Resolutsioon 1996

Budapestis, 19. augustil 1996 aastal toimunud II soome-ugri rahvaste maailmakongressi lõpus võeti vastu alljärgnev ühisavaldus:

Soome-ugri rahvaste I maailmakongress seadis üheks põhieesmärkidest soome-ugri maailma taassünni. Vaadeldes eelmisest kongressist möödunud perioodi, meie, soome-ugri rahvaste II maailmakongressist osavõtjad, mõistame, et I kongressil seatud ülesanded on jäänud aktuaalseks, ning kinnitame täie vastutustundega valitud tee õigsust, mis:

• – on kooskõlas kogu maailma ühiskonna demokraatliku ümberkujundamisega;
• – aitab kaasa soome-ugri rahvaste iseseisvale arengule, piiramata ühegi teise rahva õigusi ega huvisid;
• – viib soome-ugri sugulasrahvaste igakülgsele lähenemisele;
• – säilitab traditsioone, tekitab uusi suhtlusvorme ja väärtusi soome-ugri ühiskonnas, rikastades kõiki elu sfääre.

Hinnates sündmusi, mis on toimunud soome-ugri maailmas viimaste aastate vältel, nendime:

• soome-ugri rahvaste I maailmakongress oli ajaloolise tähtsusega sündmus, mis andis impulsi soome-ugri maailma reaalseks taassünniks;
• soome-ugri rahvaste solidaarsus on muutunud teguriks, millega arvestab maailma avalikkus;
• on astutud samme meie rahvaste lähenemises, tugevnevad sidemed ja laieneb koostöö majanduse, kultuuri, hariduse, teaduse ja informaatika alal;
• põlisrahvaste probleemid on võitnud rahvusvahelise tähelepanu; on loodud tingimused põlisrahvaste säilimiseks;
• rahvuse enesemääramise õigust ning kuulumist rahvusvähemusse, kultuuride ja keelte omapära on hakatud käsitama inimõigustena;
• maailmakongressi täitevorgan – Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee – töötab aktiivselt vastavalt Soome-ugri rahvaste I maailmakongressi dokumentidele, koordineerib kõigi rahvuslike organisatsioonide ja struktuuride tegevust ühiste ülesannete lahendamisel, esindades meie rahvaste huvisid rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumitel, kaasa arvatud ÜRO.

Oleme veendunud, et meie soome-ugri ühiskonna edasiseks tegusaks arenguks on möödapääsmatu:

1. jätkata konstruktiivset dialoogi ja ühistegevust kõigi huvitatud riiklike ja valitsusväliste struktuuridega;
2. kindlustada kõigile soome-ugri rahvastele rahvuse enesemääramise õiguse realiseerimine tegelikkuses, kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega; arendada meie rahvaste territoriaalset ja kultuuromavalitsust;
3. püüelda soome-ugri rahvaste esindatuse ja osavõtu laiendamisele rahvusvaheliste institutsioonide tegevuses inimõiguste, põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste alal;
4. kaasa aidata põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste alase seadusandluse aluste loomisele ning rahvusvahelise õiguse põhiliste normide ja põhimõtete lülitamisele rahvuslikesse seadustesse;
5. soodustada soome-ugri maade ja regioonide vaheliste lepinguliste suhete laienemist sotsiaalmajandusliku ja kultuuriarengu, teaduse ja hariduse alal, arendada rahvadiplomaatia vorme;
6. muuta soome-ugri rahvaste vahelised kontaktid regulaarseks ja asuda soome-ugri rahvaste vastastikuste kultuuriesinduste loomisele;
7. levitada maailmas teadmisi soome-ugri rahvaste ajaloost ja nüüdisaegsest elust;
8. võtta erilise tähelepanu ja hoole alla kultuuride ja keelte ning rahvusliku identiteedi – rahvaste olemasolu põhitingimuste – taassünd;
9. laiendada soome-ugri rahvaste haridussüsteemi ja massimeediat, kujundada rahvuslikku haritlaskonda ning otsida võimalusi soome-ugri rahvusteaduste rahastamiseks.

Budapestis, 19. augustil 1996