Jäta menüü vahele
23.11.2021

Tähtsad daatumid: Fenno-Ugria – asutamisest tänapäevani

Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.

Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused, milleta ei oleks meie ajal lugu.

1921 

  • Helsingis esimene soome-ugri koolikongress, millest võtavad osa eelkõige kooliõpetajad ja haridustegelased. Järgmine kongress otsustatakse korraldada Tallinnas. Otsustatakse ka, et Eestis, Soomes ja Ungaris tuleb asutada kongresside vahepealsel ajal toimivad hõimuriikide koostööd koordineerivad organisatsioonid. Tallinna kongressi ettevalmistavas toimkonnas on Eesti riigikogu liige Konstantin Päts, Tartu ülikooli professor Peeter Põld ja haridusministeeriumi kooliosakonna juhataja Gustav Ollik

1924

  • toimub II soome-ugri rahvaste hariduskongress;

1925

  • 12. november – Eestis pole organisatsiooni asutamiseks midagi tehtud, samas on aga ungarlased loonud Turaani seltsi (Turán Társaság, selts lõpetab tegevuse 1947. aastal) ja soomlased Suomalaisuuden Liitto sugulasrahvaste osakonna;

1926

  • 30. märts –  eestlased otsustavad asutada Fenno-Ugria; 

1927

  • 24. märtsKonstantin Pätsi koostatud põhimääruse kinnitab haridusminister;
  • 27. mai – toimub Fenno-Ugria nõukogu esimene koosolek. Nõukogu juhatajaks valitakse K. Päts, juhatuse esimeheks Aleksander Veiderma;
  • 13. novemberliikmeid on nüüd kokku 20;

1928

  • esimesel tegevusaastal pööratakse tähelepanu soome-ugri kultuurikongressil osalemisele, aktiivselt tegeldakse ka väliseesti küsimustega. Korraldatakse Välis-Eesti Päev, millest võtab osa 80 väliseestlast. Asutakse ajaleht Väliseestlane;
  • ilmuma hakkab ajakiri Eesti Hõim (1928−1933), mida toimetab Villem Ernits ja mis tutvustab hõimuliikumist ning hõimurahvaid;
  • veebruar – alguse saab hõimupäevade traditsioon, mida 1931. aastast hakatakse tähistama oktoobris;

1936–1938 

  • tähtsaim ülesanne on soome-ugri kultuurikongresside ettevalmistamine;
  • organiseeritakse Eesti-Soome-Ungari kultuuritoimkondade nõupidamisi, soome ja ungari keele õpet, hõimupäevade ja rahvuspühade tähistamist, Ungari viisanõude kaotamist, soome-ugri õpilaspäevade korraldamist, soome-ugri rahvaid puudutava teabe kajastamist koolide õppekavas jms.; 

1937  

  • ilmumist alustab Eesti Hõimu aastaraamat (1937–1939), toimetaja on Alo Raun;
  • Hõimuliikumine kuldaeg: Eesti, Soome ja Ungari sõlmivad kultuurikonventsiooni, mille kohaselt hõimuliikumine saab riikliku raamistiku. Konventsioonide initsiaator on Fenno-Ugria Asutis;

1939

  • kogutakse raha Liivi rahvamaja ehitamiseks ja hoone kerkib Mazirbesse (Irē);
  • valmistutakse 1940. aastal Budapestis toimuvaks kuuendaks kultuurikongressiks;
  • toimub hõimuhümni konkurss;
  • Alanud Teine maailmasõda paiskab segi ka hõimurahvaste koostöö. Fenno-Ugria viimane tegevusülesanne on Talvesõjas osalenud Soome invaliidide ravimine ja orvuks jäänud lastele suvepuhkuse korraldamine Eestis. Hulk lapsi jõuabki Eestisse, kuid siis algab nõukogude okupatsioon ja nad peavad Soome tagasi minema;

1940

  • Uue võimu otsusega sunnitakse Fenno-Ugria likvideeruma ning oma Õpetatud Eesti Seltsile varad üle andma;
  • august – suletakse Fenno-Ugria Asutis;

1970

  • Tallinnas toimub esimene märgilise tähtsusega rahvusvaheline suursündmus – fennougristikakongress – , mis toob kokku kõigi soome-ugri rahvaste humanitaarteadlased ja paneb aluse elavatele kontaktidele Tallinnas toimunud fennougristikakongress;

1988

  • Eestis asutatakse ingerisoomlaste ja ungarlaste rahvusseltsid ning Eesti-Saami Ühendus; Eestis taastatakse hõimupäevade tähistamise traditsioon;

1989

  • asutatakse Eesti Uurali Selts;

1990 

  • luuakse Eesti Ungari Selts ja Eesti-Mari Selts;

1991 

  • aprill – ajalehtedes ilmuvad Eesti Uurali Seltsi, Eesti Mari Seltsi ja Eesti Saami Ühenduse pöördumised Fenno-Ugria Asutuse taasloomiseks;
  • 22. aprill – tollases Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis toimub Fenno-Ugria asutamist taotlev koosolek;
  • 30. mai – Fenno-Ugria asutamiskoosolek, organisatsiooni nimeks saab sihtasutus Fenno-Ugria, juhatuse esimeheks valitakse Heigo Sahk;
  • september – Eesti kõrgkoolidesse asuvad õppima esimesed neli mari üliõpilast;
  • oktoober – Fenno-Ugria saab hõimupäevade peakorraldajaks;

1992

  • registreeritakse Fenno-Ugria Asutuse põhikiri;
  • esimesed tööruumid Eesti Keele Instituudis, kus ruumid paiknevad 2008. aastani;
  • septembris asub Eesti Kõrgkoolidesse 20 mari ja 17 udmurdi üliõpilast;

1993

  • jaanuar – FUA esindab Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitees eestlasi ;
  • juhatuse esimeheks valitakse Jaak Prozes;
  • ajutisel pinnal alustab tegutsemist FUA Tartu keskus, mille pidulik avamine toimub 1995. aastal;
  • august – Fenno-Ugria juhatuse esimeheks valitakse Anu-Reet Hausenberg, direktoriks saab Jaak Prozes;
  • oktoober – hõimupäevade ajal korraldatakse suursündmusena kolm Mihkel Veske 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi,
  • oktoober – mööda Eestit hakkasid liikuma soome-ugri rahvaste folklooriansamblid;
  • oktoober – Eesti Post annab välja hõimupäevadele pühendatud ümbriku ja eritempli;

1994 

  • kevad – Fenno-Ugria korraldab Tallinnas ja Tartus kooliõpetajatele soome-ugri rahvaid tutvustavaid seminare, millest võtab osa üle 200 kooliõpetaja;
  • mai – Tartus toimub esimene etnofuturismi konverents, traditsioon kestab Eestis 2004. aastani;
  • juuli – noorte laste- ja laulupeole saabuvad mari ja udmurdi koorid, aga ka näiteks Komi jaMordva vabariigi kultuuriministrid;
  • september – ilmub venekeelne Eesti ettevõtete ärikataloog, mida loeti õnnestunud näiteks kultuuri- ja majandussfääri ühistööst. Infobülletäänid ilmuvad kuni 1997. aastani;
  • november – ilmumist alustab Fenno-Ugria infoleht (1994-2008), mida hiljem antakse välja neli korda aastas;

1995

  • Fenno-Ugria juurde asutatakse UNESCO ja Avatud Eesti Fondi toel Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus SURI (1995-2006). Keskust juhatab Andres Heinapuu;
  • veebruar – korraldatakse akadeemik Paul Ariste päevad ja tema 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents;
  • september – Eesti Kirjandusmuuseumi ruumides avatakse pidulikult Fenno-Ugria Tartu keskus, juhataja Kauksi Ülle (kodanikunimega Ülle Kauksi);
  • oktoober – Eesti Postvälja soome-ugri teemalise 6 margist koosneva margibloki, tegemist on maailma esimeste soome-ugri rahvastele pühendatud markidega;
  • ilmub esimene Fenno-Ugria poolt väljaantav hõimukalender, traditsioon kestab tänaseni;

1996

  • valmis saab esimene Fenno-Ugria kodulehekülg, mille aadress on alguses www.suri.ee
  • aprill – juhatuse esimeheks valitakse Kaido Kama;
  • august – Lohusalus toimubd soome-ugri kirjanike 4. kongress “Sillad”;
  • september – soome-ugri rahvaste infokeskus hakkab väljaandma vene ja inglise keeles ilmuvat infobülletääni Уральские контакты / Uralic Contacts. Bülletään ilmub ka järgmisel aastal;

1997

  • juuni – Eesti toimub soome-ugri rahvaste VI folkloorifestival;
  • oktoober – Laulasmaal koguneb soome-ugri rahvaste noorte assotsiatsiooni IV kongress;
  • Fenno-Ugria nõukogu koosoleku otsusega muudetakse põhikirja ja organisatsiooni nime: Sihtasutis Fenno-Ugria  asemel võetakse kasutusele Fenno-Ugria Asutus MTÜ. Juriidiliselt jõustub uus nimi 1998. aastal;

1998 

  • märts – FUA direktoriks valitakse Himot Lippur;
  • aprill – juhatuse esimeheks valitakse Mart Meri
  • oktoober – Tallinnas korraldatakse soome-ugri rahvaste ajaloolaste II kongress;
  • november – FUA direktoriks valitakse Krista Sürje;

1999

2000

  • november – Fenno-Ugria Asutuses toimuvad struktuurimuudatused, Infokeskuse kõrval hakkab Tartus tegutsema Hõimukeskus, mille põhifunktsioon on ürituste korraldamine, SURI infovahendus nii Eestis kui rahvusvaheliselt jmt. Selline struktuur püsib 2008. aastani. Töötajaid on kokku kuus;

2001

  • veebruar – Tallinnas, Vanalinna Hariduskolleegiumis hoones toimus esimene hõimuklubi, mida korraldatakse tänini;
  • oktoober – direktoriks valitakse Kersti Sepper;

2004

2005

  • mai – juhatuse esimeheks valitakse Tõnu Seilenthal;

2006

  • juuni – Sagadis toimub põlisrahvaste kunstifestival “Põhjataeva peegeldused”. Festivali korraldatakse ka aasta hiljem Palmses.

2007

2008 

  • märts – direktoriks valitakse Mihkel Volt;
  • juuni – Fenno-Ugria osaleb soome-ugri rahvaid tutvustavate infomaterjalidega Arengukoostöö Ümaralaua poolt korraldatava Maailmapäeva tähistamisel. Traditsioon kestab 2014. aastani;
  • august – Fenno-Ugria kolib aadressile P. Süda tn 3-4;
  • september – Infolehe asemel hakkab ilmuma Fenno-Ugria Teataja, mis ilmub kultuurilehe Sirp vahelehena 2 korda aastas 2010. aastani;
  • november – direktoriks valitakse Kadi Raudalainen;

2009

  • jaanuar – koostöös Eestis tegutsevate soome-ugri rahvaste seltsidega käivitub Tallinna Muusikamajas regulaarne hõimuõhtute sari, millega tähistati soome-ugri rahvaste rahvuslikke tähtpäevi. Traditsiooniga ühineb ka Eesti Rahva Muuseum. Traditsioon kestab 2019. aastani;
  • mai – Eestisse saabuvad stažeerima soome-ugri rahvaste ajakirjanikud, traditsioon kestab 2012. aastani;
  • juuni – Fenno-Ugria Asutuse juhatuse esimeheks valitakse Kadri Viires;
  • juuli – soome-ugri noored rahvamuusikud hakkavad osalema pärimusmuusikalaagris Eesti Etno, traditsioon on kestnud koroonaviiruse puhkemiseni 2020. aasta kevadel;
  • august – koostöös Looduse Omnibussiga alustatakse reise soome-ugri rahvaste juurde. Esimene viib liivlaste juurde. Reise korraldati 2018. aastani;
  • detsember – Fenno-Ugria tähistab teemaga „Inimõigused ja soome-ugri rahvad“ inimõiguste päeva;

2010

  • Fenno-Ugria Asutuse ruumides toimb esimene soome-ugri rahvaid tutvustav jututuba ehk ümarlaud. Vahelduva eduga toimuvad jututoad 2019. aastani;

2011

2012 

2013

  • valmib rändnäituse “Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969-1988” eestikeelne versioon;
  • noorte kaasamiseks asutatakse seltsing Fenno-Ugria Noored, millest 2019. aastal areneb välja eraldi organisatsioon Hõimulõimed;
  • mai – juhatuse esimeheks valitakse taas Tõnu Seilenthal
  • juuni – Fenno-Ugria osaleb Tallinna Vanalinnapäevade programmis, korraldades mitmeid temaatilisi üritusi.

2014

  • kord kuus hakkab ilmuma elektron-väljaandena uudiskiri Fenno-Ugria Teataja, mis ilmus 2016. aastani
  • oktoober – koostöös Riia Läti seltsiga alustati soome-ugri päeva tähistamise traditsiooni, mis kestab tänini.

2015 

  • Fenno-Ugria hakkab osalema uue muusika festivalil Tallinn Music Week, alguses vahendatakse ansambleid, kuid alates 2018. aastast osaletakse oma kontserdiprogrammiga
  • juuni – juhatuse esimeheks valitakse Madis Arukask, kes on ametis tänini;
  • juuli-august – soome-ugri rahvaste noorte assotsiatsiooni 12. kongress Tartus;

2016

  • august – Paide arvamusfestivalil korraldatakse soome-ugri pärimuskultuuri teemaline diskussioon “Kellele on vaja soomeugrilasi”.“ Festivalist on võetud osa hiljemgi;

2017

  • aprill-mai – Fenno-Ugria tähistab pidulikult kontserdi KuMus ja kõnekoosolekuga Kanutiaia majas ( Aia tn 12, kus organisatsioon asutati) oma 90. sünnipäeva;
  • august – koostöös soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooniga korraldati soome-ugri kirjanike 14. kongress Tartus;
  • november – Estonia Talveaias korraldatakse Soome ja Eesti vaimse koostöö konventsiooni 80. aastapäevale pühendatud pidulik õhtu.

2018

  • Fenno-Ugria sai ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu ECOSOC vabaühenduse konsultatiivstaatuse, mis annab võimalusi rohkem panustada soome-ugri rahvaste teemade esile toomisele ÜRO põlisrahvaste foorumil;
  • Festival Hõimupäevad valitakse rahvusvahelise folkloorifestivalide võrgustiku CIOFF festivalide hulka. Staatus annab soome-ugri rahvaste muusikutele võimaluse saada tähelepanu ja esinemisvõimalusi kogu maailmas;
  • festivali Tallinn Music Week raames toimub esimene Fenno-Ugria Night;
  • oktoober – sel aastal kuuluvad hõimupäevad Euroopa kultuuripärandi aasta programmi ja on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Eesti Rahva Muuseumis toimub konverents “100 aastat soome-ugri iseolemist“
  • oktoober – Fenno-Ugria on Värskas toimunud soome-ugri vahekonverentsi kaaskorraldaja;

2019

  • kevad – Fenno-Ugria saadab üheksale Venemaa soome-ugri aladel asuvale rahvusraamatukogule, viiele teadusraamatukogule ja 19 piirkondlikule raamatukogule vene keelde tõlgitud Eesti kirjandusklassikat, ilukirjandust, lastekirjandust ja teabeteoseid;
  • valmis rändav teabenäitus “Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist”;
  • juuni – CIOFFi rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica progammis raames korraldatakse Tallinnas Tornide väljakul vadja, liivi, komi, udmurdi, ja mari keele tunde.

2020

  • märts – juunis toimuma pidanud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress lükatakse Covid-19 viirusest tekkinud pandeemia tõttu aasta võrra edasi;
  • alustatakse kodulehe põhjalikku uuendamist. Senine versioon valmis aastal 2016;
  • Hõimupäevad 2020 sündmused toimuvad viiruse levikust tingituna esmakordselt hübriidvormis;

2021

  • aprill – Fenno-Ugria saab endale uue, ajakohase kodulehe. Teostus: Piret Kooli ja arendusfirma Redwall. Uuendatakse sotsiaalmeediakanaleid ja luuakse veebipõhine pildigalerii. Suunavad ikoonid leiab kodulehe parempoolsest üla- ja alanurgast;
  • juuni – Fenno-Ugria on Tartus toimuva VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi peakorraldaja;
Täpsemalt