JĂ€ta menĂŒĂŒ vahele
Linnutee. Foto: Philippe Donn
Linnutee. Foto: Philippe Donn

🌌 Esinejad

Ume saami laulja ja laulukirjutaja Katarina Barruk on ĂŒks huvitavamaid kaasaegse saami muusika loojaid. Tema sĂ€rav hÀÀl, metsik joik ja vĂ€rvikas improvisatsioon ĂŒhinevad kaasaegse pop-rokiga duokompositsioonis koos kitarrist Arnljot Nordvikuga.
me saami laulja ja laulukirjutaja Katarina Barruk on ĂŒks huvitavamaid kaasaegse saami muusika loojaid. Tema sĂ€rav hÀÀl, metsik joig ja vĂ€rvikas improvisatsioon ĂŒhinevad kaasaegse pop-rokiga duokompositsioonis koos kitarrist Arnljot Nordvikiga.
Rootsis UmeĂ€lven jĂ”e ÀÀres paiknevalt Ume (UmeĂ„) saami alalt pĂ€rit Katarina Barruk on ainus artist maailmas, kes esineb ja salvestab Ume saami keeles. Selle keele rÀÀkijaid on alles vaid paarkĂŒmmend, nii on Katarinal oma missoon. Ta kutsub oma muusikaga publiku omaenda maailma, luues looduse ja muusika koosmĂ”jul ainulaadselt puudutava atmosfÀÀri.
Katarina Barruk on Rootsi ja Norra festivalilavadel aktiivselt esinenud alates 2015. aastast, mil ilmus tema debĂŒĂŒtalbum "BĂĄruos". Tema teine ​​sooloalbum ilmub 2022. aasta oktoobris..

Katarina Barruk: “Selle keelega on seotud mu identiteet”

Ume saami keel on ĂŒks 5-6 saami keele murdest, mis on pĂ€rit Rootsi-Norra piirilt. Ume saami keel on kantud UNESCO punasesse raamatususse kui eriti ohustatud. Huvitav nĂŒanss selle keele puhul on asjaolu, et Ume saamis kĂ”lavad kokku lĂ”una-saami vokaalsus ja pĂ”hja-saami konsonantide sĂŒsteem. 

“See on ĂŒks mu kahest kodusest keeles, mille pĂ€risin oma isalt. Mulle meeldib, et selline huvitav segu vĂ”imaldab mĂ”ista nii pĂ”hja- kui ka lĂ”una-saami nĂŒansse. Tegelikult imestan vahel isegi selle ĂŒle, et oskan Ume saami keelt kĂ”nelda, sest olen ju ĂŒles kasvanud rootsikeelses keskkonnas. Kuid mu isa oli vĂ€ga jĂ€rjekindel – ta kĂ”neles kodus minu ja mu vennaga pidevalt just ume saamit ning meie rootslasest ema oli sellise keeleĂ”ppega nĂ”us,” seletas Katarina Barruk maikuus Tallinnas toimunud pĂ”liskeelte kĂŒmnendi avasĂŒndmuse raames antud intervjuus.

“Kui olin 15-aastane, viibisin ĂŒhes saami noorte laagris. MĂ€letan, et ootasin sinna laagrisse minekut vĂ€ga, sest olin vĂ€ga soovinud olla koos oma rahvusest noortega. Kuid laagrisse jĂ”udes mĂ”istsin, et peaaegu mitte keegi neist ei teadnud midagi Ume saami keelest vĂ”i sellest, et Ume saamid on olemas. MĂ”istsin, et olen vĂ€hemus vĂ€hemuste hulgas ja see oli minu jaoks vĂ€ga rĂ€nk tĂ”demus,” meenutab naine.

“Kui sain 17, kĂŒsismu minu tĂ€di, kas oleksin valmis Ume saami keelt oma sugulastele Ă”petama. KĂ”hklesin, sest olin ju vĂ€ga noor ja mĂ”tlesin, et mida oskaksin mina tĂ€iskasvanutele Ă”petada? Kuid tĂ€di kinnitas: “Sa tead rohkem, kui sa arvad ja meie, tĂ€iskasvanud vajame sinu abi.” Nii nĂ”ustusin, sest tundsin kohustus hoida ume saami keel elavana. Ja kui ma siis 20-aastasena taas noortelaagris olin, kĂŒsisin jĂ€lle: kui paljud teist on Ume saamist kuulnud? Ja kujutage ette – kĂ”ik noored tĂ”stsid kĂ€tt! TĂ€na on sellele keelele kĂ”igil ligipÀÀs ja noored tunnevad seda murret ning nad teavad ka, et selle keelega on seotud nende identiteet.”

HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16 
Toarien poikien joiku / Valge mere Karjala ehk Viena Karjala joik @Maari Kallberg Viljandis2012 aastal
Tantsuklub: hÔimupÀevade eri
Tallinnas R, 14.10 kl 19

HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16 
Tartus P,  16.10 kl 15

Rakvere R, 14.10 kell 18
Korinda on Ungari keeleala idapiirkonna Transilvaania rahvamuusika traditsioonitruu tĂ”lgendaja. Ansambli liikmed on maast-madalast rahvatantsu ja rahvamuusikaga kokku kasvanud ning paljud neist selle ka erialaks valinud. Et hoida vahetut sidet pĂ€rimusega, kĂ€ivad noored muusikud seal ka ise kogumisretkedel ning meisterlikelt kĂŒlamuusikutelt pillimĂ€ngu Ă”ppimas. Korinda hoiab oma pillimĂ€ngus arhailisele muusikale omast puhast ja selget joont, kuid tĂ”lgendab seda ka omaenda vĂ€ljenduslaadis. 
Korinda kontsertfilm aastast 2021 @YouTube
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tartus P,  16.10 kl 15

Tantsuklubi: hÔimupÀevade eri
Tallinnas R, 14.10 kl 19
OĆĄmes (tĂ”lkes ‘allikas’) on loodud Tallinnas 2013. aastal eesmĂ€rgiga hoida ja sĂ€ilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri ning laulda esivanemate laule. Ansambli repertuaari kuuluvad ehedad udmurdi rahvalaulud, saatepilliks on karmoĆĄka, mida mĂ€ngib ansambli juhendaja Pavel Kutergin. 
Lisaks Fenno-Ugria ja Eestimaa RahvusvĂ€hemuste Ühenduse korraldatud suursĂŒndmustele nagu Etnolaat ja HĂ”imupĂ€evad on ansambel esinenud ka Soomes rahvusvahelisel MaailmakĂŒla festivalil ning Seurasaari jaanipĂ€evapidustustel Helsingis, soome-ugri pĂ€evadel LĂ€tis – Riias ja Ventspilsis. Eestis on kollektiiv tutvustanud udmurdi muusikat mitmetes paikades, osalenud Mooste ElohelĂŒÂŽl ja esinenud koolides.
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16 
Tartus P,  16.10 kl 15
Narvas tegutseva vadja pereansambli nimi – MaavĂ€Äi – tĂ€hendab tĂ”lkes ‘maarahvas’ ning aeg-ajalt ĂŒhineb kollektiiviga ka teisi vadja juurtega esinejaid Leningradi oblastist. Ansambel esitab kogutud vadja folkloori ja kasutab vĂ€ga erinevaid muusikainstrumente. Koosseis loodi aastal 2000, mil Luutsa kĂŒlla asutati vadja muuseum.
Igasuvisel festivalil “Luutsa vakkavĂ”â€ esitab ansambel vadja tantsumuusikat ja vadja laule, esinetakse ka naaberkĂŒlades. Ansambel on korduvalt osalenud hĂ”imupĂ€evadel, piirkondlikel ingerisoome ja isuri rahvuslikel pidustusel.
Ansambli eestvedaja Jekaterina Kuznetsova isa on pĂ€rit Kattila kĂŒlast ja vadja keelt Ă”ppis Katja oma vanaemalt. Naine on veendunud, et vadjakeelse muusika kaudu elab jĂ€tkuvalt ka vadja kultuur!
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16  
Tartus P,  16.10 kl 15
Ansambel loodi 2017. aasta lĂ”pus algse eesmĂ€rgiga salvestada mĂ”ned vadja keele Ă”petaja Heinike Heinsoo vadjandatud tekstidega laulud. Edasi aga vĂ”eti sihiks laulda kĂ”igis uurali keeltes, mistĂ”ttu on repertuaar praeguseks laienenud piltlikult öeldes Permi laantest Pannoonia lagendikeni.
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tartus P,  16.10 kl 15
2006. aastal asutatud Tartu Marilaste Liit koondab umbes 40 Tartus elavat mari, kes kĂ”ik peavad oluliseks oma lastele rahvuskeelt, traditsioone ja muusikat Ă”petada. Juba ĂŒle viie  aasta tegutseb seltsi juures ka folkloorirĂŒhm Mari KumĂ”l, mis on seadnud eesmĂ€rgiks toimida Eesti ja Venemaa maride vahelise kultuurisillana. Ansambel tutvustab mari folkloori nii seltsi ettevĂ”tmistel kui ka Tartu mitmesugustel folkloorisĂŒndmustel. 
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16 
Tallinna Mari Seltsi folklooriansambli eestvedajateks on viiulimĂ€ngija Inga Pogonina, kes on oma kodumaal mĂ€nginud ĂŒle 20 aasta Mari riikliku tantsuansambli Mari El rahvapilliorkestris ning idamari muusikapĂ€randiga kokku kasvanud  lauljanna Anna Makeev, hariduselt muusikalise folkloori Ă”petaja. Ansamblis löövad kaasa ka Vitali RĂ”bakov (lÔÔtspill), Ljudmila Jamurzina, Natalia Lill ja Ćœanna Toht. KĂ”ik nad on mari kultuuri head tundjad ja vahendajad. 
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tartus P,  16.10 kl 15
Ansambli nimi JumĆĄan Gur tĂ€hendab tĂ”lkes ‘peoviis’ ja selle asutasid 2006. aastal tookord Tartus elavad udmurdi tudengid. Tegevuse ĂŒks eesmĂ€rke on tutvustada meie kultuuri Eestis elavatele inimestele. Teine oluline eesmĂ€rk on anda seda edasi ka meie lastele.
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas L, 15.10 kl 16 
Tartus P,  16.10 kl 15
TÀnavu 50. tegevusaastat tÀhistanud Ventspilsi liivi folklooriansambel Kāndla( Kannel) on suutnud kaasata oma sekka ka noor muusikahuvilisi. Nad esitavad liivi rahvalaule ka mitmehÀÀlses seades. Alates 2004. aastast kuuluvad nad Ventspilsi maakonna Targale valla alla, ansamblit juhendab Ilga Porniece. Praeguses koosseisus on 12 liiget vanuses 13-85 aastat. HÔimupÀevadel oslaetakse kaheksakesi.
Rannarahvana on liivlased elanud teadmise jÀrgi "meri annab, meri vÔtab", kuid sellest hoolimata peegeldub nende tublidus ja rÔÔmsameelsus liivi pÀrimuslauludes, -tantsudes ja vanasÔnadeski. 
Enda kohta ĂŒtleb ansambel nii: "Laulame, tantsime, mĂ€ngime ringmĂ€nge tĂ€histades aastringselt nii riiklikke, rahvuslikke kui ka looduskalendri tĂ€htpĂ€evi. Osaleme folkloorifestivalil Baltical LĂ€ti laulupidudel, liivi pĂŒhadel, kohalikel kultuuriĂŒritustel."
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16  

Sisu

HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16 
Tartus P,  16.10 kl 15
Idamari iidse ja mitmekĂŒlgse muusikapĂ€randiga kokku kasvanud lauljanna Anna Makeev on hariduselt muusikalise folkloori Ă”petaja. Jaapanlanna Sakiko Ishii on lĂ”petanud kandle eriala Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Anna Makeevi ja Sakiko Ishii duo ĂŒhendab idamaride traditsioonilised laulud eesti kandlemuusika eksperimentaalse suunaga.
Enamik soome-ugri rahvaid mĂ€ngib kandletaolisi nĂ€ppe-keelpille, nii on ka maridel armastatud rahvapill kĂŒsle. Sellega sarnane Eesti kromaatiline kannel oma mitmekesiste vĂ”imalustega on sillaks mineviku ja tĂ€napĂ€eva muusika vahel ning loob koos idamaride lauludega pĂ”nevaid helimaastikke.
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tartus P,  16.10 kl 15
VĂ€ike Hellero on rahvalauluansambel Hellero teine pĂ”lvkond, kes alustas tegevust 1994. aastal laste folkloorirĂŒhmana. Ansambli repertuaari on lĂ€bi aja kuulunud peamiselt eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvalaulud, -mĂ€ngud ja -tantsud, sealhulgas mitmeid lugusid suure Hellero repertuaarist. Vanadest lauludest ja mĂ€ngudest otsivad nad  enda jaoks uusi, pĂ”nevaid muusika- ja mĂ”ttemaailmu. 
Et avastada mineviku muusika helikeele eripÀra, kasutatakse Ôppides Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestusi ja rahvalaulu-uurimusi, eksperimenteerime viiside, kÔla ja liikumisega. MÔned ansambli liikmeteist mÀngivad ka eesti traditsioonilisi instrumente torupilli, hiiu kannelt, kannelt ja karmoƥkat.
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16  
Leesikad on Tallinna Prantsuse LĂŒtseumi tantsuansambel. 
"Tantsime nii eesti pĂ€rimuslikke tantse elava muusika saatel kui ka uut, rahvamuusikatöötlustele loodud koreograafiat. Kokku on meid ligi 200 ja igapĂ€evaselt kĂ€ime koos vanuserĂŒhmade kaupa. VĂ€ga armastame aga neid sĂŒndmusi, kus saavad kokku suured ja vĂ€ikesed, sest siis tekib nii laval kui peol tĂ€iesti omamoodi sĂŒnergia. Oleme uhked oma ehedate rahvarĂ”ivaste ĂŒle, mille oleme osaliselt koolis ja hoogtööpĂ€evadena ise vĂ”i vanemate abil valmistanud."
2005. aastast tegutsevat ansamblit juhendab rĂŒhma asutaja Kristiina Siig. 
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"  
Tartus P,  16.10 kl 15
Haanja Tantsu MĂ€ngu Laulu Selts tegutseb 1988. aastast Haanja rahvamajas. Aastate jooksul oleme tantsinud audentset folkloori, esivanemate ja teiste rahvaste  seltskonnatantse, rahvatantsu seadeid ning autoritantse. 
Meile meeldib tantsida eesti rahvatantse ja korraldada simmaneid. Simmanitel on, peale kĂŒlalistega koos tantsimise, kindlal kohal eesti rahvariiete tutvustamine. Paljudel meie rĂŒhma liikmetel on olemas sĂŒnnikohajĂ€rgsed rahvarĂ”ivad, ĂŒhiselt kanname VĂ”rumaa kihelkondade rĂ”ivaid. Simmanitel ja esinemistel saadab meid kapell Eloilo. 
Esinemisreisidel ja tantsufestivalidel oleme kĂ€inud paljudes maades, kuid eriti sĂŒdamlikud ja meeldejÀÀvad on olnud kohtumised hĂ”imurahvastest sĂ”pradega Mordvas (2006) ja Marimaal (2013, 2017). Mitmel korral on meil olnud au vÔÔrustada ersasid, marisid ning ka karjalasi Haanjamaal.
Seltsivanem on Sulev Kraam, tantse Ôpetab Ulvi Toomik ja klaverisaatjana on algusest peale meiega olnud Anne Heier.
mordva rahvariides inimesed
HÔimupÀeva kontsert "Kiri kodukanti"
Tallinnas  L, 15.10 kl 16 

Eesti Mordva Seltsi folklooriansambli repertuaari kuuluvad vanad traditsioonilised laulud ersa ja mokĆĄa keeles.

HÔimupÀeva kontsert 
"Kiri kodukanti"
P, 16.10. kl 15

”Oleme ingerisoome folkloorirĂŒhm, kes on tegutsenud 20 aastat Tartu Ingerisoomlaste Seltsi juures. Armastame ingerisoome tantsupĂ€rimust, niipalju, kui seda on lĂ€bi aegade meieni jĂ”udnud. Meid hoiavad koos ka ĂŒhised matkad, kĂŒlaskĂ€igud, kĂ€sitöö ja vanaemade retseptid”.