Print Friendly

Samojeedi rahvad

Samojeedi rahvad on neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid.

Samojeedi keeled on uurali keelte hulka kuuluvad keeled, mida kõnelevad Venemaal Euraasia põhjaosas elavad samojeedi rahvad.

Samojeedi keeled on:

Neenetsi keel (31 311 kõnelejat) kahe peamurdega, mida peetakse sageli eraldi keelteks:

  • Tundraneenetsi keel – ohustatud keel Neenetsi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ning Kranojarski krai Taimõri rajoonis.
  • Metsaneenetsi keel – tõsiselt ohustatud keel Handi-Mansi Jugra autonoomses ringkonnas.

Eenetsi keel (119 kõnelejat) – hääbuv keel Põhja-Siberis Taimõri autonoomses ringkonnas Jenissei jõe alamjooksul, millel on kaks peamurret, metsaeenetsi ja tundraeenetsi, mida peetakse tänapäeval enamasti eraldi keelteks.

Nganassaani keel (505 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Siberis Taimõri poolsaarel.

Sölkupi keel (1641 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Lääne-Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel.

Kamassi keel – väljasurnud keel (1989 suri viimane kõneleja Klavdija Plotnikova).

Matori keel – 19. sajandi alguses väljasurnud keel, mille murded olid taigi ja karagassi.

Koibali keel – 19. sajandi alguses väljasurnud keel, mille kohta on väga vähe materjali. Võis olla kamassi keele murre.

Eestikeelset kirjandust

  • A. Künnap, P. Palmeos, T. Seilenthal, Põhja ja itta. Lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost, Tallinn 1974
  • V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust, Lund 1984
Jaga sõpradega