Jäta menüü vahele
plakat 2017

Ansamblid 2017

Hõimupäevad 2017

Sölkup Ljudmilla Dibikova

Vägilasemõõtu sölkup Ljudmila Dibikova  on laulnud sellest ajast, kui ta ennast mäletab. Oma ema kõrval on ta süüvinud sölkuppide pärandisse aga õppinud ka Moskvas Venemaa muusikaakadeemias. Ljudmila võimas hääl ja laulude rikkalikud harmooniad ei jäta külmaks ka kõige rafineerituma maitsega muusikasõpru. Muu hulgas juhendab ta paljudel festivalidel esinenud ansamblit Jalemdad, mille repertuaar ei koosne üksnes traditsioonilistest paladest, vaid on saanud tänpäevased seaded, sest Ljudmila usub, et nii on laulud elujõulisemad ja laiemale publikule mõistetavad. Siinne publik on Ljudmilaga aga juba kohtunud – hõimupäevadel kolm aastat tagasi.

N 19.10 kell 18 Pärimusmuusika Aidas Viljandis
L 21.10 kell 15–21 Vabal Laval Tallinnas
P 22.10 kell 13–17 Eesti Rahva Muuseumis Tartus

Hant Valentin Valgamov

Jamaali-Neenetsi ringkonnas elav noor hant Valentin Valgamov laulab hantide traditsioonilisi laule. Kohalike põlisrahvaste kultuuri hea tundjana oskab ta laulda nii mansi, neenetsi kui ka sölkupi keeles. Hantide rituaalseid rahvalaule saadab pillimäng – peale isetehtud handi rahvapillide kuulub tema instrumentide arsenali ka handi traditsiooniline pill kandlesarnane naras juh, mida ta oskab mängida pea ainsana maailmas. Valgamov on oma pereansambli Sumat Nuv liige.

N 19.10 kell 18 Pärimusmuusika Aidas Viljandis
L 21.10 kell 15–21 Vabal Laval Tallinnas
P 22.10 kell 13–17 Eesti Rahva Muuseumis Tartus

Võroke Mari Kalkun ja saam Ailu Valle

Mari Kalkun on Võrumaa juurtega muusik, laulja ja looja, kelle muusika tunnussõnaks on vahetus. Tema meeldejäävad meloodiad ja ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest. Ta käsitseb paljusid pille – kandleid, akordioni, kitarri ja klaverit –, ent eeskätt tunneb Mari ära tema vägeva hääle järgi. Marilt on ilmunud viis albumit, mis on nüüdseks avaldatud nii Euroopas kui ka Jaapanis. Tema 2015. aastal rahvusvahelise ansambliga Mari Kalkun & Runorun salvestatud album “Tii ilo” nomineeriti samal aastal etnomuusika albumi tiitlile Eesti ja Soome muusikaauhindadel.

Ailu Valle on Utsjoelt Kaamasmukkast pärit räppar, kes räpib põhjasaami, soome ja inglise keeles. Tema tekstide temaatika ulatub looduse hoidmisest ja ühiskondlike teemade üle mõtisklemisest, kas siis filosoofilisel tasandil või seisukohavõtuna, kuni inimese siseilma, keha- ja meeleseisundi vaatlemiseni. Ta on välja andnud kaks põhjasaamikeelset sooloalbumit „Dušši dušše duššat“ (2012) ja „7“ (2015).

Mari ja Ailu said esimest korda laval kokku juunikuus Soome 100. aastapäevale pühendatud kontserdil Tallinnas Vabaduse väljakul. Hõimupäevade kontsertidel esinevad nad nii solistidena kui ka üheskoos.

Ailu Valle muusikanäide: „Sáhtán ja Máhtán“
Mari Kalkun ja Ailu Valle: „Rahulaul“

R 20.10 kell 20 Genialistide klubis Tartus
L 21.10 kell 20 Vabal Laval Tallinnas

Mari Kuat

Marimaa pealinnast Joškar-Olast pärit ansambel Kuat (Jõud) sulandab mari rahvamuusikat eri stiilidega. Kord saadab meloodiline lüüriline laul maride temperamentset tantsumuusikat, siis aga garneeritakse arhailist muusikat nüüdismuusikaga. Väljendusrikas vokaal saadab maride traditsioonilisi instrumente, mida täiendavad basskitarr ja kontrabass. Ansambli liider Ivan Kamentšikov osales oma traditsioonilise pereansambli koosseisus hõimupäevadel ka eelmisel aastal, tänavu suvel võttis ta osa Eesti Etno laagrist.

Kuati muusikanäide

K 18.10 kell 20 Tallinna tantsuklubis Hopneri Majas
R 20.10 kell 20 Genialistide klubis Tartus
L 21.10 kell 15–21 Vabal Laval Tallinnas

Ungari Szigony

Ansambel Szigony mängib traditsioonitruult Rumeenias elavate ungari etniliste rühmade – Gyimesi ja Moldva csángó’de rahvamuusikat. Csángó’de muusikas on säilinud väga palju arhailisi jooni, kuid selles on ka naabrite mõjutusi. Muusikat esitatakse ühe katkematu voona, mis oma sisemiste reeglite järgi jaguneb väiksemateks tsükliteks, hargneb lahti vastavalt olukorrale, on julge ja kordumatu. Ansambli asutas 1997. aastal vilepillimängija Róbert Kerényi, kes on alates 1988. aastast populariseerinud Gyimesi ja Moldva muusikat ja tantse Ungaris ning on regulaarselt musitseerinud koos Gyimesi legendaarse esiviiuldaja János Zerkulaga. Ansambel annab kontserte ja mängib tantsutubades nii Ungaris kui ka välismaal. Aastast 2000 tegutseb Budapestis Marczibányi väljaku kultuurikeskuses ka nende regulaarne tantsutuba.

Koosseis:
Szigony Róbert Kerény – vilepillid (furulya, kaval, tilinkó)
László Nyíri – viiul
Gabriella Tintér – laul, gardony (rütmikeelpill)
Krisztián Kiss – koboz (lautotaoline ungari rahvapill)
Félix Benke – trumm, parmupill, lehepill, tilinkó

Szigony tantsutoa näide: “Kezes”

K 18.10 kell 20 Tallinna tantsuklubis Hopneri Majas
N 19.10 kell 20 Genialistide klubis Tartus
L 21.10 kell 15–21 Vabal Laval Tallinnas

Karjala Kataja

Folklooriansambli Kataja asutasid soome-ugri kultuuripealinna 2017 Vuokkiniemi (Voknavolok) elanikud rohkem kui 15 aastat tagasi. Praegune koosseis on laulnud koos umbes kümme aastat ja on selle aja jooksul tutvustanud karjala kultuuripärandit sadadele inimestele Karjalas ja Soome vabariigis. Ansambli repertuaaris on peamiselt karjalakeelsed rahvalaulud, muu hulgas ka neid iidseid runolaule, mis on kogutud ja lindistatud Vuokkiniemis, autorilaule ja ka rahvatantse.

Kataja muusikanäide: „Jussin polkka“

L 21.10 kell 15–21 Vabal Laval Tallinnas
P 22.10 kell 13–17 Eesti Rahva Muuseumis Tartus

Komi Tšernõši tšipsanistid

Komimaa lõunaosas asutati juba üle 60 aasta tagasi folklooriansambel Tšernõši tšipsanistid, mis koosneb eranditult naistest, sest maailma põhjapoolseima rahva väga arhailist instrumenti tšipsani mängivad ainult naised. Tšipsan on roost valmistatud traditsiooniline permi-soome rahvaid iseloomustav vilepill, mille viled on erineva pikkusega. Tšernõši küla on ainus küla maailmas, kus selle pilli mängimise traditsioon on autentselt säilinud ja nüüd toovad need vahvad naised oma oskused Eesti lavadele.

N 19.10 kell 18 Pärimusmuusika Aidas Viljandis
L 21.10 kell 15–21 Vabal Laval Tallinnas
P 22.10 kell 13–17 Eesti Rahva Muuseumis Tartus

Udmurditarid

Kaks udmurdi piigat, kes esinevad Udmurdimaal nii sooloartistide kui ka duona, astuvad Hõimupäevede publiku ette duona Лӧптэм гон (Vallatud Kiharad). Repertuaaris on Lõuna- ja Põhja-Udmurtia tavandilaulud ja kohalike heliloojate looming, mida saadetakse udmurdi rahvapillil krez (kandlesarnane pill).

K 18.10 kell 20 Tallinna tantsuklubis Hopneri Majas
N 19.10 kell 20 Genialistide klubis Tartus
L 21.10 kell 15–21 Vabal Laval Tallinnas
P 22.10 kell 13–17 Eesti Rahva Muuseumis Tartus

Soomlane Pekka Huttu-Hiltunen

Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen on nii uurija kui ka aktiivne runolaulja. Laulud kõlavad tema esituses sellisena nagu „Kalevala“ looja Elias Lönnrot neid kunagi kuulda võis. Ta töötab Kuhmos Runolauluakadeemia juhatajana. Tema peamine uurimisvaldkond on välitöödepõhine runolaulu ja suulise laulupärandi uurimine. Ta on töötanud kaua aega ka muusikaõpetajana. Ka praegu õpetab Pekka Huttu-Hiltunen runolaulude laulmist, aga astub ka ise sageli oma runolaulukavadega üles nii Soomes kui ka välismaal.
Pekka Huttu-Hiltuneni loeng-kontserdid toimuvad Soome 100 aasta juubelile pühendatud üritustesarjas Talks100.

K 25.10 kell 18 loeng-kontsert Tallinna Kirjanike Majas
N 26.10 kell 18 loeng-kontsert Eesti Rahva Muuseumis