Jäta menüü vahele
neenetsi naine, põhjapõdrad
Allikas: Circum-Arctic Gallery FB / Alexander Romanov

Neenetsid

Neenetsi keeles 1895. aastal ilmunud aabits oli üks esimesi samojeedi raamatuid.

Nimetused

Enesenimetus on n’enej n’enet’s’, tähendades neenetsi keeles “pärisinimene”, paikkondlikult hasawa “mees”. Neenetsite nimetus vene keeles on jurakisamojeed, kus jurak võib tuleneda komi nimest neenetsi kohta, jaran. Neenetsi-nimetus võeti Nõukogude Liidus ametlikult kasutusele 1920. aastail.

Jagunemine

Neenetsid jagunevad tundra- ja metsaneenetsiteks, kes kõnelevad eri keeli. Kui tundraneenetsid on Venemaa üks arvukamaid põhjarahvaid, siis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas elavaid metsaneenetseid on ainult pooleteise tuhande ringis.

Asuala

Neenetsid elavad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel Kanini poolsaarest Valges meres Jenissei suudmeni (umbes 1 miljon km²). Administratiivselt kuuluvad need alad Neenetsi (pealinn Narjan-Mar), Jamali Neenetsi (pealinn Salehard) ja Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi (pealinn Dudinka) autonoomsete ringkondade koosseisu.

Arvukus

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neenetseid Venemaal 44 640. 2002. aastal oli neid 41 302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190. Emakeelt valdab vaid 50% neenetsitest.

Keel

Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma koos sölkupi, eenetsi ja nganassaani keelega. Neenetsi keeles 1895. aastal ilmunud aabits oli üks esimesi samojeedi raamatuid. Neenetsitel oli oma ladina tähestikul põhinev tähestik, mis viidi kirillitsapõhiseks 1938. aastal. Metsaneenetsi kirjakeel loodi alles 1990. aastatel.

Tegevusalad

Neenetsite peamiseks tegevusalaks on olnud kalastamine, küttimine ja põhjapõtrade ning karusloomade kasvatamine. Neenetsite elukäiku on mõjutanud naftaleiukohad nende territooriumil. Naftatööstuse planeerimisel ei arvestatud põlisrahvaste elukeskkonda.

Eestikeelset kirjandust

Seotud lingid