Jäta menüü vahele
28.10.2022

“Hõimurahvaste klassika” lõpetab Hõimupäevad 2022 programmi

Hõimupäevade kammermuusikakontsert toimub seekord meile armsa Vanalinna Muusikamaja hubases saalis kaminatule paistel. Esinevad Arete Kerge (sopran), Olga Voronova (viiul), Diana Liiv (klaver).

Kõlavad Juhan Aaviku, Artur Lemba, Artur Kapi, Mart Saare, Jean Sibeliuse, Ferenc Liszti soololaulud klaveriga, mari helilooja Andrei Ešpai rahvaviiside tsükkel viiulile ja klaverile, Ester Mägi Kassari-teemaline klaveripala ning improvisatsioon vadja teemadel.

HÕIMURAHVASTE KLASSIKA

ARETE KERGE sopran
OLGA VORONOVA viiul
DIANA LIIV klaver

Korraldajad: Fenno-Ugria ja Kammermuusikud MTÜ

Piletid 10/5 müügil kohapeal

Esinejatest

Arete Kerge on lõpetanud klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe dots. Nadia Kuremi lauluklassis ning maksimumhindega magistriõppe Roomas Santa Cecilia konservatooriumis maestra Rebecca Bergi juhendamisel. Arete on pälvinud 2010. aastal Napolis toimunud Santa Chiara võistlusel esikoha vaimuliku klassikalise muusika kategoorias, võites preemia “Chori Praefecti“. Samuti on ta saavutanud kolmanda koha preemia 2011. aastal Spoletos toimunud rahvusvahelisel ooperilauljate võistlusel. 2011. aasta sügisel auhinnati teda Santa Cecilia konservatooriumi poolt parimale lauljale jagatava preemiaga “Premio Via Vittoria”. 2014. aastal võitis ta Pariisis toimunud rahvusvahelisel Flame muusikakonkursil klassikalise laulu kategoorias esikoha. Aastal 2015 valis Richard Wagneri Ühing ta aasta stipendiaadiks. Eestis on talle omistatud 2010. aastal Marje ja Kuldar Sinki nimeline preemia “Noor laulja“. Ta on esinenud solistina Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Poolas, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Iirimaal, Kreekas, Šveitsis, USA-s, Kanadas, Barbadosel. Arete Kerge on laulnud Zürihi Tonhalles, Berliini Konzerthausis ja New Yorgi Lincoln Centeris.

Arete Kerge on soleerinud Berliini Konzerthaus Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, L’Orchestra Euro-Adriatica, Joensuu Sümfooniaorkestri, Järvi Akadeemia Sinfonietta, Eesti Sinfonietta, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Corelli Barokkorkestri, Peterburi N.Rimski-Korsakovi nim. Muusikakolledži Sümfooniaorkestri ees. Ta on osalenud Gabriela Tucci ja Renato Brusoni meistrikursustel ning teinud koostööd dirigentide ja pianistidega Tõnu Kaljuste, Kaspars Putninš, Olari Elts, Carlo Palleschi, Darrell Ang, Andreas Kowalewitz, Frédérick Haas, Rupert Dussmann, Enza Ferrari, Marco Forgione, Jurjen Hempel, Hilary Griffiths, Aleksei Vassiljev, Mihkel Poll, Piia Paemurru, Martin Sildos, François Gassion. 2013. aasta suvel täiendas end Pesaros toimunud Rossini akadeemias maestro Alberto Zedda juhendamisel.

Arete Kerge rollide hulka kuuluvad: Governess (Britten „The Turn of the Screw“); Angelica, Genovieffa (Puccini „Suor Angelica“); Tirsi (G. F. Händel „Cor fedele in vano speri“); Fanny (G. Rossini „La cambiale di matrimonio“); Madama Vezzosa (pearoll Vincenzo Legrenzio Ciampi ooperis „La Favola dei Tre Gobbi“); Lisetta (pearoll Leonardo Leo ooperis „La Zingaretta“); Kate Pinkerton (Puccini „Madama Butterfly“); Rosina (Mozart „La Finta Semplice“); Nella (Puccini „Gianni Schicchi“) ja Sandrina (Mozart „La Fina Giardiniera“). Ta on laulnud Teatro Lirico Sperimentale di Spoleto teatris, Guardiagrele Ooperifestivalil, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendustes, samuti Rahvusooper Estonia lasteetenduses „Imelaps“. Suurvormidest kuuluvad tema repertuaari G. F. Händel “La Resurrezione“ (Maria Maddalena); J.S. Bach „Johannese passioon“ BWV 245; „Magnificat“ BWV 243; „Kohvikantaat“ BWV 211; kantaat „Ach Gott, wie manches Herzeleid“ BWV 58; A. Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“; W.A.Mozart vReekviem“ KV626, „Exultate, jubilate“ KV165, „Vesperae solennes de confessore“,„Missa brevis in G“ KV 140; F. Mendelssohn „A Midsummer Night’s Dream“, „Magnificat“; G. Fauré „Reekviem“; M. Charpentier „Te Deum“, „Messe de Minuit“; G. B. Pergolesi „Stabat Mater“; R. Tobias „Joonase lähetamine“; M. Sinki kantaat „Pärast kolgatat“; J. R. Kangur „Magnificat“; H. Lepnurme kantaat „Lunastus Kristuses“; H. Tobias-Duesberg „Reekviem“; Urmas Sisask „Missa nr.1“. Lisaks on ta laulnud koos maailmakuulsa baritoni Renato Brusoniga tähistamaks 50 aasta möödumist maestro lavakarjääri algusest.

Olga Voronova alustas viiuliõpinguid Narva Laste Muusikakoolis ema Svetlana Voronova juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Endel Lippuse juhendamisel. 1993. aastal lõpetas Olga Voronova Eesti Muusikaakadeemia Endel Lippuse klassis ning 2002. aastal samas magistriõppe. 2002. aastal jätkas Voronova doktoriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Moskvas Gnessinite nimelises Muusikapedagoogikainstituudis Halida Ahtjamova klassis, Berliini Kunstide Kõrgkoolis Ilan Gronichi klassis ja Hollandis Utrechti Kunstide Kõrgkoolis Keiko Waltaya juures. Olga on osalenud ka 1997 Brüsselis kuninganna Elisabethi nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil toimunud meistrikursusel (juhendajad Mihaela Martin, Berl Senovski, Eduard Schmieder ja Pierre Amoyal) ning Igor Bezrodnõi, Zarius Šihmurzajeva ja Marianne Boettcheri meistrikursustel. Alates 1995. aastast on Olga töötanud Tallinna Kammerorkestris ja on aastast 2001 Tallinna Keelpillikvarteti liige. Kvartett on pälvinud Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ning 2005. aastal ilmus kvartetilt CD eesti heliloojate Kuldar Singi, Alo Põldmäe, Mari Vihmandi, Toivo Tulevi ja Arvo Pärdi loomingu. Olga on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite ees. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud koos oma pikaajalise ansamblipartneri pianist Mati Mikalaiga ning mänginud duos tšellist Leho Kariniga. Olga on esinenud nii solistina kui ka keelpillikvarteti koosseisus Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Iisraelis, Hollandis, Tšehhis, Belgias ja Kanadas. Olga Voronova on pälvinud diplomi Heino Elleri nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (1991 ja 1996) ning pälvinud ETV preemia Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil “Con Brio” (1999). 2000. aastal oli ta ESTO noorte talentide võitluse laureaat Torontos.

Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Alates 2008. aastast on tema korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika ja nüüdismuusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas sarja “Mõisamängud” raames ka väiksemates maakohtades ning pakkunud esinemisvõimalusi mitmekümnetele eesti interpreetidele. Laiema kultuuriavalikkuse huvi on köitnud Kammermuusikute sari “HELIjaKEEL”, kus on peamiselt kõrvutatud erinevate eesti nüüdisheliloojate ja kirjanike looming. Sarjas esinemise ja selle kunstilise juhtimise eest sai Diana Liiv Kultuurkapitali Helikunsti aastapreemia 2018.

Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. 2009-2013 täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.

2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.

Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna Eesti olulistel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis (Gaudeamus Interpreters Competition Hollandis), Venemaal (Peterburi Jaani kirikus, iga-aasataselt alates 2015 Moskva festivalil Spiegel im Spiegel) , Itaalias (Luccas, Brescias, Ascoli Picenos, Bergamos) ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011, 2013).

Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri, Lexingtoni Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ning TMKK sümfooniaorkestri ees. Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Erilisel kohal on tema repertuaaris eesti heliloojate looming. Ta on olnud ka Märt-Mattis Lille, Timo Steineri, Galina Grigorjeva, Malle Maltise, Mirjam Tally, Jüri Reinvere jt. teoste esmaettekandjaks. Ning lisaks eelpoolnimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd ka Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Kaija Saariahoga. Ta on teinud palju kontserdisalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole.

Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: “Neli heldet haldjat” (2005) ja “Võluvitsa vägi“ (2007). Koos raamatutega ilmunud plaatidel esitab Diana Liiv seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklitest „Lastealbum “ ja „Aastaajad“. 2014. aastal ilmus duubel CD HELIjaKEEL Variatio Delectat eesti kammermuusikaga Diana Liivi esituses. Lisaks on Diana Liiv avaldanud artikleid ja kirjutanud arvustusi kultuurilehele „Sirp“ ning ajakirjale “Muusika”.