Jäta menüü vahele

Bessermanid

Nimetused

Bessermanide enesenimetused on besser, besseran, besserm’an.

Bessermanid on udmurdi keelt kõnelev, kuid eneseteadvuse ja kultuuri poolest neist erinev etniline rühm. Mõned uurijad on pidanud bessermane udmurdistunud türgi-tatarlasteks.

Elualad

Bessermanid elavad Udmurtia loodeosas ning Kirovi oblasti piiriäärsetes rajoonides udmurdi, tatari ja vene elanikkonna keskel 41 asulas, olles seal enamuses. Puhtalt bessermani külasid on kümme.

Arvukus

2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt oli bessermane 2201 ning seda on umbes 800 inimese võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Neist 651 elab linnas ja 1550 maal. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 3122  bessermani. 1926. aastal loendati bessermane kokku 10 034. Vahepealsetel aastatel ei peetud bessermane rahvaloendusel eraldi rahvaks ja pandi kirja udmurtidena.

Keel ja usk 

Bessermanid räägivad udmurdi keele murret. Nende foneetikas ja sõnavaras on ka turgi keelele omaseid jooni. Bessermanid on üldiselt õigeusklikud, kuid nad on säilitanud ka moslemi ja omausu elemente.

Ajalugu

13.–15. sajandi vene kroonikud on kirjutanud Vplga ja Kaama alamjooksul elavatest bessermanidest. 17. sajandi kirjalikud allikad tunnistavad bessermanide olemasolu Tšeptsa jõe ääres, kuid nimetavad neid tihtilugu tšuvaššideks. Võimalik, et bessermanide hulka on sulandunud tšuvaššidele lähedane turgi keelt kõnelev rahvarühm. Samuti arvatakse, et nad on pärit Lõuna-Udmurtiast, kust nad põgenesid mongolite ja tatarlaste eest Vjatka metsadesse ja elavad siiani Udmurdimaa põhjaosas, olles säilitanud oma lõunapoolse keele.

1992. aastal võttis Udmurdi vabariigi ülemnõukogu presiidium vastu määruse “Bessermani rahva ajaloolise nime taastamisest”.

Kirjandust
Vaatamissoovitus

Bessermani ja udmurdi laulud, rahva- ja autorijutud. Kaastegevad: Polina Tšerkassova (jutud), Johanna Vahtola ja Karolin Kõrre (hääl)

Doktorikontsert IV: Maria Korepanova (pärimusmuusika) / EMTA VIDEO