Jäta menüü vahele
neenetsi naine laulab
Hõimupäevad 2017 peakontsert, neenetsid Foto: Kai Tiislär

Hõimupäevad? Hõimupäevad!

Hõimupäevad on soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav sündmustesari, mille peamiseks eestvedajaks on Fenno-Ugria Asutus. Alates 2018. aastast kuuluvad Hõimupäevad rahvusvahelise folklooriühenduse CIOFF festivalide hulka.

Hõimupäevad on soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav sündmustesari, mille peamiseks eestvedajaks on Fenno-Ugria Asutus. 
Alates 2018. aastast kuuluvad Hõimupäevad rahvusvahelise  folklooriühenduse CIOFF festivalide hulka.
logo
Festivali Tallin Music Week 2021 reklaam
TULEKUL: Fenno-Ugria õhtu @TMW2021

Kaunis tava rääkida oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvastest ja nende kultuuridest sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning märtsis 2011 võttis Riigikogu üksmeelselt vastu otsuse tähistada oktoobrikuu kolmandal laupäeval hõimupäeva riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Hõimupäeva tähistatakse mõnevõrra ka meie Venemaa Föderatsioonis elavate sugulasrahvaste seas ning soome-ugri rahvastega seotud ringkondades Soomes ja Ungaris. Ungaris on see ühtlasi sugulaskeeltele pühendatud ametlik tähtpäev. 

Ettevõtmise kõrghetkeks on küll oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, kuid tegelikult toimub Fenno-Ugria koordineeritav soome-ugri kultuurifestival kogu oktoobrikuu vältel. Hõimupäevade põhisündmusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus Eesti Rahva Muuseumis, Tallinnas Vabal Laval ja sageli ka Viljandi pärimusmuusika aidas. Külla saabunud folklooriansamblid rändavad aga eelneval nädalal ringi üle kogu Eestimaa, esinedes ka koolides ja rahvamajades.

Aktuaalsete teemade käsitlemiseks ja omavaheliste ühiskondlike ning teadussidemete tugevdamiseks organiseerib Fenno-Ugria rahvusvahelisi hõimupäevade konverentse. Seminare, näitusi, filmiõhtuid ning muid kultuuriüritusi korraldavad hõimupäevade ajal lisaks Fenno-Ugriale veel mitmed teised kultuuriorganisatsioonid ja -seltsid. Suur osa sündmustest viiakse läbi maakondades ning need on mõeldud vastavalt hõimupäevade algsele eesmärgile just koolinoortele.

Alates 2018. aastast kuuluvad hõimupäevad Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti-organisatsioonide Nõukogu (CIOFF®) festivalide võrgustikku.

Hõimupäevade logol on kasutatud Ida-Karjala kaljujoonistelt tuntud suusatajate motiivi.

Kunstnik Kaljo Põllu kirjutab raamatus “Kakskümmend soome-ugri uurimisreisi” suusatajate kohta: “Tõenäoliselt on tegemist ainult ühe tegelasega, keda on kujutatud retke kolmes järgus: alguses käis moonakotiga seljas, matka keskel vähenenud varustusega ja lõpuks on ta kõik üleliigse turjalt heitnud.

logo

Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva ning sel puhul heisatakse meie riigilipud. Traditsiooniliselt toimub just sel õhtul üks hõimupäevade peakontserte.

Hõimupäeva tähistamine riikliku tähtpäevana loob sündmustele laiema kandepinna. Alati on oodatud programmi kujundama ja selles kaasa lööma uued koostööpartnerid. 

Hõimupäev on ühelt poolt Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi ning rahvusliku omakultuuri päev, teisalt on see aga pühendatud soome-ugri rahvaste sidemetele ja koostööle. Hõimupäevaga soovitakse paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Selle päeva tähistamine riikliku tähtpäevana suurendab laiema üldsuse huvi meie sugulasrahvaste, nende keelte ja kultuuride vastu ning võimaldab kõnelda päevakajalistest probleemidest.

Hõimupäev annab põhjuse pidada tihedamat ühendust Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja ka omariiklust omavate soomlaste ning ungarlastega nii kodanikualgatuse korras kui ka kohaliku omavalitsuse ja riiklikul tasandil. Ühiselt saame ärgitada riike ja omavalitsusi, kus soome-ugri rahvad vähemusena elavad, oma põlisrahvastesse tõsisemalt suhtuma.

  • Hõimupäevad tutvustavad soome-ugri rahvaste pärimusmuusikat, tantsu,  käsitööd, toidukultuuri nii ehedas vormis kui ka tõlgenduste kaudu ning pakuvad publikule võimalust sellest kõigest vahetult osa saada;
  • Hõimupäevade konverentsil, filmi- ja näituseprogrammis räägitakse soome-ugri rahvaste ajaloost, keeltest, ühiskonnaelust ja identiteediprobleemidest.
  • Hõimupäevad arendavad loovat ja avatud suhtumist kultuuripärandisse, tutvustades eheda rahvakultuuri ja traditsioonilise kirjasõna tõlgendusvõimalusi kaasaegses kunstikeeles. Kavas on kindel koht ka elektroonilisel, džäss-, rokk- ja kammermuusikal, luuleslämmidel, kunsti-happening’idel jms. Teisisõnu kõigel, mis aitab kaasa kultuurilisele vereloomele.  
  • Hõimupäevad on omalaadne hõimurahvaste kokkutulek, kus eri rahvaste teadlased, muusikud, kirjanikud, kunstnikud ja muud kultuuriinimesed tutvuvad üksteise kultuuriga ning leiavad ühise suhtlusruumi. Soovime anda kõigile külalistele positiivse ja inspireeriva kogemuse, mis julgustaks neid rohkem väärtustama omakultuuri ning kuulumist soome-ugri keeleperre.
  • Hõimupäevade suurüritused on hea võimalus Eestis tegutsevatele soome-ugri kogukondadele tulla välja oma rahvusseltse ja rahvakultuuri tutvustavate etteastete, käsitööväljapanekute, trükiste ja muude materjalidega. Eestis elavad hõimurahvaste esindajad külastavad ka koole, aidates nii avardada noorte arusaama Eestis elavatest muukeelsetest kogukondadest ja meie sugulasrahvastest
  •  Hõimupäevade üheks oluliseks eesmärgiks on anda hoogu järjepidevale hõimurahvaste koostööle. Seetõttu kavandame oma programmi just noort publikut silmas pidades.
  • Hõimupäevade tähistamine riikliku tähtpäevana loob sündmustele laiema kandepinna. Alati on oodatud programmi kujundama ja selles kaasa lööma uued koostööpartnerid – kultuurikeskused, rahvamajad, koolid, raamatukogud, eriala- ja loovühendused, kultuurikorraldajad – ehk kõik, kes tunnevad soovi pimedat sügiskuud mõne põneva kultuurisündmusega värvikamaks muuta ning seeläbi ka meie sugulasrahvastele toetust väljendada.

Hõimupäevad said alguse tihedast haridus- ja kultuurikoostööst I maailmasõja järel iseseisvunud soomlaste, eestlaste ja ungarlaste vahel. 

1928 – soomlased ja eestlased tähistavad esmakordselt hõimupäeva Kalevala-päeval (28.02)

1930 – hõimupäeva hakatakse tähistama Ungari koolides

1931 – Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress (osaljaid oli oma 2000 delegaati), otsustatab hakata hõimupäevi tähistama Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt – iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Venemaa soome-ugri piirkondadega pole toonaste poliitiliste olude tõttu koostöö võimalik. Eestis korraldatakse 1930. aastail hõimupäevade puhul koolides ja vallamajades aktuseid. Loodud traditsiooni tipphetk on aga Estonia teatris toimuv pidulik kontsertaktus, millest võtavad osa Eesti kõrgemad riigitegelased. 

1988 – alustataksei hõimupäevade taaselustamisega – esimestel aastatel paari väiksema koosolekuga, aga peatselt ka koolides ning kultuuriasutustes.

1990 – hõimupäevadele kutsutakse külla Taga-Karpaatia ungarlased. 

1991 – hõimupäevade tähistamine laieneb, ühtlasi võtavad traditsiooni üle ka Venemaa soome-ugri rahvad ja peatselt ka Ungari. 

2000III soome-ugri rahvaste maailmakongressi resolutsioonis tehakse ettepanek kuulutada oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäevaks. 

2011 – hõimupäev kuulutatakse Eestis riiklikuks tähtpäevaks. 

2013 – Ungaris nimetatakse oktoobri kolmas laupäev soome-ugri keelesuguluses olevate rahvaste päevaks 

Eesti Rahva Muuseum,
Rahvakultuurikeskus,
Eesti Folkloorinõukogu,
Tartu Ülikool,
Kirjanike Liit,
Viljandi Pärimusmuusika Ait Kammermuusikud,
MTÜ Hõimulõimed,
Tallinna ja Tartu mari seltsid,
Tallinna mordva seltsid,
Tallinna Udmurdi Kultuuriselts Osmeš,

Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts,
Pärnu soomlaste selts,
folklooriselts Tarvanpää,
TÜ Narva kolledž,
Tallinna Haridusamet,
Kultuuriministeerium,
Haridus- ja Teadusministeerium,
Eesti Rahvusringhääling,
Ungari Instituut ja suursaatkond,
Soome Instituut ja suursaatkond etc

HP pildigalerii
Hõimupäevade pildigaleriid / Fenno-Ugria pildipank @flickr