Jäta menüü vahele
pillimehed laval
HP 2021 Tallinna kontsert Foto: Ruudu Rahumaru

Ansamblid

Hõimupäevad 2020

Hõimupäevad 2020 kulmineerub traditsiooniliselt oktoobrikuu kolmandal laupäeval, mil tähistatakse hõimupäeva. 17. oktoobril kell 16 algab Tartus, Eesti Rahva Muuseumis meie pärismusmuusikakontsert “Tee akkuna avõõ!”

Soome-ugri rahvaste rahvalaul ja luuletajate looduslähedane, nõtke  keelekasutus annab etnoloogilise pärandi kõrval virgutavat tunnistust, et kuulume loodusrahvaste hulka. Digiajastu tehnika võimaldab soome-ugri rikkalikul traditsioonil ja ka kaasaegsel pärandil ülikiirelt ja lihtsalt levida, mis kokku loob tõeliselt avardava ja äratava kogemuse.

Digikultuuri aastale pühendatud kontserdi lavastas Kadi Haamer.

Sellel lehel (v.t. allpool) saate veidi lähemalt meie esinejatega tuttavaks. Tasuta kontserdist tegi veebiülekande ka ERRi kultuuriportaal. Järelvaatamiseks klõpsa noolenupule siinsamas kõrval videoaknas!

Maria Korepanova  – laul, parmupill, trumm
Nikolai Anisimov – laul, vihmapill
Toivo Sõmer – kandled, mandoola, etnilised trummid

Trio moodustavad Eestisse õppima tulnud udmurdi muusikud-folkloristid Maria Korepanova, Nikolai Anisimov ja lõunaeesti multiinstrumentalist Toivo Sõmer. Kava koosneb põhiliselt Udmurdi erinevate piirkondade mitmehäälsetest rahvalauludest, mis on põimitud improvisatsiooniliselt soomeugri ürgsete meloodiatega. Lauluseaded on tasakaalukalt kaasaegses võtmes, sidudes selle maailmamuusika helikeelega. Nad on esinenud Viljandi Pärimusmuusikafestivalil, festivalidel Hiiu folk, Mooste Helü, Tallinn Music Week, aga ka Prantsusmaal ja Jaapanis. 2016. aastal salvestatud lugudest on ansambel välja andnud ka heliplaadi.

Anna Makeev – laul
Sakiko Ishii – kromaatiline kannel
Pavel Kutergin – karmoška

Uus ja omapärane sulam marilanna arhailisest laulust ja küsle-mängust, jaapanlanna kandle- ning udmurdi karmoškamängust.
Anambli eestvedaja Anna Mišina-Makeev on Uurali maride seast pärit laulik, kes on kokku kasvanud oma maa iidse ja mitmekülgse laulupärandiga, mida tutvustab nii solistina kui ka koos Eesti professionaalsete muusikutega. Koostöös Eesti kandlemängija Kristi Mühlingiga on välja antud ka heliplaat.
Jaapanlanna Sakiko Ishii õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kromaatilist kannelt. Soomes, Turus toimunud V rahvusvahelisel kandlekonkursil pälvis ta elava tõlgenduse ja julge improvisatsiooni eest eripreemia.
Udmurt Pavel Kutergin on Tartu ülikooli etnoloogiadoktorant ning Eestis tegutsevate udmurdi ansamblite hoogne pillimees.
TREPP esineb Kultuurikohvikus ning pärimusmuusika kontserdil “Tee akkuna avõõ”, mille otseülekannet saab jälgida ka allolevast aknast:

Jekaterina Kuznetsova – akordion, torupill, kannel
Aleksander Sokolov – torupill, trumm
Janika Sokolova – flööt, suupill, trummid

Narvas tegutseva Vadja pereansambli nimi tähendab tõlkes ‘maarahvas’ ning aeg-ajalt ühineb kollektiiviga ka teisi vadja juurtega esinejaid Leningradi oblastist. Ansambel esitab kogutud vadja folkloori ja kasutab väga erinevaid muusikainstrumente.

Koosseis loodi aastal 2000, mil Luutsa külla asutati vadja muuseum. Igasuvisel festivalil “Luutsa vakkavõ” esitab ansambel vadja tantsumuusikat ja vadja laule, esinetakse ka naaberkülades. Ansambel on korduvalt osalenud hõimupäevadel, piirkondlikel ingerisoome ja isuri rahvuslikel pidustusel.

Ansambli eestvedaja Katja Kuznetsova isa on pärit Kattila külast ja vadja keelt õppis Katja oma vanaemalt. Naine on veendunud, et vadjakeelse muusika kaudu elab jätkuvalt ka vadja kultuur!

Bergics András – viiul, torupill, flöödid
furulyák Újházi Ádám – viiul, parmupill
Szlama László – koboz, kaval, laul
Egervári Mátyás – simbel, torupill
Okos Gergely – trummid
@YouTube

2014. aastal kokku tulnud noored esitavad peamiselt Transilvaania äärealadel kõlavat moldva rahvamuusikat.

Kuna pundi liikmed musitseerivad erinevates žanrides alates vanamuusikast, jazzist kuni popmuusika ja metallini, siis liigub neid radu sujuvalt ka PásztorHóra muusika, tõestades samas, et rahvalaul võib olla nii arhailine kui ka nüüdisaegne.

Tänu omanäolisele kõlapildile ning hoogsale tantsumuusikale on nad üks armastatumaid moldva muusikat mägivaid ansambleid Ungaris. Nende debüütplaat “Ma ei unusta sind iial” (2019) võtab kokku esimesed viis tegevusaastat. Seni on nad esinenud seitsmes välisriigis ning on kaasahaaranud ka 10 000 pealise publiku.

Tartu Ingerisoomlaste Seltsi folkloorirühm Röntyskä on koos käinud juba üle 12 aasta. Ansambel loodi vana ingerisoome rahvatantsu- ja laulupärandi elushoidmiseks ja tutvustamiseks. Seda on tehtud nii Eestis kui ka mitmetel folkloorifestivalidel väljaspool Eestit.

Eestlaulja – Milda Dailidėnaitė
Koor – Marin Jors, Eda-Riin Leego, Britt-Kathleen Mere, Merit Müller
Kitarrid, klahvpillid – Anti Lillak
Kannel, flööt – Merit Müller

Ansambel loodi 2017 aasta lõpus, kui vadja keele uurija ja õpetaja Heinike Heinsoo pöördus Fenno-Ugria Noorte poole palvega salvestada mõned laulud tema korraldatavate vadja keele kursuste jaoks. Nii valitigi välja mõned laulud ja salvestati ning esineti Ge-klubis Soome-ugri tudengikonverentsi IFUSCO kultuuriõhtul. Pärast suvepuhkust 2018 selgus, et laulu- ja muusikalembeseid inimesi on noorte ridades veelgi ja ansambel kasvas üheksaliikmeliseks. Lisaks on täienenud keelte hulk – vadjale tuli seltsiks naaberkeel isuri. Vahepeal on ka seltsingust Fenno-Ugria Noored saanud täieõiguslik MTÜ Hõimulõimed.

Legendaarse rahvalauluansambel Hellero teine põlvkond alustas tegevust 1994. aastal laste folkloorirühmana. Ansambli repertuaari on läbi aja kuulunud peamiselt eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvalaulud, -mängud ja -tantsud, sealhulgas mitmeid lugusid suure Hellero repertuaarist. Mõned ansambli liikmeteist mängivad ka eesti traditsioonilisi instrumente: torupilli, hiiu kannelt, kannelt ja karmoškat.

Ansambel otsib vanadest lauludest ja mängudest uusi, põnevaid muusika- ja mõttemaailmu. Selleks, et avastada mineviku muusika helikeele eripära, kasutatakse õppides Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestusi ja rahvalaulu-uurimusi ning eksperimenteeritakse viiside, kõla ja liikumisega.

Tallinnas 2013 tegevust alustanud ansambli nimi tähendab tõlkes allikas. Muusikute eesmärk on hoida ja säilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri, lauldes esivanemate laule. Ansambli repertuaari kuuluvad ehedad udmurdi rahvalaulud, saatepill on karmoška.
Lisaks Fenno-Ugria ja Eestimaa Rahvusvähemuste Ühenduse korraldatud üritustele nagu Etnolaat ja Hõimupäevad on ansambel Ošmes esinenud ka Soomes rahvusvahelisel Maailmaküla festivalil ja Seurasaari jaanipäevapidustustel Helsingis, Liivi Päevadel Lätis – Riias ja Ventspilsis. Eestis on kollektiiv tutvustanud udmurdi muusikat nii Mooste Elohelü’l kui ka kohalikes koolides.

Hiljuti oma 35. tegevusaastat tähistanud folklooriansambel sündis Narva Muusikakooli õpetajate uusaastapeol, kus esmakordselt esitati koljadaasid (näärisandikombeid) ja jõuluennustusi.

Sellest alates on antud hulk loeng-kontserte ning eesti ja vene rahvakalendril ja perekondlikel tavadel põhinevaid muusikaetendusi, mille valmimisse on kaasatud elukutselisi lavastajaid.
Ansamblisse kuulub 11 inimest ja nad on salvestanud 6 CD-plaati, millel kõlavad eesti, isuri ja vadja laulud.

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu (C.I.O.F.F. Estonia) omistas ansamblile kõrgema kategooria autentse folkloori esitamise alal. Ansamblist on tehtud dokumentaalfilme, teiste hulgas näiteks režissöör Arvo IhoMarina Kuvaitseva ja üksildased naised” (2004).

Pikemalt saab ansamblist lugeda nende kodulehel.

Suprjadki – Vihma sajab kak s vedra – Супрядки / @YouTube