Samojeedi rahvad

Samojeedi rahvad on neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid.

Samojeedi keeled on uurali keelte hulka kuuluvad keeled, mida kõnelevad Venemaal Euraasia põhjaosas elavad samojeedi rahvad.

Samojeedi keeled on:

Neenetsi keel (31 311 kõnelejat) kahe peamurdega, mida peetakse sageli eraldi keelteks:

  • Tundraneenetsi keel – ohustatud keel Neenetsi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ning Kranojarski krai Taimõri rajoonis.
  • Metsaneenetsi keel – tõsiselt ohustatud keel Handi-Mansi Jugra autonoomses ringkonnas.

Eenetsi keel (119 kõnelejat) – hääbuv keel Põhja-Siberis Taimõri autonoomses ringkonnas Jenissei jõe alamjooksul, millel on kaks peamurret, metsaeenetsi ja tundraeenetsi, mida peetakse tänapäeval enamasti eraldi keelteks.

Nganassaani keel (505 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Siberis Taimõri poolsaarel.

Sölkupi keel (1641 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Lääne-Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel.

Kamassi keel – väljasurnud keel (1989 suri viimane kõneleja Klavdija Plotnikova).

Matori keel – 19. sajandi alguses väljasurnud keel, mille murded olid taigi ja karagassi.

Koibali keel – 19. sajandi alguses väljasurnud keel, mille kohta on väga vähe materjali. Võis olla kamassi keele murre.

Eestikeelset kirjandust

  • A. Künnap, P. Palmeos, T. Seilenthal, Põhja ja itta. Lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost, Tallinn 1974
  • V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust, Lund 1984
Print Friendly, PDF & Email
Arhiiv