Jäta menüü vahele
Kunstnikud Urmo ja Tüüne-Kristin Vaikla: Veelind / fragment Fenno-Ugria logost

Soome-ugri sõnumitooja

Selles kirjatükis kasutatud materjalid ilmusid 22. novembril 2021 Postimehe erilehes “Soome-ugri sõlmed ja sõnumid”.

Kadi Raudalainen
Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht aastast 2008

Eestlastena me seisame eelkõige oma keele ja kultuuri püsimise eest. Samas teame, et eesti rahvuse enesekuvandit on olulisel määral kujundanud suhted sugulasrahvastega. 19. sajandil alguse saanud tihedam läbikäimine soome ja ungari haritlaskonnaga saavutas oma kõrgpunkti kahe maailmasõja vahelisel ajal. Nõukogude ajal ei saanud me seda koostööd mitte mingil moel meenutada. Sellal mõjutasid meie soome-ugrilist ühtekuuluvust Paul Ariste ja tema õpilaste uurimustööd, 1970. aastatel valminud Lennart Meri dokumentaalfilmid, Veljo Tormise läänemeresoome rahvalauludel põhinev koorimuusika, Kaljo Põllu mütoloogiline graafika ja palju muud.

1927. aastal Soome-Ungari-Eesti kultuurikongresside korraldamiseks asutatud Fenno-Ugria taasloodi – nagu paljud teised kodanikuühendused – 1990. aastate alguse ühiskondlike murrangute aegu ja see rajanes paljuski üksikisikute õhinapõhisel tegutsemisel. 2021. aastal oma taasloomise 30. sünnipäeva tähistanud Fenno-Ugria ühendab praegu ligi 40 kultuuriorganisatsiooni, haridusasutust, loomeliitu ja seltsi, kes kõik on huvitatud koostööst soome-ugri rahvastega. Nende seas on näiteks Tartu ja Tallinna ülikoolid, kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomeliidud, mitmed mäluasutused, rahvakultuuriühendused, soome-ugri rahvaste seltsid ja teised.. 

Kui nende organisatsioonide poolehoid sugulasrahvastele on igati mõistetav, siis 2021. aasta alguses RAIT Faktum&Ariko läbi viidud uuringust selgus, et tegelikult peab ligi kaks kolmandikku tavaeestlastest soome-ugri hõimutunnet ja sugulasrahvaste toetamist oluliseks või väga oluliseks. Samast küsitlusest selgus, et oma teadmisi hõimurahvastest peetakse pigem kasinaks, huvi teema vastu on aga täiesti olemas.

Sõnumid veebilehel ja trükistes

Fenno-Ugria on püüdnud läbi kolme aastakümne seda teadmishimu leevendada. Internetiajastu algusaastatel loodud soome-ugri infoportaal SURI on tänaseks arenenud pilkupüüdvaks ja sisukaks veebileheks, mis sisaldab värskeid uudiseid soome-ugri maailmast, ülevaadet soome-ugri rahvaid tutvustavatest kultuurisündmustest üle Eesti, aga ka hulgaliselt arhiivimaterjale, artikleid, tele- ja raadiosaateid jm. Lisaks saab muidugi lugeda soome-ugri rahvaste ajaloo, keelte ja kultuurielu kohta, avastada uusi infokanaleid, otsingumootori kaudu leida parasjagu vajalikku teavet. Kaasajale kohaselt hoiame oma sõpru uudistega kursis sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

Aegumatu väärtusega on 2012. aastast välja antav aastaraamat „Soome-ugri sõlmed“, mis pakub mitmekesist ja põnevat lugemist Fenno-Ugria, liikmesorganisatsioonide ja partnerite tegemistest soome-ugri maailmas. Kui aastaraamatud kipuvad sageli olema kuivavõitu raportid, siis Fenno-Ugria aastaraamatut on iseloomustatud kui nauditavat lugemisvara, mis on kirjutatud ka arusaadavas keeles. Materjali jagub seal igale maitsele: teadusartiklite kõrval leidub kirjutisi värvikatest reisidest sugulasrahvaste juurde, portreelugusid tähelepanuväärsetest inimestest, aasta vältel toimunud kultuursündmuste kajastusi, raamatuarvustusi jpm. Raamatuid saab osta Fenno-Ugria kontorist ja raamatupoodidest, veebis on neid võimalik lugeda rahvusraamatukogu elektroonilises arhiivis Digar. Väljaandele on andnud nime kirjanik ja soome-ugri rahvaste hea sõber Arvo Valton. Sõlmed tähistab ühelt poolt eestlaste ja sugulasrahvaste põimumisi-lõimumisi, teisalt aga soome-ugri rahvastega seotud murepuntraid, mida ühisel jõul püütakse siis lahti harutada.

Aasta lõpupoole ilmub Fenno-Ugria Hõimukalender, mis käsitleb üht kindlat valdkonda, avades seda kaheteistkümne soome-ugri rahva vaatenurgast. Värvikad ja teadmisteküllased seinakalendrid on mõeldud kõigile, kel laiem huvi sugulasrahvaste ajaloo ja kultuuri vastu.

Sündmused läbi aasta

Parimaks viisiks sugulasrahvastest midagi teada saada, on nendega näost näkku tutvuda. Hea võimalus selleks on kaasa löömine oktoobrikuistel hõimupäevadel, ent ettevõtmisi on teisigi. Kui hõimupäevade külalised on peamiselt asjaarmastajatest folkloorikollektiivid, siis Tallinn Music Week’il oleme hakanud korraldama ka Fenno-Ugria õhtut oma soome-ugri rahvaste professionaalsete etnomuusikute tutvustamiseks rahvusvahelisel areenil. Erinevate Tubade Klubis toimuval kontserdil saab soome-ugri rahvaste ehedat pärimusmuusikat ja selle põhjal loodud kaasaegset muusikat kuulata nii maailma eri paigust saabunud asjatundja kui ka kodupublik. On rõõm tõdeda, et väliskülalised hindavad kõige enam just autentselt ette kantud ehedat folkloori, mida maailmas on üha harvemaks jäämas.

Venemaa soome-ugri pärimusmuusikud on meie vahendusel osalenud ka Viljandi pärimusmuusikafestivalil ja selle juures tegutsevas rahvusvahelises noorte pärimusmuusika laagris Eesti ETNO. Osalejad mujalt maailmast on saanud omakorda teadlikumaks eestlaste sugulasrahvastest ning õppinud laagriorkestris mängima mari, mordva ja udmurdi rahvamuusikat.

2001. aastal alustas tegevust Fenno-Ugria Hõimuklubi, kus populariseerivate ettekannetega astuvad üles sugulasrahvaste keeli, kultuure ja ajalugu uurivad teadlased. Nagu klubiline vorm eeldab, ei tähenda see mitte ainult ettekandeid, vaid ka ühisarutelusid. Kokku on hõimuklubisid korraldatud 179 korda, peamiselt Eesti Keele Instituudis, kes on olnud ka ürituste kaaskorraldaja. Populaarsemad teemad on olnud soome-ugri rahvaste päritolu (Richard Villems, Valter Lang), muinastaiesed ja mütoloogia, aga ka lähiajalugu. Palju külalisi on olnud fennougristika suurkuju Paul Aristet meenutavatel ettekandeõhtutel. Hõimuklubide korraldaja Jaak Prozes on uhke selle üle, et päris esimese esinejaks oli helilooja Veljo Tormis, kes rääkis soome-ugri maastikest muusikas. Kuna koroonaviiruse levik sündmuste korraldamist ei soosi, on viimastel aastatel viidud klubiõhtuid läbi hübriidvormis. Kel aeg ei sobi, saab salvestisi järele vaadata.

Oma silm on kuningas

Kevadel läbi viidud uuringust selgus, et ligi kaks kolmandikku vastanutest on huvitatud reisimisest soome-ugri rahvaste asualadele. Fenno-Ugria on seda võimalust jõudumööda ka pakkunud. Koos Looduse Omnibussiga oleme 2010-2016 teinud väljasõite Karjalasse, saamide, kveenide ja meäläste aladele Norras ja Soomes, otsinud muistsete soome-ugri rahvaste jälgi Moskva ümbruses, teinud tutvust lähinaabrite vadjalaste, isurite, ingerisoomlaste ja muidugi liivlastega. Pilkuavardav oli bussireis ümber Soome lahe. Hiljem on nende sõitude tuumik Fenno-Ugria nõustamisel jätkanud oma rännakuid kaugemalegi – ersade, maride ja mitmete teiste juurde.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul sai teoks veel üks tänuväärt ettevõtmine. Koos kammerkooriga Collegium Musicale tehti 2017-2019 neli reisi läänemeresoome rahvaste juurde, külakostiks Veljo Tormise kooritsükli „Unustatud rahvad“. Kui esialgu kaheldi, kas kohalik rahvas Tormise töödeldud laule üldse äragi tunneb, siis kontserdid tõestasid otse vastupidist: lauldi kaasa, poetati pisaraid rõõmu ja helge mälestuse pärast. Imestati, kui vägevalt kodune rahvalaul võib kõlada professionaalse koori esituses. Mis veelgi olulisem – koori esinemisi jälgisid pühendunult nii vanad kui noored. Reiside põhjal valmis koostöös ERRiga teledokumentaal „Unustatud rahvaste jälgedes“ (2021).

Haridus- ja kultuurikoostöö

Alates 1991. aastast on Eesti ülikoolides õppinud üle 200 Venemaa soome-ugri rahvaste hulgast pärit üliõpilast, magistrandi ja doktorandi. Läbi Fenno-Ugria kontaktide on tulnud Tartu ja Tallinna ülikooli õpetama soome-ugri keelte ja ajaloo õppejõude, soome-ugri vabariikide ülikoolidesse on aga omakorda lähetatud eesti keele ja kirjanduse lektoreid. Fenno-Ugria ärgitusel on loodud haridusministeeriumi juurde hõimurahvaste programm, mis on tänini toetab Venemaa soome-ugri noorte õpinguid, fennougristika alaseid kultuuri- ja teadusprojekte. 1990. aastate keskel sõlmiti haridus- ja kultuurikontakte arendavad koostöölepingud Eesti Vabariigi ning Komi, Mari Eli ja Udmurdi vabariikide kultuuri- ja haridusministeeriumide vahel. Tänu sellele on toimunud tihe kooliõpetajate ja rahvakultuurispetsialistide kultuurivahetus, mitmed kontaktid on jäänud püsima.

Järjepidevalt oleme korraldanud ajakirjanikele, kultuuriinimestele ja kodanikuliikumiste eestvedajatele inspiratsiooni- ja koolitusreise Eestisse. Eriti tõhusaks osutus koos Eesti Kooriühinguga läbi viidud mitme päevane laulupeokoolitus Karjala kultuuritegelastele, mille tulemusel sai hoogu juurde 2012. aastal taaselustatud Karjala laulupeotraditsioon. Tänu sellele on mitmetel Eesti kooridel olnud õnn osaleda Karjala laulupeol.

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programm tõi kokku mari, udmurdi, handi, mansi, seto ja eesti näitlejad. Läbi viidi mitmekülgset teatrikoolitust, mis arvestas eri rahvaste meelelaadi ja kultuurilist kogemust. Ühistöö tulemusel valmis Põhuteatris Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsi lavastus „Sugrierror.com“.

Lõpetuseks

Soome-ugri maailm on kindlasti eriline. Ta võib tunduda esiotsa kauge, kuid sellega korragi kokku puutunu avastab end nähtamatute köidikute kütkest, millest valla ei pääse – ega tahagi. Selle märksõnadeks on vahetus, lihtsus, koostöövaim, võrdne suhtlemine. Mõtleme tänases Fenno-Ugrias tänutundega kõigile neile suurepärastele inimestele, kelle pühendunud töö on meid kolme aastakümne vältel viinud kokku sõprade, koostööpartnerite, mõttekaaslaste või heade kolleegidena kas kodu-Eestis või piiri taga.

Kui oskame märgata ja nähtavaks muuta väikerahvaid, kelle keel ja elujõud on ohustatud, anname seeläbi panuse mitte ainult soome-ugri, vaid kogu maailma kultuurilise mitmekesisuse püsimisele.

TÄPSEMALT

Selles kirjatükis kasutatud materjalid ilmusid 22. novembril 2021 Postimehe erilehes “Soome-ugri sõlmed ja sõnumid” – Fenno-Ugria Asutuse taasloomise 30. aastapäeva puhul koostatud materjalid on nüüd ka vabalt fennougria.ee veebis loetavad.