Jäta menüü vahele
Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle. Foto: Kai Tiislär

2017

Seekordses programmis on tähelepanuväärne osakaal Soomega seotud üritustel. Sest soomlased tähistavad oma riigi iseseisvuse 100. aastapäeva.

Hõimupäevad 2017 programmis on tähelepanuväärne osakaal Soomega seotud üritustel. Sest soomlased tähistavad oma riigi iseseisvuse 100. aastapäeva.

Meie suurel hõimupeol, 21. oktoobril astuvad lavale saami räppar Ailu Valle ja Mari Kalkun. Teiste hulgas esinevad ka komi, udmurdi, mari, ungari, karjala, liivi ja põhjarahvaste muusikud. Tavapäraselt kuulub hõimupäevade programmi konverents ja toimub veel palju muid omanäolisi sündmusi üle Eesti ning kogu oktoobrikuu vältel.

Tallinnas, helilooja Veljo Tormisele pühendatud koorikontserdil kõlab peamiselt helilooja soome-ugri rahvaste muusikal põhinev koorilooming. Kontserdil esinevad segakoor Vox Populi, lastekoor Ellerhein, Konstantin Türnpu meeskoor ja kammernaiskoor Lu. Õhtu lavastavad Anne Türnpu ja Eva Klemets, kunstilise kujunduse teeb Katrin Mändla, kava paneb kokku dirigent Janne Fridolin.

Päev jätkub suure pärimusmuusikakontserdiga, kus astuvad üles külla saabunud folklooriansamblid Komimaalt, Marimaalt, Udmurtiast, Ungarist, Karjalast ning põhjarahvaste hantide ja sölkuppide esindajad. Nad kõik on eelneva nädala vältel esinenud kultuurikeskustes ja koolides Harjumaal, Virumaal ja Lõuna-Eestis.

Õhtul astuvad lavale juunikuus Tallinnas toimunud Soome100 suurkontserdil duona menuka debüüdi teinud muusikud äärealadelt – võrukeelne folklaulja Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle, kes panevad kokku kõlama võrukeelse regilaulu ja põhjasaamikeelse räpi. Mõlemat muusikut huvitavad ka sarnased teemad, nagu looduskeskkond, hingemaailm, aga ka ühiskonnas olemise küsimused.

Kontserdi teine põhiesineja – mari folkansambel Kuat – esitab maride iidseid laule-pillilugusid maailmamuusika võtmes.

Tartus toimuval hõimupäevade perekontserdil esinevad külalisansamblid ja Eesti soome-ugri kogukondade ansamblid. Kontserdile järgneb filmiprogramm.

Hõimupäevade üks põnevamaid külalisi on mainekas Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen, kes on nii uurija kui ka aktiivne runolaulja. Oma loengutel Tallinnas Kirjanduslikul kolmapäeval ja Tartus Eesti Rahva Muuseumis kõneleb ta runolaulust kui iidsest lauluvormist, runolauludest ja nende tõlgendustest Soome rahvuseeposes „Kalevala“ ning laulmisest kui inimeste ühendajast ja kultuurikontaktide loojast. Ettekanne on põimitud runolaulude esitusega, sellisena nagu Lönnrot neid kunagi kuulda võis, ja toimub Soome juubelile pühendatud üritustesarjas FinlandTalks100.

Nagu ikka, kõlab Hõimupäevadel ka nüüdismuusika. Koostöös kammermuusikasarjaga HELIjaKEEL jõuab publikuni kontsert-installatsioon “Kuni päike ärkab”, kus kõlab koos muusikaga eesti, soome, võru-setu ja saami keel. Installatsiooni keskmes on keelte kõla kui muusika, millel on oma rütm, intonatsioon ja karakter. Muusikalised häppeningid toimuvad Viimsi vabaõhumuuseumis ja Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurme mõisakompleksis.

Hõimupäevade konverents keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas, kuhu pärimussidusast külamaailmast suundub elama üha rohkem ja rohkem inimesi.

Kuidas suurlinnaelus toime tulla, oma identiteeti hoida ja seda populariseerida? Selleks korraldavad marid populaarseid etnodiskosid, udmurdid loovad etnilisi linna keskkonda sobituvaid moemarke, permikomid ja udmurdid populariseerivad rahvustoite, korraldavad festivale ja avavad rahvuslikke restorane. Konverentsil kuuleme, milline on nende kogemus.

Koostöös Eesti Folkloorinõukoguga korraldatava konverentsi eesmärk on saada ülevaade linnades tegutsevatest rahvuskogukondadest, rääkida linnastumisega seotud probleemidest, aga ka võimalustest, jagada häid kogemusi ning seeläbi aidata ja julgustada soome-ugri vähemusrahvaid ka tänapäevases linnakeskkonnas hoidma oma etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku nägu.

Soome juubeliaasta puhul on Hõimupäevade filmiprogrammi valitud seekord eelkõige Soome filme. Värskematest filmidest saab näha poeetilist dokumentaalfilmi „Kuumetsa Kaisa“ (2016, r. Katja Gauriloff) koltasaami legendaarse jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest Teise maailmasõja ajal. Filmivaramu pärlite hulka kuulub aga Cannes´i filmifestivalil pärjatud mängufilm „Valge põhjapõder“ (1952, r. Erik Blomberg) saamidest, armastusest ja põhjapõtradest. Filmiprogrammi raames esmalinastub Eestis Amanda Kernelli mängufilm „Saami veri“ (Rootsi,  2016), mis kandideerib sel aastal Euroopa Nõukogu filmiauhinnale.

Filme saab vaadata BFM kinos Supernova ja kinos Artis ja Eesti Rahva Muuseumis.

Näituseid korraldatakse kultuurikeskustes, raamatukogudes ja muuseumides üle kogu Eesti.

Hõimupäevadeks valmib Karoliina Kreintaali fotonäitus. Professionaalsete vahenditega teostatud fotonäituse materjal põhineb 2015 Mordvamaal ning 2017 Udmurtias tehtud välitöödelt, mille eesmärk oli salvestada veel elus olevat rahvalaulutraditsiooni. Karoliina Kreintaal osales mõlemal ekspeditsioonil nii salvestusprotsessi abilise kui ka fotograafina.