Fenno-Ugria Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga.
2001. aastal tegevust alustanud Fenno-Ugria Hõimuklubis arutletakse soome-ugri rahvaste kultuuri, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning vaadeldakse fennougristika arengusuundi. Kõnelevad hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Alul toimus Hõimuklubi neljapäeviti, sest neljapäeval on meie rahvakalendris tähtis koht. See on püha päev, mil alustatakse uusi toiminguid ja need õnnestuvad. 2004. aasta sügisest aga hakkasime korraldama kolmapäeviti, siis kolis Hõimuklubi Eesti Keele Instituuti ja neljapäeviti oli saal hõivatud.
Hõimuklubis osalevaid inimesi seob huvi soome-ugri rahvaste vastu. Suuremas osas on esindatud keeleteadlased, õppejõud, õpetajad ja kultuurivaldkonnas toimetavad inimesed. Samas võib publik muutuda sõltuvalt ettekandest, kuid võib julgelt öelda, et soome-ugri rahvaste päritolu ja ajalugu puudutavad ettekanded toovad kohale publikut väga erinevatest valdkondadest.
Tõstaksin esile kümmekond enam kui 50 kuulajat kogunud klubiõhtut, näiteks etnoloog Anzori Barkalaja ettekanne (2001) hantidest ja oma filmidest kogus 72 kuulajat.
Samal aastal kuulas keeleteadlase Ago Künnapi ettekannet “Kas me oleme soomeugrilased” 60 inimest, helilooja Veljo Tormise ettekannet “Soome-ugri maastikud muusikas” 55 inimest.
Akadeemik Richard Villemsi ettekannet “Soome-ugri (uurali) rahvaste geenidest Euroopa kontekstis” (2005) kuulas 69 inimest. Ajaloolase Toomas Hiio tehtud ettekannet “Nõukogude Liidu ja Soome Talvesõda” (2015) kuulas 51 inimest, sama palju oli publikut ka geograaf Ott Kursi ja keeleteadlase Jüri Viikbergi ettekandel “Ajarännak Aristega”.
Aasta hiljem osales Eesti Muinastaideseltsi liikmete Loit Jõekalda ja Väino Poikalaise loengul Karjala kaljujoonistest 63 inimest.
Väga edukas oli 2018. aasta, mil keeleteadlase János Pusztay loengut “Soome-ugri keelte hiilgeajad” ja ajaloolase Jaak Prozese loengut “Soome-ugri rahvaste vandenõu ja vabastamine” tuli kuulama 53 inimest. Sama aasta publikumagnet oli aga arheoloogi Valter Langi ettekanne “Läänemere- soome tulemised.
Uued arusaamad läänemeresoome rahvaste kujunemisest” 60 osalejaga. Ajaloolase Aivar Põldvee loengut “Eesti pseudomütoloogia algus ja allikad” (2019) kuulas 50 inimest. Eelmisel aastal olid populaarseimad ajaloolase Linda Kaljundi loeng “Vallutaja pilk”, kuhu tuli 50 kuula- jat, ning folklorist Ergo-Hart Västriku loeng “Paul Ariste ja tema vadja päevikud” 53 kuulajaga.
Nagu näha, on populaarsemad siiski üldisemad teemad, ühe rahvuse piires püsivatel teemadel on nendega raske konkureerida.
Meediakajastusi oli kõige rohkem 2001. aastal, mil ETV, TV3, Kuku raadio ja Vikerraadio vahendasid kaheksa Hõimuklubi tegemisi ning ettekannete põhjal avaldati kokku neli artiklit. Viimastel aastatel on taoline huvi vähenenud, kuid mitu esimest korda Hõimuklubis kõlanud ettekannet on leidnud tee ajakirjandusse, samuti populaarteaduslikesse väljaannetesse.
Kokku on hõimuklubisid korraldatud 179 korda. Enim, kokku 14 korral on teemaks olnud soome-ugri rahvaste ajalugu, 12 korral poliitika ja keeleteadus. Võimalik, et üldistades oleks esimesel kohal hoopis kultuur, sest soome-ugri rahvaste kirjandusest ja filmidest on olnud kuus hõimuklubi, rahvaluulest ja traditsioonidest viis hõimuklubi. Suur osa hõimuklubiest aga on pühendatud erinevatele rahvastele. Maridest, mordvalastest, saamidest ja ungarlastest on räägitud üheksas hõimuklubis, liivlastest kaheksas hõimuklubis.
Läbi 20 aasta on Hõimuklubi teemasid valitud erinevalt, kuid enim on olnud abi koostööst Eesti Keele Instituudiga. Tavapäraselt istume iga aasta novembris instituudi teadlastega laua taha ja teeme ideekorje, siis hakkab võimalike esinejatega kooskõlastamine. Oleme püüdnud populariseerida instituudi teadlaste uurimusi ja tegemisi. Samas on osa hõimuklubide teemasid ja esinemisi tulnud juhuslikult, kuuldes huvitavast avastusest, kaitstud doktoritööst, uuest väljaandest või mõnikord on Eestit külastamas huvitav teadlane.
Tasub silm peal hoida Fenno-Ugria sündmuste kalendril.
Eelkõige on viimased loengud toimunud virtuaalselt. Kohale oleme kutsunud üksikuid inimesi, sest tuleb tunnistada, et niisama kaamerasse on päris ebamugav rääkida. On selge, et publik on arvuliselt kasvanud, paraku pole teada, kui palju siiski üht või teist ettekan- net on otsast lõpuni jälgitud. Võimalik, et jätkame hübriidformaadis, sest oleme huvitatud, et klubis räägitu jõuaks võimalikult paljudeni. Võimaluse korral teeme ka tulevikus koostööd ERRi teadusportaaliga Novaator.
Teisest küljest peab jälgima, mida teeb viirus: kas ühiskond on piisavalt lahti, et inimesed lubataks klubisse? Praegu on probleemne ka toimumiskoht, sest nii Eesti rahvusraamatukogus kui ka Eesti Keele Instituudis on käimas remont. Siiski loodan, et saame algses kohas ehk EKI saalis klubi tegevust sügisel jätkata. Inimesed on harjunud seal käima ja see võiks ka tulevikus toimuda vahetult.
Siin ongi mõttekoht, et kui korraldada nii, et on võimalik hübriidvormis osaleda, siis äkki inimene leiab, et ei viitsi sellepärast klubisse tulla ja lülitab arvuti sisse. Kuna inimene on üldiselt mugav ja tal on pea alati kiire, siis tulevad kohale üksikud. Siis poleks klubi enam klubi. Ehk peitubki tulevik hoopis veebiraadio formaadis. Kas ja kuidas, seda näitab aeg!
Fenno-Ugria hõimuõhtud Tallinna Vanalinna Muusikamajas said alguse hõimuklubi traditsioonist.
Fenno-Ugria hõimuõhtuid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm. Õla on all pannud ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
2010. aastal alustas Fenno-Ugria Asutus temaatiliste jututubade sarja.
Fenno-Ugria Hõimuklubi eestkujul hakkas taolisi õhtuid korraldama ka Eesti Rahva Muuseum. Oma sündmustekalendris anname teada mõlemast õhtust.