Konverents 2018
Hõimupäevad 2018 konverents
“100 AASTAT SOOME-UGRI RAHVASTE ISEOLEMIST”
Neljapäeval, 25.10 kell 11-16.30
Eesti Rahva Muuseumis
“100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist”
Neljapäeval, 25.10. 2018 kell 11-16.30 Eesti Rahva Muuseumis Hurda saalis (A-sissepääs) Konverentsi töökeeled on eesti ja vene keel (sünkroontõlkega) Konverentsi videoülekanne ERR'i portaalis
I
MARI
Rodion Tšuzajev, Mari riikliku ülikooli Rahvuskultuuri ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni instituudi direktor
Mari rahvuslik liikumine ja rahvuslik-territoriaalse autonoomia saavutamine 1917 – 1921
MORDVA
Vladimir Abramov, ajalooteaduste doktor –
Mordva rahvuslik liikumine aastatel 1917 – 1921
UDMURDI
Aleksei Ponomarjov, filosoofiadoktor, Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna Udmurdi filiaali filosoofia ja õiguse instituudi direktor –
Sada aastat, sada isikut, sada sündmust: Udmurdi riikluse sajandaks juubeliks
KOMI
Svetana Bandura, Komi rahvusmuuseumi direktori asetäitja –
Sürjakomide parlamentarismi allikate juures
II
KARJALA
Juri Kilin, professor, ajalooteaduste doktor, Petrozavodski riikliku ülikooli välismaa ajaloo, politoloogia ja rahvusvaheliste suhete kateedri juhataja –
Karjala autonoomia projekteerimine aastatel 1918 – 1920: sise- ja välispoliitilised faktorid
SOOME
Pekka Kauppala, Helsingi ülikooli, Venemaa ja Ida – Euroopa uurimuste dotsent –
Iseseisva Soome sünd ja 1917 – 1922 aastate geopoliitika ja soome-ugri küsimuse taustal
EESTI
Ago Pajur (PhD), Tartu Ülikool, eesti ajaloo osakonna dotsent–
Eesti teel omariiklusele 1917 – 1918
UNGARI
Andres Bereczki (PhD), Budapesti ülikooli õppejõud –
Suur sõda, revolutsioonid ja Trianoni rahuleping. Ungari aastatel 1917-1920.
Sel aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva, hõimupäevade konverents käsitleb sel puhul ka teiste sugulasrahvaste rahvuslikku liikumist ja iseseisvuspüüdeid.
Konverents “100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist” keskendub soome-ugri rahvaste ajaloo pöördelistele sündmustele sada aastat tagasi Venemaal, aga ka kogu Euroopas. 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ja Esimese maailmasõja lõpptulemuseks oli iseseisvate soome-ugri riikide tekkimine ja Vene NFSV koosseisu jäänud soome-ugri rahvaste rahvuslike territoriaal-autonoomiate moodustamine. See oli Venemaa soome-ugri rahvaste esimene rahvuslik ärkamisaeg, mille käigus sündisid ja surid suured ootused, lootused.
Konverentsil koosneb kahest teemablokist, kus esinevad ettekannetega ja osalevad järgnevates aruteludes nimekad teadlased Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurdi-, Mari- ja Komi- ja Mordvamaalt. Hõimupäevade konverents on ühtlasi avalöögiks järgnevatel päevadel Setomaal korraldatavale soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsile ja see kuulub Eesti Vabariik 100 rahvusvahelisse programmi. Külalised soome-ugri maailmast on sellele kutsutud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.
Seotud uudised
Hõimupäevade konverentsi fookuses on Karjala märgiline tähendus
Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?
Sillad üle aegade: Hõimupäevad 2022 on kohe käes!
Soome-ugri sündmustesari Hõimupäevad 2022 kannab sel aastal teemapealkirja "Sild üle aegade". Peasündmused toimuvad oktoobrikuu kolmandal nädalal ja kulmineeruvad 15. oktoobril Tallinnas toimuva kireva kontsertkavaga. Piletimüük on alanud.
... ja nii said alguse HÕIMUPÄEVAD
Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu?