Mokšad

Nimetus

Mokšade enesenimetust mokša on seostatud nende ala läbistava jõe venekeelse nimega, ent mokšad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov ’jõgi’.

Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma – ersade ja mokšade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Mokšad ise on end tavaliselt nimetanud mokšadeks (mokša, mokšk). Mokšade enesenimetust on seostatud nende ala läbistava jõe venekeelse nimega.

Ersasid ja mokšasid on nende kultuuride läheduse tõttu nimetatud ka siiami kaksikuteks. Nad ise ütlevad: “Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas”.

Asualad

Elavad Mordva vabariigis ja Penza oblastis. Mokšasid on umbes 200 tuhat. Ersadega võrreldes on mokšad tõmmumad ning nende keeles on enam iraani ja türgi rohtlarahvaste laene.

Keel

Räägivad mokša keelt, mis kuulub soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja mokša keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist.

Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti mokša keele puhul 1933. aastal ja see põhineb kirillitsal.

Usk

Mokšad on peamiselt õigeusklikud.

Toidukultuur

Iga rahva toidukultuuris kajastuvad selle maa rahvakombed, käitumisviis ja muu eluolu. Mokšade arusaama ja tunnetust toidukultuurist väljendab kõnekaimalt mõttetera: Erjafs da jarhcambjals rjacok jakaht – “Elu ja toit käivad kõrvuti”.

Retsepte mokša köögist:

• Soome-ugri kokaraamat
• Mordva toit
• Mokšadel käivad elu ja toit kõrvuti (Postimees, september 2018)