Jäta menüü vahele
publik kinosaalis

Filmisoovitusi

Nimekirjas on ka filme, mida saab kohe siinsamas, lehelt lahkumata vaadata. Samuti soovitame heita pilk Jupiteris loodud Hõimupäevade video-ja audiokogule.

Fenno-Ugria büroost saab laenutada mitmeid soome-ugri teemalisi dokumentaalfilme. Allpool saab filmidest ja nende tegijatest pikemalt lugeda. Nimekirjas on ka filme, mida saab kohe siinsamas, lehelt lahkumata vaadata. Samuti soovitame heita pilk ERRi voogedastuskeskonda Jupiter loodud Hõimupäevade video-ja audiokogule.

Režissöör Jürgen Volmer
Idee ja teostus Jürgen Volmer, Karmen Aasa, Johanna Mägin ja Mihkel Kuusk
Eesti Pärimusmuusika Keskus / Nojah Film 2022

Juba 25 aastat toimunud Eesti ETNO laagri fenomeni kokku võtva dokumentaalfilmi keskmes on ehedad ja siirad noored, kes armuvad pärimusmuusikasse ja leiavad selle käigus iseenda. 

Dokumentaalfilmi materjal on üles võetud kahe aasta jooksul Viljandimaal Kõpus, kus peetakse suvel noorte muusikalaagrit Eesti ETNO. See laager on Viljandi pärimusmuusika festivali ülioluline nurgakivi ning sealt on läbi käinud suur osa praegu aktiivselt tegutsevatest pärimusmuusikutest.
Režissöör Jürgen Volmeri sõnul on Eesti ETNO üks haruldane variant kasvamise ja elamise rõõmust, mida mujal eriti ei kohta. „Kuna laagris on pingevaba õhkkond ja niivõrd palju koos loomist, siis õnnestus loodetavasti seda erakordset rõõmutunnet ka filmikeeles edasi anda.“ 

Režissöör-operaator Liivo Niglas
F-Seitse ja MP DOC
Eesti 2020

“Keelepäästja” räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt.

Film näitab, milliseid jõupingutusi ja inimlikke valikuid kaduva keeleilma taaselustamine endaga kaasa toob ning tõstatab küsimuse keele tähtsusest inimese minapildi kujundamisel ja hoidmisel. 

Kultuurkapitali ja Eesti Filmi Instituut toetusel valminud dokumentaal esilinastus 2020. aastal Pimedate Ööde filmifestivalil, samuti oli linateos nomineeritud Jean Rouchi rahvusvahelisel filmifestivalil vaimse kultuuripärandi auhinnale.

Soome-ugri hõimud 30 päevaga (Suomensukuiset 30 päivässä, AitoMedia 2013) on dokumentaalsari, kus soome näitleja Ville Haapasalo sõidab Siberisse soome-ugri juuri otsima. Tema ja võttegrupi tee viib 30 päevaks Volgale ja Uuralitesse, et külastada soomlaste hõimurahvaid päritolu rahvaid. Kaamera viib vaataja meie hõimurahvaste juurde, sealsetesse ennenägematutesse kohtadesse. Haarav ja ühtaegu vapustav dokumentaalsari on filmitud mais 2012. Sarjas kohtame palju neid inimesi, kes peavad kalliks oma soome-ugri hõimujuuri ja emakeelt.  
Jupiteri keskkonnas nähtav sari on dubleeritud venekeelde, kuid seda saab kuulata ka originaalkeeles ehk soomekeelsena. Originaalkeele vahetus on näidatud fotol:
Režissöör ja operaator: Aleksei Aleksejev
tõlge: Eha Rand
DVD 27 min 30 sek
Filmitud Kirovi oblastis Nudruvaši külas
Etnomeedia 2011

Siia püha puu alla on maetud viimase mari pealiku poja Akpatri hing. Arvatakse, et vähemalt kord elus peab mari tulema püha puu juurde ja tooma ohvrianniks rätiku. Akpatr oli valgustaja ja teejuht. Ta rajas neis paigus esimese mari küla ja temast sai mari usu juht. Eksisteerib legend, mille järgi Akpatri jõu allikas oli kuldne part, kes ujus meetünnis tema maja põranda all. Akpatri naine avaldas selle saladuse ja Akpatri jõud kadus, varsti ta suri ja maeti hiiepuu alla.

“Hiiepuu vägi” (2011) @YouTube

Eestis elav mari filmimees Aleksei Aleksejev on loonud mitmeid dokumentaalfilme. 2003. aastal asutas ta mittetulundusühingu Etnomeedia, mille eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste etnograafiat, folkloori, antropoloogiat ja teisi rahvuskultuuri valdkondi. Tema tegevus aitab kaasa soome-ugri hõimurahvaste kultuuri tundmaõppimisele ning Eesti kultuurimaastiku rikastamisele.

Käsikiri: Mart Meri, Mart Rannut 
Filmis on kasutatud kaadresid varasematest dokfilmidest aastaist 1966–2008
Režissöör: Mart Taevere 
Toimetaja: Jaak Prozes
Polarfilm 2009
DVD 28 min 

Film räägib soome-ugri keelte olukorrast ja probleemidest. Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu läheme? Nii sõnastas soome-ugri rahavaste päritolu, oleviku ja tuleviku mõistatuse Lennart Meri. Sama võivad täna endalt küsida 23 miljonit soome-ugri keeli kõnelevat inimest tohutul Euraasia mandril.

Dokumentaalfilm “Suguvõsa” @Fenno-Ugria YT
Autor: Indrek Jääts
Režissöör ja operaator: Maido Selgmäe
Produtsent: Pille Runnel
Tootja: ERM 2009
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Programm
DVD (EE, RU, EN) 57 min

ERMi teaduri Indrek Jäätsi film räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal ühe soome-ugri rahva näitel. Permikomidest kõnelev film võeti üles 2008. aasta septembris Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas – peamiselt selle pealinnas Kudõmkaris ning lähikonna külades. Intervjuude ja argielustseenide kaudu dokumenteerib film praegust majanduslikku ja kultuurilist olukorda permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaeseimate piirkondade hulka. Uuritakse, mida tähendab olla permikomi tänapäeva Venemaal.

Eesti Rahva Muuseumi poolt välja antud dokumentaal on esimene film, mida ERM tiražeerib. Etnograafilise ainese ja argielu salvestamisel filmilindile on ERMis pikaajalised traditsioonid. Filme hakati muuseumis tegema 1960. aastatel ERMi tollase direktori Aleksei Petersoni initsiatiivil.

Autorid: Madis Arukask ja Taisto Raudalainen Režissöör: Maarika Lauri 
ETV 2006 
DVD 
kaader filmist
Lähemalt

Filmi algmaterjal on üles võetud kunagises kloostrikülas D’azarvis (vn Jašozero) 2005. aasta juulis. Dokumentaalset käsitlust raamib Põhja-Venemaal laialt tuntud muistend “endamatjate tšuudide” kohta. Seda on vepslased kõnelnud paiguti ka iseendi kohta. Feliks Oinasele toetudes võiks legendi algupära pidada ka õigeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse õigustuseks “vaimupimedate paganate” hävitamisele.

D´azarvi viimane päriselanik Maria Anissimova meenutab kompromissitu ausameelsusega 1920. ja 1930. aastatel toimunud ulatuslikku topoklasmi (kohaliku kultuuriruumi kahjustamist) ja sellele järgnenud etnotsiidi (rahvahävingut). Oma jõuliselt eetiliste hoiakute ning pärimussidusa maailmavaatega osutub Maria paikkondliku mälu suurepäraseks hoidjaks. Maria ema oli vepslane Vehrutšeist ja isa pooleldi venelane Kušlegast (vepsa Kus’selga). Maria pagižeb vepsa keelt tönkamisi, sest paar-kolm aastakümmet selle vaegkasutust on muutnud kõnelemise vaevaliseks.

Siin laante rüpes elunevad aga ka järve-, sauna-, maja- ja metshaldjad ja käivad kalmulised. Kui saunas, laudas või järve ääres põhjendamatult käratseda või tülitseda, siis võib see kaasa tuua haldjarahva kättemaksu – keegi kas upub, eksib, lõpeb mõni loom või mõni maja hävib kahjutules. Üle kõige pelgab Maria aga äikseilma. Siis katab ta kinni aknad ja peeglid ning peidab ära terariistad.

Maria argiellu kuuluvad ka pühakud – Neitsi Maarja, Nikolai Imetegija ning kohalik kaitsepühak Iona Jašozerski. Kahjuks oli need esiemade poolt pärandatud hinnalised puule maalitud ikoonid temalt äsja röövinud jõuk munkadena esinenud vargaid. Maria on intensiivne unenägija ja -tõlgendaja. Pärast oma mehe lahkumist nägi ta abikaasat unes pea kõigil neljakümnel ööl. Kadunuke liigub kuue nädala vältel veel oma endistel radadel – kalavetel, õuel ja isegi kodutares. Maria on näinud ka mitmeid endeunesid – muu seas sellest, kuidas küla jääb kunagi täiesti inimtühjaks.

Filmi lõpetab rituaalne itkemine ning lahkunu mälestamine D´azarvi uuemal külakalmistul, kuhu filmi peategelane mattis hiljuti mehe. Tegelikkuses kestis esitus üle poole tunni, ent filmi jõudis pingestatud ja sugestiivsetest itkulauludest vaid kolme minuti jagu valitud lõike.

Režissöör: Aleksei Aleksejev
tõlge: Anne-Malle Hallik
Etnomeedia, 2005
DVD 28 min
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Programm, Eesti Kultuuriministeerium

Mäemarimaal 2004 aastal üles võetud film näitab, kuidas marid hakkasid eestlaste eeskujul 2003. aastast alates laulupidusid korraldama. Näeb nii laulupidu kui ka selle ettevalmistamist, rahvariiete õmblemist, arutlusi rahvuskultuuri püsimise teemadel. Laulupidu peetakse iga aasta 12. juunil enne heinateoeelset lillede päeva.

Kui niidumarisid peetakse tantsurahvaks, siis Volga vastaskaldal elavad mäemarid on laulurahvas. Seepärast ongi laulupidusid korraldatud nende juures, kohale tullakse aga kogu Marimaalt. Loe filmist pikemalt Eesti Päevalehest.

“Laulupidu Marimaal” (2005) @YouTube

Eestis elav mari filmimees Aleksei Aleksejev on loonud mitmeid dokumentaalfilme. 2003. aastal asutas ta mittetulundusühingu Etnomeedia, mille eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste etnograafiat, folkloori, antropoloogiat ja teisi rahvuskultuuri valdkondi. Tema tegevus aitab kaasa soome-ugri hõimurahvaste kultuuri tundmaõppimisele ning Eesti kultuurimaastiku rikastamisele.

Käsikiri: Silvia Karro, Peeter Brambat
Režissöör: Peeter Brambat
DVD 55 min

Film räägib Venemaa ja Eesti piirialal elavast setu rahvast ja selle rahva kultuurist. Filmi aluseks on aastatel 2001–2004 ETV-le toodetud dokumentaalfilmide sari “Veere pääl”, mida filmiti nii Eestis kui ka piiri taga Petserimaal.

I osa / Värska Avatud Noortekeskus
III osa / Värska Avatud Noortekeskus
II osa / YT Värska Avatud Noortekeskus
IV osa / Värska Avatud Noortekeskus
Dokumntaalfilmi stsenarist, režissöör, operaator, helioperaator ja produtsent on Liivo Niglas;
Valmimisaasta 2003;
Vene ja neenetsi keeles;
Inglis-, vene-, prantsus- ja eestikeelsete subtiitritega;
DVD 58 min
Katkend filmist “Juri Vella maailm”
Lähemalt

Dokumentaalfilm räägib metsaneenetsi ühiskonnategelasest ja kirjanikust Juri Vellast, mehest, kes vastukaaluks pealetungivale “tsivilisatsioonile” on loonud oma maailma. 10 aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks. Ta rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuskompleksi, kuhu kolisid elama ka tema kaks tütart peredega.

Tegemist pole lihtsa karjakasvatustaluga, vaid omaette väikese maailmaga, mis peab sealsetele elanikele pakkuma kaitset Siberi põlisrahvaid varitsevate ohtude eest, milledeks on ühelt poolt alkoholi põhjustatud degenereerumine ja teiselt poolt traditsioonilistele elatusaladele vaenulik Vene riigi ekstensiivne majanduspoliitika. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta oma talvelaagrisse rajanud kooli, kus viit last õpetavad kaks ukraina päritolu õpetajannat.

Lisaks põdrakasvatusele ja ühiskondlikule tööle Handi-Mansi autonoomse ringkonna erapõdrakasvatajate liidu esimehena on ta loonud Varjogani vabaõhumuuseumi, etnograafilise ja põhiliselt enda salvestatud videoarhiivi hantide ja metsaneenetsite elust.

Kriitik Andres Laasik kirjutas Eesti Päevalehes (13.02.2003): “Tõsielufilm Juri Vella maailm räägib midagi olulist. Lugu mehest, kes naaseb põhja-põdrakasvatuse ja tundraelu juurde, õpetab ellujäämist iseendana.”

Autorid: Liis Ruussaar, Kristel Kaljund
Udmurdi keeles eestikeelsete subtiitritega
Nikodemus Film 2002
DVD 34 min
Toetajad: Hõimurahvaste Programm; 
Film valmis Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse ja Nikodemus Filmi koostöös. 

“Päikeselapsed” on oma autorite sõnul uurimusfilm udmurdi identiteedist ehk audiovisuaalselt dokumenteeritud sotsiokultuuriline pilt udmurtidest.

Tallinna Ülikooli doktorant Anne-Liis Peterson (Ruussaar) ja Müncheni Ülikooli doktorant Kristel Kaljund intervjueerisid 2001. ja 2002. aastal Venemaal Udmurdi vabariigis elavaid udmurte. Võttekohad olid Ižkar, Kez, Izgurt ja Kuzebajevo.

Küsitlustest pidi selguma, kuidas tajuvad udmurdid oma identiteeti. Samuti selgub filmist, millises suhtes on udmurdi ja vene identiteet ning kuidas nad koos toimivad. Udmurdid kõnelevad ka oma kultuuri hetkeolukorrast, udmurtide mainest ja muust sarnasest. Küsitletute hulgas oli nii tavalisi maainimesi kui ka haritlasi ja ärimehi. Meilgi tuntud udmurdi šamaan-kunstniku Juri Kutšõrani intervjuule lisaks näidatakse katkendit ta performance’ist.

Autorid kirjutavad: “Soome-ugri väikerahvaste liikmetel Vene Föderatsioonis on välja kujunenud kahene etniline identiteet, milles soomeugriline rahvuslik identiteet on vene identiteediga läbi põimunud. Sellise identiteedi kujunemine on tingitud rahvusliku intelligentsi vähesusest, emakeelse kooli puudumisest ning väikerahvaste vähestest õigustest. Ainult oma rahvusliku identiteedi omamine oleks piirav element inimlikul tasandil: samaaegselt venelane olles saab tunda ennast täisväärtusliku kodanikuna ning kasutada enam võimalusi, kuivõrd Venemaal pole ei majandus ega demokraatia just heal järjel. Kahese etnilise identiteedi omamine pole iseenesest veel ohtlik. Küll aga on udmurdi identiteedi puudumine ohuks udmurdi rahva tulevikule.”

Soome-ugri permi keelerühma kuuluvaid udmurte on umbes 750 000, udmurdi keelt emakeelena kõneleb neist 70%.

Uurimusfilm on interditsiplinaarne projekt, mis ühendab sotsioloogia, fennougristika ja interkultuurilise suhtluse valdkonda. Valitud lähenemist õigustab vajadus uurida soomeugri rahvaid ning nende kultuuri ja identiteeti kui arenevat ja ümbritseva keskkonnaga suhtlevat fenomeni, nii nagu tänapäeval uuritakse näiteks enamikku elujõulistest Euroopa rahvaist. Loe lähemalt.

Režissöör: Aleksei Aleksejev 
juhendaja: Rein Maran
tõlge: Enn Säde, Georg Grünberg
DVD 28 min 
TPÜ Filmi- ja video õppetool
2000

Augustis 1998 filmitud dokumentaali kohta ütleb Aleksejev järgmist: “Mari pulm ei ole tänaseni kaotanud oma eripära. Mari vanasõna ütleb: “Nii nagu sa pulmi pead, nii sa ka elad!” Seepärast tavatsetakse pulmi pidada nii, nagu seda on tehtud põlvest põlve. Osa maride pulmakombeid on saanud oma traditsioonilise aluse loodususust. Pulmad algasid alati reedel, sest see päev on maridel püha päev. Kui mõnes külas on pulmad tulemas, siis kogu küla ootab ning teeb ettevalmistusi. Naised panevad selga rahvariided, mis on iseenesest keeruline ja sakraalne toiming, millega kaitstakse ennast kurja silma eest. Igaüks toob pulmalauale ka oma söögi ja joogi. Pulmas on igaühele ette nähtud mingi kohustus. Pulmad viib läbi pulmavanem, tavaliselt on see peigmehe vend. Väga suur tähendus on pulmatantsudel, usutakse, et kui keegi eksib mõne tantsu tantsimisel, võib ta noorpaarile õnnetuse kaela tuua. Pulm kestab kaks-kolm päeva, iga päev on seotud ühe kindla tseremooniaga.

Dokumentaalfilm “Mari rahva pulmad” @YouTube

Eestis elav mari filmimees Aleksei Aleksejev on loonud mitmeid dokumentaalfilme. 2003. aastal asutas ta mittetulundusühingu Etnomeedia, mille eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste etnograafiat, folkloori, antropoloogiat ja teisi rahvuskultuuri valdkondi. Tema tegevus aitab kaasa soome-ugri hõimurahvaste kultuuri tundmaõppimisele ning Eesti kultuurimaastiku rikastamisele.

Stsenarist, režissöör ja operaator: Aleksei Aleksejev
tõlge ja toimetamine: Enn Säde
juhendaja: Rein Maran
DVD 28 min
TPÜ, Filmi ja video õppetool
Faama Film 2000
Filmitud 1999–2000 Joškar-Ola linnas ja Kütšõkengeri külas Mari El Vabariigis

Film näitab, et mari paganausk pole kaotanud oma esialgset kuju. Paljud palved on säilinud ja elavad edasi tänapäevalgi. Iga nelja aasta tagant korraldab mari rahvas Vjatka jõel Tšumbõlati mäe juures paganausu palvetamise. Legend räägib, et mägi kannab niisugust nime mari vanema Tšumbõlati auks. Pärast surma maeti ta sellesse kohta ja nüüd puhkab siin tema hing.

Tšumbõlati palvet nimetatakse ka mäe esivanema kummardamiseks ja sellepärast on see mägi püha. Arvatakse, et taevani tõusev mägi on lähemal peajumalale Kugu Jumole. Palvuse valmistab ette paganausu õpetaja kart, ta valmistub selleks kogu eelneva aasta. Püha mäe juurde tullakse palvetama tervete perekondade ja küladega. Sellel päeval Tšumbõlati mäe juurde kogunevatel inimestel on kaasas rahvustoidud.

Kindlaksmääratud kohas süüdatakse lõke, kart loeb palve ning palub jumalaid: valget suurt jumalat, tuulte jumalat, viha ja välgu jumalat ning maaema, et nad hoiaksid looduslikud hädad viljapõldudest eemal ja aitaksid kasvatada rikkaliku saagi. Nad toovad ohvriks härgi, lambaid ja hanesid. Alamateks loomadeks loetakse kanu ja kukkesid ja seepärast ei ole nad ohverdamiseks kõlbulikud.

Suur palvetamine kestab kaks või kolm päeva ja sinna sõidavad kokku marid erinevatest regioonidest. Kultusriitusi võib läbi viia ainult kindlatel nädalapäevadel: esmaspäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval. Palvetamist läbi viia on lubatud noore kuu ajal või täiskuu ajal. Ükskõik millise palve eesmärk ei ole ainult inimeste kokku kutsumine ja nende eest palvete lugemine, vaid iga uskliku südames õilsate tunnete – vastastikuse mõistmise, kaastunde ja halastuse – äratamine.

“Püha mägi” (2000) @YouTube

Eestis elav mari filmimees Aleksei Aleksejev on loonud mitmeid dokumentaalfilme. 2003. aastal asutas ta mittetulundusühingu Etnomeedia, mille eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste etnograafiat, folkloori, antropoloogiat ja teisi rahvuskultuuri valdkondi. Tema tegevus aitab kaasa soome-ugri hõimurahvaste kultuuri tundmaõppimisele ning Eesti kultuurimaastiku rikastamisele.

Stsenaarium ja režii: Valentin Kuik
Operaator: Peeter Ülevain
Eesti Telefilm / YLE TV1
1995

Soome-ugri hõimude hulka kuuluvad handid elavad Lääne-Siberi madalikul. 1989. aastal oli hante 22 521. Filmis näeme Grigori Kantarovi neljalapselise perekonna elu-olu kodus põtrade keskel ja venekeelset internaatkooli, kuhu handi lapsi viiakse õppeajaks helikopteriga.

Idee: Lennart Meri
Teostus – käsikiri, saatetekstid: Enn Säde
Kaamera: Ago Ruus
Muusika: Priit Pedajas
Toimetajad: Reet Sokmann (ETV) ja Lisa Hovinheimo (YLE)
Eesti Telefilm / YLE TV2 
1991

Dokumentaalfilm ühe rahvakillu hääbumisest. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles Oskar Stalt, Elfrida Žagar, Alfon Berthold, Poulin Klavina, Andrõks Zeberg, Irma Fridrihson. Filmis on kasutatud Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Telefilmi arhiivimaterjale.

Filmitud 1988. aasta septembris ja 1990. aasta novembris Liivimaal – Lätis, Kura poolsaarel paiknevates liivi külades ning Riia Linnas. Digitaliseeritud ja taastatud Eesti Rahvusringhäälingu ja Soome Yleisradio koostöös 2013. aastal. Esmaesitus Eesti Televisioonis 1. mail 1991 ja Soome YLE TV2-s 5. mail 1991 pealkirjaga Viimeiset liiviläiset.

Film toob vaatajani ligi 3000 aasta vanuseiidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Karupeietel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt.

Jäädvustatud materjalist oli Lennart Meril pärast “Toorumi poegade” valmimist kavas kokku panna umbes kuue-tunnine teadusfilm. See töö tuli autoril Eestis ja maailmapoliitikas 1991. aastal toimunud arengute tõttu ettenägemata ajaks edasi lükata. Selle teadusfilmi töömaterjal ootab tänini lõpuleviijaid.

Stsenarist ja režissöör Lennart-Georg Meri
operaator Ago Ruus
kunstnik Epp-Maria Kokamägi
helilooja Lepo Sumera
toimetaja Enn Vetemaa
Film on digitaalselt restaureeritud 2009. aastal.
Eesti Telefilm
1985

Nüüdisajal ammutame oma teadmisi raamatutest, suurem osa meie mälust asub neis. Meil on raske, kui mitte võimatu kujutleda kirjakunstieelset aega. Siis kandis inimene teadmisi ümbritsevast maailmast enesega kaasa. Aastamiljonite kogemus anti põlvest-põlve edasi suuliselt. Selle edasiandmiseks leiutati mitmesuguseid viise – rituaale, tingmärke, kaljujooniseid, suulise kõne allutamist kindlale rütmile, mis hõlbustas teksti meelespidamist. Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa: esimeses jälgitakse mälu osa kultuuris Kaleva-eelsel ja -järgsel ajal.

Rahvalaulud on salvestatud 1985. aasta filmiekspeditsioonil Karjala ANSVs ja Handi-Mansi autonoomses ringkonnas. Teises tehakse kaasa Elias Lönnroti uurimismatk Eestis, mis on esitatud tema päeviku põhjal, mille avastas Heldur Niit Soome Kirjanduse Seltsi arhiivis 1985. aastal. Lönnroti märkmeid loeb Tõnu Mikiver. Kolmandas osas elustatakse sooraua valmistamise rituaal, juhendas Arvi Lauringson. Kõlab Veljo Tormise “Raua needmine” Filharmoonia Kammerkoori esituses. Arbuja – Tõnu Kaljuste, vana sepp – Heino Müller, noor sepp – Sulev Teppart. Liikumise seadis Mai Murdmaa.

Käsikiri: autorid Jaan Tooming ja Mikk Sarv
operaator: Maido Madisson
helirežissöör Jaak Elling
režissöör Jaan Tooming
Eesti Telefilm 1978

Miljööfilm Siberi ketide ja sölkupi rahvakildude eluolust, kõlavad nende laulud.

Režissöör, stsenarist: Lennart Meri
operaator: Rein Maran
helilooja: Veljo Tormis
Tallinnfilm
1977

“Linnutee tuuled” on kultuuriantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste igapäevaelust, etnograafiast, folkloorist ja traditsioonilisest kultuurist.

Milky Documentary HD 2017 – Linnutee tuuled 1977

Film valmis koostöös Mainos-TV ja Magyar Televízióiga (Ungari televisioon), olles esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt. Filmivõtted toimusid Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Neenetsimaal, Saaremaal ja Muhu saarel.

2009. aastal taastati film digitaalselt projekti “Eesti film 100” raames, tähistamaks ühtlasi ka Lennart Mere 80. sünniaastapäeva. 2014. aastal taastati filmi täiendavalt. Filmi originaalmaterjale säilitab Eesti Filmiarhiiv. 1986. aastal ilmus filmi järg “Kaleva hääled”.

Lennart Mere esimene dokumentaalfilm
1977. aastal ilmus filmile järg "Linnutee tuuled"
Veelinnurahvas 1970; The people of the water bird @YouTube

1970. aastal valminud ja 1972. aastal esilinastunud Lennart Mere dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste igapäevaelust, etnograafiast, folkloorist ja traditsioonilisest kultuurist. Filmivõtete ajal läbis võttegrupp enam kui 18 000 kilomeetrit.

2009. aastal taastati film digitaalselt projekti Eesti film 100 raames ja filmi originaalmaterjale säilitatakse Eesti Filmiarhiivis. Filmivõtted toimusid Altai krais, Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Eestis ja Karjalas.

Stsenarist ja reporter Valdo Pant
operaator Vello Aruoja
režissöör Virve Aruoja
Eesti Telefilm 1968

Reportaažide ja dokumentalistika suure meistri Valdo Pandi telefilm elust Eestis 1968. aastal. Film oli esmakordselt eetris 12. jaanuaril 1969.

Diplom parima stsenaariumi ja kommentaari eest Valdo Pandile ning Moldaavia Telvisiooni rändauhind “Primavera” Balti riikide, Valgevene ja Moldaavia telefilmide V ülevaatusel Minskis 1969.

Hõimupäevade filmi- ja saateprogrammi!

jupiter.err.ee/hoimupaevad