Jäta menüü vahele

Alates 1991. aastast

Fenno-Ugria Asutuse taassünd ja uus algus

Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi. Asutuse taassünd ja uus algus ehk teine periood algab mais 1991.


Soome-ugri koostöö nõukogude ajal

Eestlaste kontaktid sugulasrahvastega ei jäänud nõukogude okupatsiooni ajal soiku, kuid valdkonnad ja tegijad muutusid. Üha tihedamad teaduskontaktid tekkisid Nõukogude Liidu territooriumil elavate sugulasrahvastega, koostöö Ungari ja Soomega jäi aga olude sunnil tagaplaanile. Akadeemik Paul Ariste eestvedamisel kujunes Tartu ülikoolist oluline fennougristikakeskus, kuhu tulid kümned Venemaa soome-ugri rahvaste noorteadlased aspirantuuri ning väitekirju kaitsma. Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis (praegune ERM) korraldas soome-ugri aladele teadusekspeditsioone Aleksei Peterson

Esimene märgilise tähtsusega rahvusvaheline suursündmus, mis tõi kokku kõigi soome-ugri rahvaste humanitaarteadlased ja pani aluse elavatele kontaktidele, oli 1970. aastal Tallinnas toimunud fennougristikakongress. Avalikkuse huvi soome-ugri rahvaste vastu suurendasid Lennart Meri soome-ugri rahvaste kultuuriruumi tutvustavad filmid, Veljo Tormise läänemeresoome rahvamuusikal põhinev uudse helikeelega koorilooming ning Kaljo Põllu mütoloogilise ainestikuga graafikasarjad. Kaljo Põllu eestvedamisel toimusid ka kunstiinstituudi tudengite kümned suvised õppereisid Venemaa soome-ugri aladele, mis oli tolle aja kontekstis kaugelenägev pedagoogilise, esteetilise ja kunstipoliitilise mõtlemise institutsionaalseid raame ületav ettevõtmine.

Perestroika-aegne seltsitegevus

Perestroika tõi nõukogude kammitsaist vabanemise ja algas tormiline soome-ugri rahvaste organiseerumine nii Eestis kui ka Venemaal. 1988. aastal asutati meil ingerisoomlaste ja ungarlaste rahvusseltsid, samuti Eesti-Saami Ühendus, 1989. aastal Eesti Uurali Selts, 1991. aastal Eesti Ungari Selts ja Eesti-Mari Selts. 

Samal ajal algas Venemaal soome-ugri rahvaste ärkamisaeg. Pea kõik rahvad kutsusid kokku rahvuskongresse ja asutasid rahvuslikke organisatsioone. Hakati korraldama soome-ugri rahvaid ühendavaid sündmusi ja asutama koostööorganisatsioone. 1989. aastal toimus soome-ugri kirjanduste kongress Joškar-Olas, 1990. aastal asutati soome-ugri rahvaste noorteühendus MAFUN ja kultuuride arengufond. Samal aastal toimus ka esimene soome-ugri rahvaste folkloorifestival. 

Uues poliitilises kontekstis ja kontaktide elavnedes tekkis seltside tegevuse eestvedajatel Jaak Prozesel ja Andres Heinapuul mõte taasasutada Eestis soome-ugri rahvastega koostööd arendav keskorganisatsioon, sest väikestel seltsidel polnud  ühistöö süvendamiseks ja laialdase hõimuliikumise korraldamiseks piisavalt jõudu.

Fenno-Ugria taassünd

1991. aasta 19. aprillil ilmuski Noorte Hääles ja Rahva Hääles Eesti Uurali Seltsi, Eesti-Mari Seltsi ja Eesti-Saami Ühenduse üleskutse Fenno-Ugria Asutise asutamiseks:

„Vajame siduvat lüli – katusorganisatsiooni, mis hõlbustaks infovahetust ja koostööd, pakuks majanduslikku tuge. […] Ootame seda taastama ja toetama kõiki eesti ja meie hõimurahvaste ühendusi, asutusi ja organisatsioone, kes on asjast huvitatud ja kes olid taastatava asutuse liikmed Eesti Vabariigi ajal.“

19.04.1991. ilmunud üleskutse

Fenno-Ugria taasasutamise koosolek peeti 30. mail Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis. 31. mail teatas Päevaleht: „Taastamiskoosolekul osalesid 50 asutuse, organisatsiooni, rahvusliku seltsi ning ühenduse esindajad. Fenno-Ugria on omaalgatuslik organisatsioon ja iseseisvusaegse asutise õigusjärglane, mille esmane eesmärk on edendada soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuuri, haridust ja teadust.“

Koosolekul määrasid kohalolijad Fenno-Ugriasse oma esindajad, kes moodustasid nõukogu. Nõukogu valis seitsmeliikmelise juhatuse, mida otsustati hakata ümber valima iga kahe aasta tagant. 

Esialgu nimetati organisatsioon Fenno-Ugria Asutise vanast nimekujust lähtuvalt sihtasutuseks, kuid peagi selgus, et see ei ole meile sobiv tegutsemisvorm. 1998. aastast on Fenno-Ugria Asutus registreeritud mittetulundusühinguna, kuhu kuulub hetkel 40 liikmesorganisatsiooni.

1993. aastast hakkas Fenno-Ugria Asutus saama riigieelarvest tegevustoetust, tööle asus viis palgalist töötajat: Jaak Prozes, Tarmo Elvisto, Kerti Tergem, Eha Viluoja ja Kauksi Ülle, kellest sai Tartu filiaali juht. Tartu haru koordineeris ülikoolis õppivate soome-ugri üliõpilaste õppevälist tegevust ja korraldas soome-ugri etnofuturismi konverentse. Läbi viidi ka soome-ugri rahvaste folkloorifestival 1997. aastal ja soome-ugri laste folkloorifestival 1999. aastal.

2008. aasta majanduslanguse ajal vähenes kärbete tõttu ka Fenno-Ugria töötajate arv. Edaspidi olemegi jätkanud põhikohaga töötajatega ning kaasanud erilaadsete ideede teostamiseks pigem lepingulist tööjõudu. Fenno-Ugria tegevust on pikemat aega juhtinud Jaak Prozes (1993-1998), Krista Sürje (1999-2002), Kersti Sepper (2002-2008)  ja aastast 2009 Kadi Raudalainen.

Hõimupäevad

Fenno-Ugria üheks oluliseks ettevõtmiseks sai 1930. aastatel tekkinud traditsiooni – hõimupäevade ‒ ülevabariigilise korraldamise taastamine. Esimesed taasiseseisvumisjärgsed hõimupäevad viisid Tallinnas aastatel 1988–1990 läbi Eestis tegutsenud ungarlaste ja Ungari sõprade ühendused, osalesid ka mõned väliskülalised. 1991. aastast on aga hõimupäevade tähistamise peamiseks eestvedajaks olnud Fenno-Ugria. Hõimupäevade sündmused laienesid üle Eesti ning muutusid rahvusvaheliseks. Esialgu umbes nädala väldanud hõimupäevad pakkusid kõigile võimaluse soome-ugri rahvaste kultuuridest osa saada. 

Hõimupäevade keskseteks sündmusteks kujunesid suured folkloorikontserdid Tallinnas ja Tartus, kus astusid üles Soomest, Ungarist ja Vene Föderatsiooni soome-ugri aladelt külla saabunud folklooriansamblid. Pikka aega viidi need läbi Eesti Rahvusraamatukogus ja Tartu ülikooli aulas, kuid viimase 15 aasta jooksul on Tallinna kontserdi toimumispaigaks olnud veel Lillepaviljon, Mustpeade maja ja Kultuurikatel. Praegu võõrustab Tallinna hõimupäevade peakontserti Vaba Lava teatrikeskus Telliskivi loomelinnakus, Tartus aga soome-ugri rahvaste jaoks sümboolse tähendusega Eesti Rahva Muuseum.

Hõimupäevadel on alati olulisel kohal olnud omavaheline vahetu suhtlemine. 1990. ja 2000. aastate alguses koguneti hõimunädala õhtuti Kloostri Aita, kus astusid üles ansamblid, õpetati tantse ja laule, võeti aega tutvumiseks ja koosolemiseks. Neil meeleolukatel ja isegi tormilistel õhtutel said nii mõnedki noored innustust edaspidisteks ühisteks hõimurahvaste ettevõtmisteks. Kloostri Aida tegevuse lõpetamise järel on ühist tantsimise ja koosolemise võimalust pakkunud Tallinna tantsuklubi kolmapäevased tantsuõhtud. Tartus toimusid vabas vormis koosviibimised Tartu Kirjanduse Majas ja Genialistide klubis. 

Lisaks pärimusmuusika kuulamisele on hõimupäevadel koos Jazzkaare ja klubiga Philly Joe’s korraldatud ka džässmuusikakontserte. Üks suurejoonelisemaid ettevõtmisi oli 2003. aasta Hõimupäevade programmi kuulunud džässkontsert „Piirideta Põhjala“ Sakala keskuses, kus esinesid Ulla Pirttijärvi, Frode Fjellheim & Snorre Bjerck(saamid), Julgi Stalte ja eesti sõbrad, Mezzoforte (Island).

MTÜ Kammermuusikud ja Diana Liivi eestvedamisel on hõimurahvaste klassikaliste heliloojate ‒ Sibelius, Kodály, Bartók, Kreek, Mägi, Ešpai jpt. ‒ muusika kõlanud Eestimaa mõisates ja kultuurikeskustes pealkirja all „Hõimurahvaste klassika“. Sama korraldajaga koostöös on sugulasrahvaste muusikat ja mõtteviise tutvustatud ka kontserdisarjas HELIjaKEEL. Sinna oleme tellinud Eesti heliloojatelt ‒ Siimer, Reinvere jt ‒ ka soome-ugri rahvaste pärimusest või kirjandusest inspireeritud nüüdismuusikat.

Hõimupäevade programmis on kindel koht olnud filmidel, mille hulka kuuluvad nii soome-ugri rahvastest vändatud dokumentaalfilmid kui ka nende rahvaste minevikku ja identiteediküsimusi käsitlevad rahvusvaheliselt menukad mängufilmid ‒ Nils Gaup „Kautokeino mäss“, Aleksandr Fedortšenko „Tsiitsitajad“, Amanda Kernelli „Saami veri“, Lehmuskallio-Lapsui „Suguvõsa viimane“ jpt. Viimasel kümnendil on hakanud tasapisi arenema ka Venemaa soome-ugri rahvaste omakeelne filmikunst, mida oleme meeleldi esitlenud ka hõimupäevadel. Filme on näidatud Kinomajas, kinos Artis ja Tartu Elektriteatris. Kindel koht hõimurahvaste filmidel on Tallinna ülikooli kino SuperNova oktoobrikuu kavas. Hõimupäevade filmiprogrammide koostamisele ja teostamisele on kaasa aidanud Jaak Lõhmus ja Tiina Teras. 

Traditsiooniks on kujunenud soome-ugri rahvaste kirjanduselule pühendatud oktoobriõhtud kirjandusliku kolmapäeva sarjas, kus on olnud nii tavapärasemaid luulelugemisi, slämme kui ka kirjarahva kohtumisi. 

Hõimupäevade oodatuimaks kunstisündmuseks kujunesid Eesti Kunstiakadeemia tudengite ülevaatenäitused suvistest soome-ugri ekspeditsioonidest, mida Fenno-Ugria oli aidanud ette valmistada. Tihti esitleti samas ka ekspeditsioonimaterjalide põhjal valminud hõimukalendrit. Näituseid on korraldatud rahvusraamatukogu galeriides, Tallinna ja Tartu ülikoolide raamatukogudes jm.

Vahendatud on ka soome-ugri kunstnike näitusi, näiteks ersa kunstniku Juri Dõrini tööde väljapanekud 1999. aastal Navitrolla galeriis Tartus ja 2001. aastal Sammas galeriis Tallinnas; komi kunstniku Pavel Mikuševi näitused 1999. aastal Legend galeriis Tartus ja 2003. aastal Haus Galeriis Tallinnas; mari kunstniku Aleksander Ivanovi näitused 2000. aastal Pärnu kaasaegse kunsti galeriis ja 2001. aastal Ugala teatri fuajees; liivi graafiku Baiba Damberga „Hoius“ 2015. aastal Kloostri Aidas. 

Hõimupäevad pole mitte ainult kultuurisündmus. Oleme alati pidanud oluliseks arutleda ka oluliste probleemide üle ning tuua kokku valdkondade asjatundjaid. Sestap on Fenno-Ugria korraldanud ka mitmesugustel teemadel hõimupäevade konverentse.

Suurürituste korraldamine 

Fenno-Ugria on korraldanud koos partneritega mitmeid rahvusvahelisi suurüritusi. Esimesteks suuremateks ettevõtmisteks olid 1993. aastal Mihkel Veske 150. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsid Tartus ja Tallinnas ning akadeemik Paul Ariste päevad 1995. aastal. 

1996. aastal sai korraldatud Põhjamaade ja soome-ugri rahvaste folkloristikakonverents ning pärisameeriklaste festival, 1997. aastal soome-ugri rahvaste 6. folkloorifestival, 1998. aastal soome-ugri rahvaste 2. ajalookongress, 1999. aastal soome-ugri laste folkloorifestival „Suveharja Ilo“. Fenno-Ugria eestvedamisel või kaasabil on toimunud ka soome-ugri noorteühenduse MAFUNi kongressid 1997. aastal Laulasmaal ja 2015. aastal Tartus ning soome-ugri kirjanike assotsiatsiooni kongressid 1996. aastal Lohusalus ja 2017. aastal Tartus. 

1990ndate keskpaigas kujunes hõimuliikumises tähelepanuväärseks nähtuseks etnofuturism, mis taotleb soome-ugri iidse pärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist. 1994., 1998. ja 2001. aastal peetud etnofuturismi konverentsid kujunesid eri maadest pärit soome-ugri noorte kirjanike, kunstnike ja muusikute inspireerivaks kokkusaamiskohaks. Eelkõige toimusid konverentsid Kauksi Ülle ja Andres Heinapuu korraldamisel. Näiteks 2001. aasta konverentsil toimusid töötoad, kus arutati soome-ugri rahvaste kultuuri moderniseerumise võimalusi ja iseendaks jäämise küsimusi linnakultuuris. Arutlustest võtsid osa Andres Heinapuu, Kaido Kama, Kärt Summatavet, Heie Treier ja Berk Vaher, lisaks kaasati Vene Föderatsioonis tuntud esinejaid ja mõtisklejaid, nende seas udmurdi luuletaja ja laulja Nadja Utkina, Toorama asutaja ja folklorist Vladimir Romaškin, udmurdi kirjanik Viktor Šibanov jpt. Üritustel oli märkimisväärne kirjandusprogramm, mille raames esinesid Aapo Ilves, Contra, Merca, Mika Keränen, Hasso Krull, Kauksi Ülle, Olavi Ruitlane jpt. 

Põhjala ja soome-ugri rahvaste boreaalsele ja loodushoidlikule mõtteviisile toetus põlisrahvaste kunstifestival „Põhjataeva peegeldused“ 2007. aastal Sagadis ja 2008. aastal Palmses. 

Mari, udmurdi, handi, mansi, seto ja eesti näitlejad tõi kokku Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programm, mille toel viidi 2010. aasta suvel läbi mitmekülgsed koolitused. Ettevõtmise eesmärgiks oli, et selles osalenud näitlejad oleksid pärast ise võimelised tegema niisugust teatrit, mis sobiks nende meelelaadiga ja kõneleks nende rahvaga. Ühistöö tulemusel valmis 2011. aastal Põhuteatris Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsi lavastus „Sugrierror.com“.

Muud ettevõtmised

Alates 2001. aastast korraldab Fenno-Ugria hõimuklubi õhtuid, kus teadlased ja ühiskonnategelased räägivad laiemale üldsusele oma soome-ugri rahvastega seotud uurimistegevusest. Hõimuklubi kõrval läks 2009. aastal käima ka hõimuõhtute sari Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Kloostri Aidas, et tähistada soome-ugri rahvaste rahvuslikke tähtpäevi, nagu näiteks ersa keele päev või mari sangari päev. Samast aastast toimib Fenno-Ugria ruumides periooditi jututuba, kus arutatakse soome-ugri maailma spetsiifilisemaid probleeme.

Fenno-Ugria on soome-ugri rahvaid tutvustanud ja populariseerinud ka suurürituste raames Tallinna vanalinna päevadel, maailmapäeval, Euroopa Keeltepäeval ning Kirjandustänava festivalil. Soome-ugri rahvaid ja Fenno-Ugria tegevust on tutvustatud ka Helsingis mardilaadal.

Alates 2015. aastast oleme soome-ugri rahvaste pärimusmuusika tõlgendusi esitlenud uue muusika festivalil Tallinn Music Week. Kloostri Aidas, Hopneri majas ja Telliskivi loomelinnaku saalides toimunud kontserte kuulanud välismaised muusikafestivalide korraldajad, toimetajad jm asjatundjad on saanud hea ülevaate eestlaste ja meie sugulasrahvaste muusikamaailmast. Mitmelgi Venemaa soome-ugri rahvaste seast pärit esinejal on tekkinud seeläbi rahvusvahelisi kontakte ja fesivalikutseid. 

2015. aastal algas ka koostöö Riia Läti Seltsiga. Nende uhkes hoones hakati koos Liivlaste Liidu ja Eesti, Soome, Ungari saatkondadega korraldama soome-ugri rahvaste festivali. Festivalipäeval Riias on peetud konverentse, näidatud filme, kuulatud soome-ugri rahvaste ansamblite ja kooride esinemisi ning osaletud tantsutoas. Teine festivalipäev on teemapäev Liivi rannas või mõnes läänemeresoome pärandi ja kontaktide uurimisega tegelevas maakonnamuuseumis, nagu näiteks Ventspilsis, Cēsises ja Siguldas. 

Haridus- ja kultuurikontaktid

Fenno-Ugria ärgitusel on alates 1991. aastast Eesti ülikoolides õppinud üle 200 Venemaa soome-ugri rahvaste hulgast pärit üliõpilase, magistrandi ja doktorandi. Samuti on läbi meie kontaktide tulnud Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli õpetama soome-ugri keelte ja ajaloo õppejõude, soome-ugri vabariikide ülikoolidesse on aga lähetatud eesti keele ja kirjanduse lektoreid. 

Soomlaste eeskujul algatas Fenno-Ugria 1998. aastal riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks. Hõimurahvaste programmi toel õpivad Eesti ülikoolides praegugi soome-ugri rahvaste doktorandid, projektitoetuste abil korraldatakse soome-ugri rahvaid tutvustavaid üritusi, antakse välja soome-ugri keeltes ilmuvaid raamatuid ning rahastatakse lähetusi piiri taga aset leidvatele üritustele. Programm annab välja kirjandus- ja teaduspreemiaid ning Ilmapuu auhinda kohaliku tasandi algatuste eest. Fenno-Ugria oli aastatel 2005‒2020 rakendusüksusena ka II‒IV programmi haldajaks. V hõimurahvaste programmi haldamine läks üle Eesti Keele Instituudile

1990. aastate keskel sõlmiti Fenno-Ugria vahendamisel haridus- ja kultuurikontakte arendavad koostöölepingud Eesti Vabariigi ning Komi, Mari Eli ja Udmurdi vabariikide kultuuri- ja haridusministeeriumide vahel. Nii käis meie haridus- ja kultuuriminister Paul-Eerik Rummo 1994. aastal koos ministeeriumi delegatsiooniga Mari vabariigis, kultuuriminister Jaak Allik aga Komi vabariigis lepinguid sõlmimas. Tänu neile lepingutele toimus 1990. aastatel väga tihe kooliõpetajate ja rahvakultuurispetsialistide kultuurivahetus. 

Jätkuvalt on Fenno-Ugria olnud Eesti loomeinimeste või näituste lähetamiste vahendajaks Venemaa soome-ugri rahvaste aladele. Samuti aitab Fenno-Ugria vastu võtta soome-ugri külalisi. Eelkõige oleme võõrustanud rahvakultuuri spetsialiste ja emakeeleõpetajaid. Oleme kaasa aidanud ka soome-ugri rahvaste põllumajanduskontaktide arendamisele, kutsudes korduvalt mari ja udmurdi põllumehi ning majandusjuhte Tartus toimunud maamessidele. 

Fenno-Ugria vahendusel on Venemaa soome-ugri pärimusmuusikud osalenud Viljandi pärimusmuusika festivalil või sellele eelnevas rahvusvahelises noorte pärimusmuusika laagris Eesti ETNO, mis on olnud pea kõigile unustamatuks ja mõttemaailma muutvaks elamuseks. Osalejad mujalt maailmast on saanud omakorda teadlikuks eestlaste sugulasrahvastest ning õppinud suures laagriorkestris ka mari, mordva ja udmurdi rahvamuusikat mängima. 

Fenno-Ugria on korraldanud ajakirjanikele, kultuuriinimestele ja kodanikuliikumiste eestvedajatele inspiratsiooni- ja koolitusreise Eestisse. Eriti tõhusaks osutus koos Eesti Kooriühinguga läbi viidud mitmepäevane laulupeokoolitus Karjala kultuuritegelastele, mille tulemusel sai märgatavat hoogu ja asjatundmist juurde 2012. aastal taaselustatud Karjala laulupeotraditsioon. 

Infotöö

Soome-ugri aladel toimuva kohta teabe kogumiseks ja vahendamiseks asutati Fenno-Ugria juurde 1995. aastal Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus (SURI), mis hakkas Andres Heinapuu eestvedamisel välja andma asutuse tööd, soome-ugri rahvaid ja soome-ugri maailma põhisündmusi kajastatavat infolehte ning arendama kodulehekülge. Aastatel 1996–1997 andis infokeskus välja inglise- ja venekeelset infobülletääni „Uurali kontaktid“. Keskus suleti 2006. aastal, kuid info kogumine loomulikult jätkus. Infotööd on aidanud koordineerida Kerti Tergem, Sven-Erik Soosaar, Kirsti Ruul jpt. 

Infotöötajad Siiri Ries ja Üve Maloverjan lõid Fenno-Ugriale uue kodulehekülje 2008. aastal, mida uuendati 2016. aastal. Veebilehe peamiseks ülesandeks sai vahendada nii originaal- kui ka tõlkeuudiseid soome-ugri maailmast ning kajastada soome-ugri rahvastega seotud sündmusi, samuti jagada mitmekülgset teavet meie sugulasrahvaste keelte, ajaloo ja kultuuri kohta. 

Senise infolehe asemel üllitati viie numbri jagu kultuurilehe Sirp vahel ilmunud ja laiemale auditooriumile mõeldud ajalehte Fenno-Ugria Teataja. Koostatud on ka igakuist veebipõhist uudiskirja.

2012. aastast koostab ja avaldab Fenno-Ugria enda ja oma liikmesorganisatsioonide ning partnerite soome-ugri rahvastega seotud töödest-tegemistest head ülevaadet pakkuvat aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed“

Alates 1997. aastast annab asutus välja traditsioonilist hõimukalendrit, mis on leidnud kindla koha sadade soome-ugri sõprade kodudes. Lisaks on Fenno-Ugria publitseerinud ka teisi trükiseid, millest märkimisväärseim on „Uurali keelte sõnastik“ (Tallinn 2004, 2011). Lisaks trükistele on Fenno-Ugrial uudistepõhine inforikas kodulehekülg ning rikkalik ja ainulaadne raamatukogu. 

Esindamine

Alates 1993. aastast esindab Fenno-Ugria Eesti Vabariiki soome-ugri rahvaste rahvusvahelises konsultatiivkomitees ning kooskõlastab Eesti tegevust soome-ugri rahvaste maailmakongresside vaheajal. Fenno-Ugria on koordineerinud eestlaste delegatsioonide osalemist 1996. a Budapestis, 2000. a Helsingis, 2008. a Hantõ-Mansiiskis, 2012. a Siófokis ja 2016. a Lahtis toimunud kongressidel. 

2004. aastal oli Fenno-Ugria aga Tallinnas toimunud IV soome-ugri rahvaste maailmakongressi peakorraldaja. Kongress, kuhu saabus üle 600 soome-ugri rahvaste delegaadi ja kus osalesid Eesti, Soome ja Ungari presidendid, peeti Estonia kontserdisaalis ning Viru hotelli konverentsikeskuses. See kongress tõi kaasa ka uuendusi. Suurkogu alguses kõlasid rahvaste emakeelsed tervitused. Avaplenaaristungil pidasid sisulised ettekanded soome-ugri rahvaste tegelikust olukorrast keeleteadlased Tove Skuttnabb-Kangase ja János Pusztay ning need sõnavõtud said ajakirjanduses suure vastukaja osaliseks. Kongressi kultuuriprogramm oli mõeldud aga kogu linnarahvale. Tammsaare pargis seati sisse vabaõhulava, kus kõlas lisaks folkloorile ka etnorokkmuusika ja oma esimese Tallinna etteaste tegi ansambel Zetod. Kontserte toimus ka linna pubides ja baarides. 

Fenno-Ugria on ka Eesti Arengukoostöö Ümarlaua, Inimõiguste ümarlaua ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liige.

Reisid

Fenno-Ugria edukaks ja mõtestatud toimimiseks on läbi aegade tehtud soome-ugri aladele arvukalt reise. Eks ikka selleks, et paremini tajuda kohapeal toimuvat, kaardistada soove ja ootusi ning luua uusi häid suhteid. Reisitud on nii üksi kui ka suuremate seltskondadena.

1990ndatel korraldas Fenno-Ugria eestlaste osavõttu erinevatest soome-ugri rahvaid ühendavatest üritustest, mis toimusid soome-ugri rahvaste noorteühenduste katusorganisatsiooni  MAFUN tegevuse raames. Eraldi projektiks olid 1994‒1996 reisid Mari-, Mordva- ja Udmurdimaale, kus osales ka Kanadas, USAs ja Rootsis elavaid väliseestlasi. Eesti lasteraamatukogus tegutsenud laste hõimuring käis aga aastail 1992‒1995 korduvalt Marimaal ja Udmurdimaal soome-ugri rahvaste lastelaagrites. 

2009. aastast hakkas Fenno-Ugria aga laiemale üldsusele huvi pakkuvaid reise läbi viima koostöös Looduse Omnibussiga. Toimusid väljasõidud teemadel „Karjala põlisrahvad ja loodus“ (2010), „Soome-ugri jäljed muistsel Venemaal“ (2011), „Karjala – ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa“ (2012), „Nelja tuule rahvad – saamid, kveenid, meäläsed“ (2014), „Eestlased, ingerisoomlased, isurid ja vadjalased“ (2014), „Kuramaa ‒ kurelased ja liivlased, laulvad kalad ja liivad“ (2015), „Reis ümber Soome lahe“ (2016). Järgnevatel aastatel on nende sõitude püsiseltskond rännanud Fenno-Ugria nõustamisel ka kaugemale ‒ ersade ja maride juurde.

Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks sai aastatel 2017‒2019 koos kammerkooriga Collegium Musicale korraldatud neli reisi läänemeresoome rahvaste juurde, et esitleda Veljo Tormise kooritsüklit „Unustatud rahvad“ ka nendele rahvastele, kelle lauludel see teos põhineb. Reisid kummutasid arvamuse, et kunstmuusika sugulasrahvastele endile enam korda ei lähe. Vastupidi – tipptasemel koori kontserdid pakkusid kuulajatele äratundmisrõõmu, liigutuspisaraid ja olid suureks elamuseks nii vanemale kui ka nooremale kuulajale. 

Fenno-Ugria juhendamisel on reisinud soome-ugri aladel ka mitmed teised koorid ja rahvakunstiansamblid: Kuldjala Lauluselts, kammernaiskoor Lu, projektikoor Seitse Koorukest, Karjalas, TÜ Rahvakunstiansambel Marimaal jne.