Jäta menüü vahele
raamatud,

Laureaadid📚

Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.

Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.

Kirjandusauhind on asutatud udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) auks. Ta kirjutas üle 400 luuletuse, tema sulest on ilmunud poeeme, näidendeid, proosat ning mitmeid tõlketöid. Samuti on ta udmurdikeelse lastekirjanduse rajaja.


2021

  1. Lastekirjanduse kategoorias – Ol’ga Smotrova livviko täheraamat „Kirjaimikko“ (2018, pealkiri tõlkes „Tähestik“). Žürii hinnangul on tegemist õnnestunud tervikuga, mis kindlasti äratab lastes huvi livviko ehk Aunuse karjala keele vastu: tähti tutvustavad vaimukad ja rütmikad luuletused, mida täiendavad ilusad lastepärased joonistused (illustraator J. Agafonova). Boonuseks on aabitsale lisatud tähestikul põhinev lauamäng.
  2. Luuleteose kategoorias – Zoja Dudina marikeelne luulekogu „Юмынӱдыр огеш пу вашмутым“(2021, pealkiri tõlkes „Jumala tütar ei anna vastust“)Zoja Dudina on kogumikku koondanud viimastel aastatel kirjutatud luuletused, kus ta mõtiskleb oma kodumaa ja mari rahva saatuse, maailma kataklüsmide ning inimeste hingemurede üle. Dudina tunneb suurepäraselt mari folkloori, usundit ja kultuuri. Tema luule kujutluspildid on originaalsed ja sügavad, luulekeel rikas ja kaunis.
  3. Proosakirjanduse kategoorias – Aleksandr Šebõrevi komikeelne jutukogumik „Фараон“ (2019, pealkiri tõlkes „Vaarao“). Žürii hinnangul on tegemist ainulaadse raamatuga komi kirjanduses – nn psühholoogilise proosaga, kus Šebõrev avab komi mehe (sageli jahimehe) sisemaailma: suhted lähedaste ja sõpradega, armastus, hakkamasaamine elus, moraalsed dilemmad suhetes ühiskonnaga jpm. Raamat on keeleliselt väga hea, lühilaused ja ühesõnaliste lausete seeriad, millega Šebõrev edastab oma tegelase mõttelõnga ja suurendab teatud olukordades pinget, mõjub väga komipärasena.

Hõimurahvast programmi kuuluvale kirjanduspreemiale kandideeris käesoleval aastal ühtekokku 14 soome-ugri kirjanikku.

2020

  1. Ilukirjandusliku proosa kategoorias – Heinike Heinsoo vadjakeelne raamat „Suuri päive“ („Tähtis päev“). Žürii hinnangul on see soome-ugri maailmas suur sündmus, kui ohustatud keeles ilmub kõrge kirjandusliku kvaliteediga teos — 2018. aastal ilmunud „Suuri päive“ on esimene läbinisti vadjakeelne ilukirjanduslik teos. Heinike Heinsoo on vadja keele uurija ja raamatut kirjutades on ta kujundanud nii vadja kirjakeele normi (lähtudes Vaipooles säilinud kõnekeele kaasaegsest kujust) kui ka loonud uudissõnu, sest vadja murretes puuduvad paljud kaasaegse maailmaga seonduvad mõisted.
  2. Luule kategoorias – Baiba Dambergat, Valts Ernštreitsi ja Ķempi Kārli liivikeelse luulekogu „Trilium“. 2018. aastal välja antud kogumik koondab 3 autori luulet: Baiba Damberga ja Valts Ernštreits kirjutavad kuraliivi keeles, Ķempi Karl (Karl Pajusalu) aga salatsiliivi keeles, mis hääbus igapäevasest kasutusest juba 150 aastat tagasi. Luulekogu annabki olulise panuse kuraliivi ja salatsiliivi keele jäädvustamisele ja on ühtlasi tunnistajaks väljasuremisohus keele ja kirjanduse elujõust.
  3. Dramaturgilise teose kategoorias – udmurdi kirjanik Pjotr Zahharov näidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз» (“Kuidas Löpšo Pedunj punapeaks sai”). Pjotr Zahharovi udmurdi rahvajuttude põhjal kirjutatud lastenäidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз» kuulub kahtlemata mitte ainult udmurdi, vaid laiemalt soome-ugri näitekirjanduse varamusse. Näidend on osutunud väga menukaks – seda mängitakse Iževski nukuteatris nii udmurdi kui ka vene keeles. Zahharovi udmurdi keel on mahlakas ja tegevus köidab nii lugejat kui ka näidendi vaatajat, sest põimib osavalt udmurdi folkloorist tuntud müütilised tegelased igapäevaelu stseenidega.

Hõimurahvast programmi kuuluvale kirjanduspreemiale kandideeris käesoleval aastal ühtekokku 24 soome-ugri kirjanikku.

2019

  1. Luule kategoorias – Udmurdi luuletaja Irina Samigulova luulekogu «Зангариё пальпотон» (“Rukkilillesinine naeratus”). Žürii toob esile Samigulova rikkaliku sõnavara ja udmurdi keele võimaluste oskusliku kasutuse. 2019. aastal välja antud luulekogus on udmurdikeelsetele luuletustele lisatud joonealused venekeelsed tõlked, mis võimaldavad ka mitte-udmurtidel aru saada Samigulova luule maailmast ja soovi korral tõlkida tema loomingut teistesse keeltesse. Luuletuste hulgas on ka laulutekste, mis kõlavad sageli udmurdi raadios.
  2. Lastekirjanduse kategoorias – Handi kirjanik Valentina Solovar raamatute «Апщєма» (“Nooremale õele/vennale”), 2016, ja «Кєр тови» (Varajane kevad), 2017, eest. Solovari kazõmi dialektis kirjatud vormikindad salmid on lühikesed ja lõbusad ning mõeldud koolieelikutele ja algklassi lastele. Ühelt poolt annavad need luuletused lastele edasi handi kirjakeelt, teisalt tutvustavad ka hantide traditsioonilist eluviisi.
  3. Mordva (laste)kirjanik Gennadi Grebentsov sai auhinna raamatu «Чиньжарамот» (“Päevalilled”) eest. 2015. aastal ersa keeles ilmunud lastejuttude kogumikus kirjutab Grebentsov humoristlikult külaelust, ümbritsevast loodusest ja loomadest.

Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid sel aastal komi, mari, udmurdi, karjala,  vepsa ja liivi kirjanikud — kokku 14 soome-ugri kirjanikku.

2018

  1. Ilukirjanduslik luule – Ersa luuletaja Ljudmila Rjabova, filosoofiline luule luulekogus “Кие тон?” (“Kes sa oled?”, 2017).
  2. Lastekirjandus – Mari kirjanik Elena Junusova, helge ja järjepideva panuse eest mari lastekirjandusse ja raamatu “Кугезе калькулятор” (“Vanaaegne kalkulaator”, 2018) eest.

Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, ersa ja vepsa kirjanikud – kokku 13 soome-ugri kirjanikku. Ühe auhinna suuruseks oli 1250 eurot.

2017

  1. Ilukirjanduslik proosa – Mari kirjanik Svetlana Bessonova, jutukogu „Май кечын умажэ“ (Maikuu päeva suudlus)
  2. Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Anastasia Šumilova, luulekogu „Дыр-эктон“ (Ajatants)
  3. Lastekirjandus – Komi kirjanik Nina Obrezkova, lasteraamat „Петук Вась” (Riiukukk Vasja) ja „Дивö-козин“ (Võlukingitus)

Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid mari, komi, udmurdi,  ermikomi, ersa, saami ja karjala kirjanikud – kokku 19 soome-ugri kirjanikku.

2016

  1. Ilukirjanduslik proosa – Udmurdi kirjanik Galina Romanova, jutukogu „Шунды-мумы… Гора моя высокая…“ (Päikse-ema… Mu kõrge mägi…) eest.
  2. Ilukirjanduslik luule – Mari luuletaja Raisija Sungurova, luulekogu „Чайгоркаште сандалык“ (Maailm teetassis) eest.
  3. Lastekirjandus – Ersa kirjanik Juri Paltin, muinasjuturaamatute „Чипай“ ja „Сиянь кснав“ (Hõbehernes) eest.

Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid permikomi, udmurdi, ersa, mari, saami ja karjala kirjanikud – kokku 23 soome-ugri kirjanikku.

2015

  1. Ilukirjanduslik proosa – Komi kirjanik Oleg Uljašev, jutukogu „Излань зыран, зарни зыран“ (Uuralisse surutud kuldsed sürjanid) eest.
  2. Ilukirjanduslik luule – Mari luuletaja Zoja Dudina, žanri piire ületava kolmeköitelise koguteose „Кум томан ойпого“ eest.
  3. Tõlkekirjandus – Mari tõlkija Mihhail Tšemõšev, ungari kirjaniku Dezső Kosztolányi romaani „Pacsirta“ (Lõoke) tõlkimise eest mari keelde (Турий).

Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mokša, mari, saami ja karjala kirjanikud – kokku 23 soome-ugri kirjanikku.

2014

  1. Ilukirjanduslik luule – Komi luuletaja Anželika Jelfimova, luulekogu „Вемöсöн ли вöтöн“ (Unes või ilmsi) eest.
  2. Tõlkekirjandus – Karjala tõlkija Natalja Sinitskaja, Tove Janssoni teoste „Ohtlik jaanipäev“ (Varattavu Iivananpäivy) ja „Muumipapa memuaarid“ (Muumitatan mustelmat) tõlkimise eest karjala keelde.
  3. Näitekirjandus – Komi kirjanik Aleksei Popov, näidendite kogumiku “Мывкыд парма” (Tark parma) eest.

Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mokša, mari, saami ja karjala kirjanikud – kokku 24 soome-ugri kirjanikku.

2013

  1. Ilukirjanduslik proosa – Mari kirjanik Maria Ilibajeva, romaan-tetraloogia „Кугу тӱня – шыгыр тӱня“ (Lai maailm – kitsas maailm) eest.
  2. Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Aleksei Arzamazov, luulekogu „Быдэс“ (Tervik) eest.
  3. Lastekirjandus – Udmurdi kirjanik Lidia Njankina, laste luuleraamatute „Косьтэй но кыстыбей“ (Kostjake ja kartulitäidisega pannkook) ja „Ческыт кöмеч“ (Maitsev ahjukakk) eest.

Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, udmurdi, ersa, mokša, mari ja karjala kirjanikud – kokku 21 soome-ugri kirjanikku.

2012

  1. Ilukirjanduslik luule – Mari luuletaja Valentina Iziljanova, luulekogu „Кавашке серыш“ (Kiri taevasse) eest.
  2. Tõlkekirjandus – Udmurdi tõlkijad Irina Kuldkepp ja Angelina Rešetnikova, eesti kirjaniku Edgar Valteri teoste „Pokuraamat“ (Pokjos sjarõs’ lõddžet) ja „Pokulood“ (Pukjeilen madjosjosõz) tõlkimise eest udmurdi keelde.

Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, udmurdi, ersa, mokša, mari ja karjala kirjanikud – kokku 22 soome-ugri kirjanikku.

2011

  1. Ilukirjanduslik proosa – Mari kirjanik Mihhail Pavlov, kogutud teoste “Четлык ӱжака” (Trellide siluett) eest.
  2. Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Jekaterina Makarova, luulekogu “Šödon” (Vaist) eest.
  3. Tõlkekirjandus – Saami tõlkija Jekaterina Metškina, saami kirjaniku Svetlana Zaborštšikova teose “Eellem vuez’. Kaahtse saam’ nõzne Kuelneg njoarkes’t eell’et” (Kaheksa koolasaami naise elu) tõlkimise eest vene keelest kildinisaami keelde.
  4. Lastekirjandus – Permikomi kirjanik Vassili Kozlov, lasteraamatu “Loktas tulõs” (Kevad tuleb) eest.
  5. Kirjandusloolise teose ja draamateose kategoorias auhinda välja ei antud.

Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mari, mäemari, karjala ja saami kirjanikud – kokku 16 soome-ugri kirjanikku.

2010

  1. Ilukirjanduslik proosa – Karjala kirjanik Nikolai Zaitsev, novellikogu “Omat ikkunat” (Koduaknad) eest.
  2. Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Ljuza Badretdinova, luulekogu “Sjulem pužõos” (Südame mustrid) eest.
  3. Tõlkekirjandus – Mari tõlkija Albertina Ivanova, eesti luuletaja Hando Runneli luulekogu “Тӱня теле / Rahutalved” tõlkimise eest mari keelde.
  4. Lastekirjandus – Udmurdi kirjanik Ulfat Badretdinov, jutustuste ja näidendite kogumiku “Tšušjal vordis’ke venjostek” (Siil sünnib okasteta) eest.
  5. Kirjandusteadus – Ersa kirjanik Vassili Djomin, teose “Sjukonjan tenk…” (Kummardan teie ees…) eest.
  6. Näitekirjandus – Mari kirjanik Juri Solovjov, näidendi “Jõvan Kõrla” eest.

Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, udmurdi, ersa, mokša, mari, mäemari, karjala ja saami kirjanikud – kokku 25 soome-ugri kirjanikku.

2009

  1. Ilukirjanduslik proosa – Ersa kirjanik Nujan’ Vid’az, jutustustekogu “Jangamo” (Laostumine) eest.
  2. Ilukirjanduslik luule – Komi luuletaja Niina Obrezkova, luulekogu “Dzirõd doj” (Virvendav valu) eest.
  3. Tõlkekirjandus – Mari tõlkija Vassili Janalov, soome kirjaniku Kari Hotakaineni romaani “Juoksuhaudantie” (Kaitsekraavi tee) vahendamise eest mari keelde (Okop urem).
  4. Lastekirjandus – Mokša kirjanik Valentina Mišanina, jutustuste ja näidendite kogumiku “Joron’ juromsta stirn’a” (Tüdruk vuttide hõimust) eest.
  5. Kirjandusteadus – Udmurdi kirjanik Mihhail Atamanov-Egrapi, esseede kogumiku “Mon – udmurt. Malõ mõnõm vös’?” (Olen udmurt. Miks mul on valus?) eest.
  6. Näitekirjandus – Karjala kirjanik Seppo Kantervo, näidendi “Laukkurit” (Harjuskid) eest.

Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, udmurdi, ersa, mokša, mari, mäemari, karjala, vepsa, handi ja mansi kirjanikud – kokku 36 soome-ugri kirjanikku.

2008

  1. Ilukirjanduslik proosa – Mari kirjanik Leonid Jandak, romaanitriloogia “Onar” eest.
  2. Ilukirjanduslik luule – Ersa luuletaja Tšislav Žuravljov, luulekogu “Karginet'” (Kurepojad) eest.
  3. Tõlkekirjandus – Mäemari tõlkija Valeri Alikov, soome kirjaniku Aleksis Kivi romaani “Seitsemän veljestä” (Seitse venda) vahendamise eest mäemari keelde (Šõm šümbel).
  4. Lastekirjandus – Komi kirjanik Jelena Kozlova, jutukogu “Šundõr” eest.
  5. Kirjandusteadus –Mokša kirjandusteadlane Maria Mal’kina, kirjanduskriitiliste artiklite kogumiku “Er’aft’ vajgälenza. Kritikon’ mäl’ht’-ar’s’emat” (Elu hääled. Kriitiku mõtisklusi) eest.

Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mokša, mari, mäemari, karjala, vepsa, saami ja handi kirjanikud – kokku 33 soome-ugri kirjanikku.

2007

  1. Ilukirjandus – Udmurdi kirjanik Sergei Matvejev, romaani “Tšorõgles’ luškam kõlburanjos” (Kalalt varastatud luuletused) eest.
  2. Tõlkekirjandus – Udmurdi kirjanik Nadežda Ptšelovodova, Betti Alveri teose „Tähetund / Invis us’tis’kon vakõt“ tõlkimise eest. Žürii võttis ühtlasi arvesse ka tema viimaste aastate viljakat tegevust eesti kirjandusklassika (Ristikivi, Peterson, Under jt) vahendamisel udmurdi keelde.
  3. Lastekirjandus – Mari kirjanik Svetlana Grigorjeva, jutukogu “Jomšo tšõvige” (Kadunud kanapoeg) eest, arvestades ka tema viimaste aastate tööd marikeelse lastekirjanduse arendamisel.
  4. Kirjandusteadus – Komi kirjandusteadlane Tatjana Kuznetsova, artiklite kogumiku “Literatura sövman tuijas: gižõs’ da kad” (Kirjanduse arenguteed: kirjanik ja aeg) eest.

Kirjanduspreemiale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mari, mäemari ja karjala kirjanikud – kokku 31 soome-ugri kirjanikku. Eriti rohkesti esitati teoseid ilukirjanduse kategoorias.