Meie põlisrahvastest sõbrad
Külastaja saab selga proovida ka traditsioonilist handi kleiti ning handi telgis istudes osalejate meenutusi lugeda
Näitusel on eksponeeritud Handimaal Metsa Filmikoolis osalenud handi laste tehtud filmid, dokumentaalfotod ja heliinstallatsioonid ning ekspeditsioonil osalenute tähelepanekud (märgid ja lood) handi kultuurist. Külastaja saab selga proovida ka traditsioonilist handi kleiti ning siis rahulikult handi telgis istudes osalejate meenutusi lugeda.
Näituse dokumentaalsele poolele on koostajad lisanud kultuurilise sõpruse teema – olles handi kultuuriga nii ehedalt läbi ühise loomeprotsessi seotud, tekkis filmiõpetajate ja handi laste vahele siiras sõprus.
2018. ja 2019. aasta suvel korraldas Soome-Ugri Filmifond sügaval Siberi põlismetsas handi noortele Metsa Filmikooli. Eesti, ungari ja soome kunstnike ning filmitegijate juhendamisel tegid handi noored omakeelseid filme, mis on suurepärane võimalus kultuurilist omailma teistega jagada. Soome ugri noortele mõeldud filmikool kasvas välja Soome-Ugri Filmifestivalist, mille lükkas koos abilistega 2014. aastal käima Soome-Ugri Filmifondi asutaja, ungari päritolu, aga juba enam kui kümme aastat Eestis elav filmitegija ning soome-ugri aktivist Edina Csüllög. Nimelt selgus, et maailmas ainulaadse festivali korraldamiseks napib filme ning nii tuli alustada tööd noortega, et soome-ugri filmitegijaid tuleks juurde.
“Filmilaagrid toimusid sügaval põlismetsas, endises handi põdrakasvatajate suvelaagris,” meenutab Metsa Filmikooli õppejõud Anti Naulainen. “Laagrisse pääseb jalgsi üle soo või siis paadiga mööda jõge. Kõik eluks vajalik tuleb kohale vedada, sest isegi elektrit annab laagrile diiselgeneraator, mis podiseb vaikselt kõigi tegemiste taustaks. Handi noored olid filmitegemisest väga huvitatud, kui esimesel aastal osales Metsa Filmikoolis 25 noort, siis järgmisel aastal juba 35. Esimesel aastal oli rõhk põhiliselt filmitegemise õppimisel, aga teisel aastal lisandus nõue, et kõik filmid peavad olema handi keeles. Keelega on paraku nii, et kuigi laagrid on mõeldud selleks, et handi noored õpiksid tundma ja väärtustama oma kultuuri ja keelt, siis laagris osalejatest oskab handi keelt umbes viis noort.”
Neil rahvastel puudub omakeelne filmiharidus ja omakeelse filmi traditsioon. MTÜ Finno-Ugric Film Foundation on alates 2015. aastast tegelenud väikeste, põhiliselt Venemaal elavate soome-ugri rahvaste filmikunsti toetamisega. Film kui meedium on suurepärane võimalus tutvustada oma kultuuri teistele rahvastele. Loodame, et see näitus seda ka teeb ning hantide omailm jääb teid ka edaspidi enda ligi kutsuma.
Kuraator: Edina Csüllög Filmid: Num Sang Joh noored Fotod ja tekstid: Anti Naulainen, Liis Nimik, Outi Rossi, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög, Martin Männik, Laura Kõiv Tekstiilikunst: Eleriin Seim Disain: Evelin Urm Helidisain: Vootele Ruusmaa Sotsiaalmeedia: Berta Kisand PR: Piret Räni, Edina Csüllög Toimetaja: Hedda Maurer
Korraldaja: MTÜ FUFF Toetajad: Eesti-Soome Kultuurifond, Eesti Kultuurkapital, HTM hõimurahvaste programm, Eesti Instituut, Ungari Instituut
Ruum: Eelistatult üks suurem tuba piltideks ja tšummiks ja üks väiksem filmide näitamiseks. Näituse panevad korraldajad ise üles või juhendavad. Korraldaja ja kontakt: sara.kisari@gmail.com
Seotud sündmused
ÜRO põlisrahvaste päev
Seotud uudised
Oktoobrikuu toob taas Hõimupäevad🍃!
Hõimukuu kõrghetk on küll oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, kuid tegelikult katab MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koordineeritav soome-ugri rahvaid tutvustav festival juba ühtlaselt kogu oktoobrikuu.
Maailmakongress toob Tartusse ainukordseid kultuurielamusi
KAVA TÄIENEB! Tasuta kavas on dokumentaalfilmide erilinastused, kammerkoor Collegium Musicale kontsert Toomemäel, mitmed erinäitused ja aruteluõhtu Loodusmajas.
Väsimatu fennougrist – Tõnu Seilenthal 75!
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.