Jäta menüü vahele

Sölkupid

Sölkupid on muistse laialt levinud lõunasamojeedide viimane hõim.

Nimetused

Enesenimetused on sölkup, šölkup, šöšqum, čumõl qup, süssü qum, mis tähendab “taiga- v metsainimene”. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjaki-samojeedideks. Sölkupid on muistse laialt levinud lõunasamojeedide viimane hõim.

Asuala

Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal, ulatudes Tomski oblasti, Krasnojarski krai ja Tjumeni oblasti Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna piiresse. Nimirahvuse moodustavad nad Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna Krasnoselkupi rajoonis, kuid ka seal on nende osakaal rahvastikust vaid 24 %.

Rahvaarv ja keel

Kui Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel loendati 3649 sölkuppi, siis veel 2002. aastal oli neid 4249. Sölkupi keelt oskas 2010. aastal Venemaal 1023 inimest. Misjonärid kasutasid sölkupi keele kirjapanekuks ladina kirja (1879) ja ka 1931 loodud kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev, kuid muudeti 1930. aastate lõpus venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Kirjakeel põhineb põhjasölkupi ehk Tazi murdel, mida räägib umbes 90% sölkupi keele oskajatest. Teised murded (kesksölkupi, lõunasölkupi ja Keti murre) on hääbumas või juba hääbunud.

The Sound of the Selkup language (Numbers, Greetings & Sample Text) / YT@ILoveLanguages!

Ajalugu

13. sajandil sattusid sölkupid turgi hõimude mõju- ja maksualusteks. 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula (ostrog) tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri.

Tänapäev

Sölkupid on traditsiooniliselt elatunud peamiselt küttimisest, kalastamisest ja karusnaha müügist. Taolise elukorralduse häving on sölkuppidele kaasa toonud suured kohanemisraskused uute elutingimuste ja -nõudmistega. Kohanematusega on omakorda kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest, nende kiiret assimileerumist tõkestavad veel peamiselt antropoloogilised tegurid.