Mulgid

Nimetus

Mulgid on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Mulgimaa. Hõimurahvastekaardile tõusevad nad nüüd iseäranis seetõttu, et Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja kannab 2021 aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.

Ajalugu

Mulgid olid esimesed talupojad Eestis, kes alustasid talude päriseksostmist. Rikkuse aluseks peetakse linakasvatust, rikkuse kasvu aga näitasid nii uhked häärberid, kui ka see, et lapsi oli võimalik saata parematesse ja kallimatesse koolidesse õppima.  19. sajandi II pool  ja 20. sajandi algus olid Mulgimaa hiilgeajad.

Tänasel Mulgimaal asub 3 omavalitsust: Mulgi vald, Tõrva vald ja Viljandi vald (Mulgimaa on lõunapoolne osa). Mulgi traditsioone hoitakse elus läbi mulgi keele, rahvarõivaste ja traditsioonilise toidu.

Lipp

Tõnno Habichti kujundatud lipu põhivärv on linaõie-sinine ning veel on lipul Mulgi kuuele viitavat musta, valguse värvi valget ja punast, mis kujutab Eestis ainulaadset viie sõlmega kaaruspaela. Viis sõlme tähendavad viit Mulgimaa kihelkonda. Mulgimaa lipupäev on 12. oktoober, sest just sel päeval aastal 2013 toimus Tarvastu kirikus lipu õnnistamine.

Keel

Mulgi keel (mulgi kiil) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalne kõnekeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on mulgi keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre. Sellesse rühma kuulub veel võru keel, seto keel ja tartu keel.

2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi keelt ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades, suuremates linnatüüpi asulates kõneldakse seda vähem. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega räägitakse kodus ikka põhiliselt kirjakeeles. Seetõttu on mulgi keel noorema põlvkonna igapäevasest kõnest tegelikult kadunud.

Selleks, et mulgi muredekeelt tutvustada ja õpetada, viiakse lasteaedades läbi keelepesäsid, õpetatakse Mulgimaa õpetajaid mulgi keelt kõnelema ja tegutsevad mulgi murdekeele ringid Tarvastus, Lillis, Karksis, Viljandis ja Tõrvas

Mulgi ehk lõunaeesti läänemurre on ajalooliselt tunduvalt vanem kui eesti kirjakeel. Mulgi murre eristus iidsest lõunaeesti hõimukeelest juba esimese aastatuhande lõpus, eesti kirjakeele tähtsamad normid said paika alles pisut enam kui sada aastat tagasi (Professor Karl Pajusalu, 2016).

Mulgi Kultuuri Instituut

Instituudi üks eesmärke on Mulgimaale iseloomuliku murdekeele ja kultuuri uurimine, säilitamine, arendamine ja nimetatud tegevuste koordineerimine. Nii koordineeritakse mulgi murde, kultuuri ja ajaloo õppimist ja õpetamist.

Asuala

Kultuuriloolise ja keelealalise Mulgimaa põhituumiku moodustavad Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest.

Keeleteadlased jagavad Mulgimaa enamasti kaheks: Karksi ning sellele lähedased Halliste ja Paistu moodustavad läänemulgi murrakurühma, Tarvastu ja Helme koos aga idamulgi murrakurühma. Helme murdekeeles on keelendeid, mis ei ole sarnased Karksi või isegi Tarvastuga, kuid põhijoonte poolest on tegemist ikka sama murdekeelega (Karl Pajusalu, 2016).

Seotud lingid:

Print Friendly, PDF & Email