Hõimupäevad 2018
Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul saab hõimupäevade filmiprogrammis näha Lennart Meri ja teiste Eesti filmiloojate soome-ugri rahvastest vändatud dokumentaalfilmide klassikat. Ühtlasi tähistame legendaarse filmimehe Enn Säde 80. sünnipäeva. Hõimupäevadel esitleme ka kaht Venemaal soome-ugri rahvastest valminud filmi “Rahvus” ja “Azor”.
Venemaa, 2017
Režissöör Viktor Tšitšaikin, käsikiri Aleksandr Utševatkin
Ersa keeles, eestikeelsete subtiitritega
83 min
Linastused: P 21.10 kell 12 Eesti Rahva Muuseumi maailmafilmi saalis E 22.10 kell 17 Tallinna kinos Artis Koostööpartner: Soome-Vene Selts
Esimene ersakeelne mängufilm põhineb ajaloosündmustel, jutustades mongolite sissetungist ersamordvalaste aladele 1237. aastal ja ersade võitlusest vürst Purgazi juhtimisel selle ülivõimsana tunduva vaenlase vastu. Filmis on oluline koht ka loodusel, traditsioonidel, usundil ja kultuuril.
Film on kahe mehe – Viktor Tšitšaikini ja Aleksandr Utševatkin entusiasmi, pühendumuse ja visa töö tulemus. See on valminud ilma mingi riikliku rahastuseta ning väga paljude vabatahtlike kaasabil. Mordva ametnike huvi filmi vastu on tekkinud alles käesoleval aastal pärast Venemaa kultuuriministeeriumilt ametliku linastusloa saamist ning rahvusvahelisele areenile jõudmist.
Seansside eel või järel kohtub vaatajatega ka filmi stsenarist ja näitleja Aleksandr Utševatkin.
Venemaa-Soome-Holland, 2017
Režissöör Julia Mironova
Vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega
65 min
Linastused P 21.10 kell 16 Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis T 23.10 kell 18 Tallinna ülikooli kinos SuperNova
Dokumentaalfilm jutustab humoorikalt loo tänapäeva globaliseeruva maailma kurvast reaalsusest, kus väikerahvaste ellujäämine ripub alatasa juuksekarva otsas. Bessermanid on väike etniline rühm Põhja-Udmurtias, keda nõukogude võimu ajal segati vägisi udmurtide ja venelaste hulka.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia pärimusmuusikadoktorant Maria Korepanova püüab hoida oma rahva pärimust, tutvustades ainulaadset laulmisviisi krezhi. Aktivist Valerian Sabrekov ärgitab hõimukaaslastes rahvustunnet omal moel.
Eesti, Soome, Ungari, 1977
Režissöör Lennart Meri
Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega
52 min
Linastub 10.10 kell 18 Tallinna ülikooli kinos SuperNova
Lennart Meri 1969-1988 vändatud filmid soome-ugri rahvastest on avaldanud sügavat mõju paljudele toonastele noortele. Eesti 100. sünnipäeva puhul tuuakse taas suurele ekraanile „Linnutee tuuled“. Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg filmile „Veelinnurahvas“ (1970) ja selles interpreteerib Meri soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid.
Filmiõhtul 16.10 kell 18 Tallinna Kinomajas
Eesti, 1989
Režissöör Lennart Meri, kaasrežissöör Enn Säde
Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega
59 min
Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud 1980. aastate keskel Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest.
Eesti, 1991
Režissöör: Enn Säde
Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega
30 min
Filmiõhtu toimub 16.10 kell 18 Tallinna Kinomajas
Koostöös Eesti Kinoliiduga
Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Liivi keele oskajaid vaid paarkümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Lennart Meri soome-ugri filmientüklopeedia viimane film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on ka arhiivmaterjali aastast 1940. Selles räägivad oma rahva lugu liivi keeles vähesed tollal seda keelt veel emakeelena kõnelevad inimesed.
Filmiõhtul ajame juttu Lennart Meri filmide helirežisööri ja kaasautori Enn Sädega – peatselt 80. sünnipäeva tähistava filmimehega, kes mäletab filmivõtete aegseid juhtumisi hämmastamapaneva detailsusega.
Autor: Amanda Kernell
Rootsi, Norra, Taani 2016
82 min
Soovitav alates 12 eluaastast
Linastub P 14.10 kell 19 Tartu Elektriteatris N 18.10 kell 14 Tallinna kinos Artis
Sünge kasvulugu viib vaataja 1930. aastate Rootsi saamide keskele ja valgustab ühtlasi üht häbiväärset perioodi kõikide Põhjamaade ajaloos. Elle Marja õpib oma perelt põdrakasvatust ja traditsioonilist elulaadi. Koolis aga kasvatakse saami lapsi rootslasteks, hoolimata sellest, et tegelikult neid rootslastega võrdselt ei kohelda. Tahtejõuline Elle Marja ei soovi kuuluda teisesordiliste ja alavääristatud inimeste hulka ning põgeneb Uppsalasse, et alustada seal uut elu. Oma keele, kultuuri ja ajaloo eest ei saa aga niisama lihtsalt põgeneda…
Saami päritolu autori Amanda Kernelli film pälvis Veneetsia filmifestivalil parima debüütfilmi preemia ja Göteborgi filmifestivalil parima Põhjamaade filmi preemia. Film kandideerib ka Euroopa Nõukogu filmiauhinnale. Filmi menule aitavad kaasa kindlasti eheda, põdrakasvatajate perest pärit peaosalise Lene Cecilia Sparroki näitlejatöö ning operaatorite Sophia Olssoni ja Petrus Sjöviki kaunid ülesvõtted.