka teised soome-ugri rahvad. Väga tegusad hõimutöös olid ka Eesti Ungari Selts ja tänaseks tegevuse lõpetanud Eesti Saami Ühendus. Esmalt loodud seltsid kuulusid Fenno-Ugria asutajate hulka, kuid kõigi rahvusseltsidest liikmete pühendumus on andnud Fenno-Ugria tegevusele sisulist sügavust, tegutsemisrõõm toonud aga palju unustamatuid ühiseid hetki.  

Eestis tegutsevate soome-ugri seltside poole võib julgesti pöörduda, kui soovite sugulasrahvaid tutvustavaid üritusi korraldada vms. Nad on oma rahva kultuuri suurepärased tundjad, kes peavad meeleldi ettekandeid ja viivad läbi käsitöö ja rahvustoitude valmistamise õpitubasid. Enamikul seltsidest on ka oma folklooriansambel. Mitmed lehel mainitud seltside liikmed räägivad pikemalt oma keelest, kultuurist ja elust raadiosaadetesarjas “Ma elan siin”.

Eesti Ingerisoomlaste Liit

Eesti ingerisoomlased hoiavad oma kultuuri läbi paljude ühistegevuste: iganädalased lauluproovid ja tantsuharjutused, iga-aastased üle-eestilised ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeod, ühised tähtpäevad (Ingeripäev, Soome Vabariigi aastapäev, Emadepäev jm), töötoad, mitmesugused näitused, teadusseminarid ning kõneõhtud. 
Liidul on 10 allorganisatsiooni, kuhu kuulub mitmeid laulu- ja tantsukollektiive.
Liit annab välja ajakirja Inkeri.
2017. aastast tegutseb ka ühine katusorganisatsioon – Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus.

Juhatuse esinaine
Herta Preema 
(Järvamaa IS Kultuuriselts) 
ingerisoome@gmail.com 

Kultuurinõukogu esimees
Taisto-Kalevi Raudalainen
www.eestisoomlane.ee

Eesti-Mordva Selts

Juunis 1994 asutatud seltsi põhieesmärk on ersa ja mokša emakeele ja kultuuri säilitamine, väärtustamine ja edasiandmine ning mordva ja teiste soome-ugri kultuuride tutvustamine ja nähtavaks tegemine. Eestis elab ligi 560 mordvalast. Seltsi juures tegutseb ka folklooriansambel Vastoma (tõlkes ‘kohtumine’), mis sel aastal tähistab oma 10. sünnipäeva. Repertuaari kuuluvad vanad traditsioonilised laulud ersa, mokša ja eesti keeles.

Esimees
Margarita Kondrakova
mordvaselts@gmail.com

Ersa Kultuuriühing Sjatko

Sjatko (tõlkes ‘säde’) sündis 1997. aastal ning seltsil on ka oma folkoolriansambel Kilejne (tõlkes ‘kaseke’). Olulisim tähtpäev on ersa keele päev, mida tähistatakse 15. aprillil muuhulgas etteütluse kirjutamisega. Selts pöörab erilist tähelepanu ka ersa rahva silmapaistvatele kultuuritegelastele, näiteks korraldatakse skulptor Stepan Erzja ja legendaarne folklorist, rahvalauluansambli Toorama looja Vladimir Romaškini mälestusõhtuid ja näituseid. 

Esinaine
Natalia Abrosimova
ersalanna@gmail.com

Munkácsy nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühendus

Mihaly Munkácsy nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühing on Eestis elavate ungarlaste organisatsioon, mis on oma nime saanud kuulsa maalikunstniku järgi. Suur osa liikmetest on saabunud Eestisse õppima Taga-Karpaatiast Ukrainas. Ühendus asutati 23. oktoobril 1988.

Esimees
Istvan Bán
istvan.ban@richter.ee

Gabriela
gabriela.nad@richter.ee

Tallinna Mari Selts

Juunis 1990 asutatud seltsi eesmärk on eesti ja mari kultuurikontaktide arendamine ning Eestis elavate maride keeleoskuse ja kultuuri säilitamine. Ühiselt osaletakse hõimupäevade korraldamisel ning tähistatakse maride rahvuspüha – mari sangari päeva. 
Seltsi juures tegutseb folklooriansambel, mille eestvedajad on viiuldaja Inga Pogonina, kes oma kodumaal mängis üle 20 aasta Mari riikliku tantsuansambli Mari El rahvapilliorkestris ning idamari muusikapärandiga kokku kasvanud lauljatar Anna Makeev, kes on hariduselt muusikalise folkloori õpetaja. Ansamblis löövad kaasa ka Vitali Rõbakov (lõõtspill), Ljudmila Jamurzina, Natalia Lill ja Žanna Toht. 
Seltsi juures tegutseb ka pühapäevakool, kus marikeelset õpetust saab kümme last.

Esimees 
Ljudmila Yamurzina 
tallinn.marid@gmail.com 
Tallinna Mari Seltsi kodulehekülg

Tartu Marilaste Liit

2006. aastal loodud liit koondab umbes 40 Tartus elavat marit, kes kõik peavad oluliseks oma lastele rahvuskeelt, traditsioone ja muusikat õpetada. 
Tegutseb ka oma folklooriansambel Mari Kumõl (tõlkes ‘mari meel’)
Juba üle viie aasta tegutsenud folkloorirühm on seadnud eesmärgiks toimida Eesti ja Venemaa maride vahelise kultuurisillana. Ansambel tutvustab mari folkloori nii seltsi ettevõtmistel kui ka Tartu mitmesugustel folkloorisündmustel. 

Esimees 
Valeri Aleksandrov
tartumariushem@gmail.com 

Udmurdi Ühing Ošmes

1998. aastal loodud ühingu nimi tähendab tõlkes allikat. Sama nime kannab ka nende folklooriansambel, mis on koos käinud 2013. aastast eesmärgiga hoida ja säilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri ning laulda esivanemate laule. Repertuaari kuuluvad ehedad udmurdi rahvalaulud ja tantsud, mida karmoškal saadab ansambli juhendaja Pavel Kutergin. 

Esimees 
Elena Kirt 
mtuosmes@gmail.com

Tartu Udmurdi Ühing Jumšan Gur

​​Tartus tegutsev ühing on asutatud 13.02.2014. Oma nime ühing sai ansambli järgi, mida loodi Tartus elavate udmurdi tudengite poolt 2006 aastal. Koos käidud aga juba alates 1996. aastast. 
Ühingu ja ansambli nimi Jumšan Gur tähendab tõlkes ‘peoviis’. 
Tegevuse üks eesmärke on tutvustada meie kultuuri Eestis elavatele inimestele. Teine oluline eesmärk on anda seda edasi ka meie lastele.

Esimees
Inga Ignatjeva
yumshangur@gmail.com

Komi kultuuriselts

Komi kultuuriseltsi avalik rühm Facbookis ütleb oma tutvustuses: “Kirjutame siin komide elust ja tegevustest Eestis ning kajastame informatsiooni Komimaa, komi keele, komi kultuuri ja komi traditsioonide kohta.”

Esimees
Natalia Ganova
nganova@yahoo.com

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 dokumentaalfilmid eestlased ersad Fenno-Ugria Asutus festival huvitav teada hõimuklubi hõimupäevad hõimurahvaste programm karjalased keele säilimine keeleõpe kirjandus komid kontsert konverents kultuur loodus maailmakongress marid muusika neenetsid noored näitus persoon põlisrahvad saamid soome-ugri rahvad soomlased traditsioon tähtpäev udmurdid ungarlased Venemaa soome-ugri ühiskond video ülevaade