Mokšad

Nimetus

Mokšade enesenimetust mokša on seostatud nende ala läbistava jõe venekeelse nimega, ent mokšad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov ’jõgi’.

Asualad

Elavad Mordva vabariigis ja Penza oblastis. Mokšasid on umbes 200 tuhat. Ersadega võrreldes on mokšad tõmmumad ning nende keeles on enam iraani ja türgi rohtlarahvaste laene.

Keel

Räägivad mokša keelt, mis kuulub soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja mokša keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist.

Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti mokša keele puhul 1933. aastal ja see põhineb kirillitsal.

Usk

Mokšad on peamiselt õigeusklikud.

 

Toidukultuur

Iga rahva toidukultuuris kajastuvad selle maa rahvakombed, käitumisviis ja muu eluolu. Mokšade arusaama ja tunnetust toidukultuurist väljendab kõnekaimalt mõttetera: «Erjafs da jarhcambjals rjacok jakaht»- «Elu ja toit käivad kõrvuti».

Retsepte mokša köögist leiab siit:

Soome-ugri kokaraamat

Mordva toit

Mokšadel käivad elu ja toit kõrvuti (Postimees, september 2018)

Print Friendly, PDF & Email
Arhiiv