Print Friendly

Esinduskogud

Suuremate soome-ugri rahvaste läbikäimine on alguse saanud 19. sajandi keskpaigas ning avaldanud vastastikust mõju üksteise kultuurielule. Samal ajal hakati uurima, toetama ja tutvustama ka väiksemaid sugulasrahvaid. Eriti tihedaks kujunes läbikäimine kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Just siis taastasid Lätis elavad liivlased soomlaste, eestlaste ja ungarlaste toetusel oma rahvusliku eneseteadvuse ja kultuuri. Ka Venemaa soome-ugri rahvastel aitab oma rahvuslikku identiteeti ülal hoida teadmine sugulusest eestlaste, soomlaste ja ungarlastega. Eestis kujunes Tartu Ülikool 20. sajandi teisel poolel kohaks, kus said omameelse hariduse paljud väiksemate hõimurahvaste esindajad.

Soome-ugri rahvaste esindusfoorumiks on soome-ugri rahvaste maailmakongress, mida korraldatakse alates 1992. aastast iga nelja aasta tagant. Oma alalise täitevorgani konsultatiivkomitee kaudu on kongress esindatud ÜRO inimõiguste komitee põlisrahvaste töörühmades. Kongressi eesmärgiks on säilitada ja arendada soome-ugri rahvaid ja nende kultuuri osana inimkonna ülemaailmsest pärandist. Tänapäeval raskendavad hõimurahvaste suhteid Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised pinged.

Tihedat koostööd teevad soome-ugri keeleteadlased – fennougristid, kelle iga viie aasta tagant korraldatavad fennougristikakongressid on soome-ugri teadlaste tähtsaimad koostööfoorumid. Tegutseb ka soome-ugri rahvaste noorteühendus MAFUN ja soome-ugri kirjanduste assotsiatsioon. Venemaal, Saranskis ja Sõktõvkaris on asutatud soome-ugri rahvaste kultuuride edendamiseks riiklikud keskused.

 

Jaga sõpradega