Soome-ugri kultuuripealinn

Soome-ugri kultuuripealinnad on soome-ugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis algatati 2013. aastal. Fenno-Ugria Asutus on soome-ugri kultuuripealinnade koostööpartner programmi käivitamisest alates.

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel on kavandatud rahvuspiirkondade arengu hoogustamiseks ja neist positiivse kuvandi loomiseks. Muuhulgas aitab tiitel tõsta kohalike teadlikkust uurali rahvastest ja keeltest, tugevdades ühist soome-ugri identiteeti ja hoogustades kohalikku arengut soome-ugri maailmas.

Kõigil juhtudel aitas soome-ugri kultuuripealinna tiitel tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas kultuuriturismi arendamise kaudu.

25 miljonit hõimlast haarav kultuuripealinna tiitel on aidanud tugevdada kohalikke kogukondi ja pakkunud neile uusi arenguvõimalusi. Kultuuripealinnade programmid on pälvinud positiivsest vastukaja soome-ugri maailmas ka laiemalt – näiteks nimetas ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör Victoria Tauli-Corpuz seda eeskujuks põlisrahvaste kultuuriliste õiguste edendamisel.

Kultuuripealinnad

Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigis asuv Šorunža (Untšo) küla (2019), Baškiirias asuv Miškino küla (2020), Mulgimaal asuv Abja-Paluoja (2021), Baiterek (Байтэрек, 2022), Kuhmo Soome Kainuu maakonnas (2023).

Kuhmos, 2023. aasta soome-ugri kultuuripealinnas 29.06.2024 toimunud soome-ugri kultuuripealinnade 10. juubeli seminaril “Suomalais-ugrilaset kulttuuripääkaupunkit 10 vuotta: katse tulevaisuuteen” valiti järgmiseks soome-ugri kultuuripealinnaks 2025 Narva.

Tsirk

Soome-ugri rahvaste mütoloogiast tuntud Ilmalind ehk Tsirk on soome-ugri kultuuripealinna sümbol. Tsirgu tiibadel on 26 sulge – kummalgi tiival 13, sümboliseerides igaüks üht soome-ugri rahvast.

Meenutame, kuidas soome-ugri kultuuripealinna tiitel Mulgimaalt teele läks.

Rahvapärimus

Läänemeresoome rahvapärimuste järgi sündis maailm linnumunast. Sellest jutustavad eesti, ingeri ja karjala regivärsilised “Loomislaulud” on tõenäoliselt võrsunud ühisest mütoloogilisest alusest. Rahvaluuleteadlased Matti Kuusi ja Ingrid Rüütel on esitanud nende laulude oletatava algmüüdi. Selle järgi on kõige enne olemas vaid taevas ja lõputu ürgookean, mille kohal Ilmalind (tavaliselt part) omale pesapaika otsib. Leidnud üksiku mätta, muneb ta selle peale kolm muna. Tuuleiil veeretab munad merre ning neist saavad taevas, maa, päike, kuu ja tähed.

Esimene ja teine

Tsirgu kujusid on kaks tükki ja neid eristab tiibade asend. Mõlema soome-ugri kultuuripealinna tsirgu puidust kuju valmistas aga Peipsimaa meister Pavel Varunin. Neist esimesele olid tiivad suunatud allapoole, lind valmis 2013. aastal ning selle sai enda hoida soome-ugri kultuuripealinnade ajaloo esimene pealinn – Udmuri küla Bõgõ. Üleandmistseremoonia toimus Helsingis MAFUNi konverentsil. Vastavalt Bõgõ ja URALIC Keskuse vahelisele kokkuleppele on  esimese tsirgu alaline kodupaik alates 2018. aastast justnimelt Bõgõ.

Käsitöömeister Varunini valmistatud teine tsirk tähistab soome-ugri kultuuripealinnade programmi lendu tõusmist. Nii sirutab uus tsirk oma tiibu ülespoole ja on lootusrikas nii kultuuripealinnade ja soome-ugri liikumise tuleviku osas.