Ülevaade: nii tähistati hõimupäevi Soomes, Ungaris ja Vene Föderatsioonis

Kui Eestis oktoobrikuus toimunud Hõimupäevad jõudsid veebi vahendusel tuhandete huvilisteni üle ilma, siis näiteks Ungaris korraldati sündmusi vaid kitsas ringis, Soomes käis veebivahendusel külas legendaarne Toorama ja Vene Föderatsioonis korraldasid hõimupäevi peamiselt raamatukogud ja ülikoolid.

Siiski on hea meel, et hõimupäeva tähistamist peetakse tähtsaks ja ka viidatakse hõimupäevade pikale ajaloole*. Järgnevalt annavad põhjalikuma ülevaate Soomes, Ungaris ja Venemaal toimunust Kadi Raudalainen ning Jaak Prozes.

Ungari

Kui mullu ajendas fennougristikale aluse pannud ungari keelemehe Antal Reguly 200. sünniaastapäev tähistama hõimupäeva Ungaris üsna mitmekesiselt nii ülikoolides, kus õpetatakse soome-ugri keeli, kui ka muuseumides, siis sel aastal pakkus hõimupäevade puhul programmi üksnes Antal Reguly muuseum. Osalt tänu hoone renoveerimistöödele, teisalt üha enam leviva koroonaviiruse tõttu toimisid ka nemad seekord teisiti.
Muuseumiportaalis sai vaadata Ungari filmimehe Zoltán Szalkay dokumentaalfilmi ”Rändajad”. Allpool avanev film on osa sarjast, mis kõneleb Obi jõe kallastel paikneva Pitlori asula hantidest.


Budapesti Loránd Eötvösi nimelise ülikooli (ELTE) soome-ugri keeleteaduse instituudi õppejõu András Bereczki sõnul mõjutab koroona jätkuvalt kõiki ja kõike.
“Ametlikult me pole veel kaugtööl, kuid üliõpilased ei taha enam ülikooli tulla, sest nakatunuid on kahjuks järjest rohkem. Osaliselt just selle tõttu toimus ja toimub seekord üllatavalt vähe ettevõtmisi seoses hõimupäevade tähistamisega. Ungari-Eesti ning Ungari-Soome Seltsi, Kalevala Sõprus Ringi ning Reguly Seltsi liikmed pole viimaste kuude jooksul üldse kogunenud,” räägib Bereczki. Samas möönis ta, et üht-teist sai siiski tehtud.
„Eesti Vabariigi suursaadik Kristi Karelsohn külastas 21. oktoobril meie ülikooli ja pidas hõimupäevade raames lühikese ettekande aktuaalsetest küsimustest Eestis ja Eesti poliitikas (Aktualitások Észtországban és az észt politikában) ning pärast seda vastas küsimustele. Kohal viibis umbes 30 inimest ja interneti vahendusel said sündmusest osa kümned huvilised nii Eestist, Soomest kui ka Poolast.“

Soome

Soomes panevad juba mitu aastat hõimupäevade kava koostades seljad kokku mitmed Soomes tegutsevad seltsid oma filiaalidega nagu Suomi Venäjä Seura, Tuglas-Seura, Karjalan Sivistysseura, Suomi-Unkari Seura, Kalevalaisten Naisten Liitto ja Ungari Kultuurikeskus. Nii oli ka seekord. 
Hoolimata sellest, et kaugeid külalisi füüsiliselt kohale ei saabunud, kohtuti telesilla vahendusel ning kontserte ja muid sündmusi jagus Helsingist Inarini, Turust Lappeenrantale ja Joensuusse. Programmi koondas soome-ugri rahvaid toetav M. A. Castrén seura.

Suuremate kultuuriprojektidega on tavaliselt tulnud välja Soome-Vene Selts, kelle hõimupäevade programm kannab nime Sugrifest!  Seekord toimus nende korraldusel rahvamuusikakontsert Tamperel. Seltsi tähelepanuväärseim sündmus oli Moskvas elava udmurdi aktivisti Artjom Malõhi veebiloeng, mis käsitles lisaks kogu Venemaal aktuaalsetele keskkonnaküsimustele ja kodanikuühiskonna olukorrale ka nimirahva keele ja kultuuri säilimisest ja üha ahenevast kasutussfäärist Venemaa soome-ugri rahvaste nimivabariikides (Mari, Udmurdi, Komi, Mordva).
Oulu keskraamatukogus sai kõigi eelpool mainitud sõprusseltside, Saami instituudi ning kohalike udmurtide koostööna vaadata vitriininäitust soome-ugri rahvastest ja nende rahvakultuurist.

Soome hõimupäevadel kõneldi seekord palju karjala ja saami keele olukorrast ning keelte alalhoidmiseks kavandatud projektidest.
Omapoolse panusena vahendas näituseid, kontserte ja filmiõhtuid ka Ungari Kultuurikeskus. Ka Eesti oli esindatud: ansambel Puuluup andis kontserdi koos soomlaste Tuuletariga, vaadata sai teatrietendusi ning Lappeenrantas kõlas ka Georg Otsa 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus laval olid Soome lauljad.

Vene Föderatsioon

Sel aastal toimusid hõimupäevad ka Vene Föderatsioonis hoopis teisiti ja tunduvalt tagasihoidlikumalt kui varasemalt. COVID-19 mõjutas festivalide ja kontsertide korraldamist, mis jäid kas täiesti ära või toimusid online-süsteemis.

Juba aasta alguses tähelepanu äratanud ja Venemaa föderaalsest projektist „Loomingulised inimesed“ kaks miljonit rubla võitnud lokaalne hõimupäevade tähistamiseks kirjutatud projekt „Permi haru“ realiseerus vaid osaliselt. Selle raames toimusid Permi-Komi rajooni pealinnas Kudõmkaris ulatuslikud Udmurdi Vabariigi kultuuripäevad, mille raames esinesid udmurdi teatrid, erinevad loomingulised grupid, avati näitusi, vaadati filme ja toimusid töötoad. Paraku aga permikomi kultuuripäevad Ižkaris (Iževsk) lükati edasi.

Hõimupäevade peamisteks korraldajateks olid raamatukogud ja ülikoolid. Näiteks Petroskoi (Petrozavodsk) riikliku ülikooli läänemeresoome keelte kateeder osales Komi Vabariigis algatatud projektis „Rahva uhkus on emakeel“. Kõigis Vene Föderatsiooni soome-ugri autonoomiates ja vabariikides  sarnaselt toimuva projekti eesmärgiks on suurendada noorte huvi soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuri uurimise vastu. Näiteks Petroskoi üliõpilased osalesid kahes neile pakutud projektis: ümarlaual „Minu rahvuskeelse muusika areng“ ja joonistuskonkursil „Minu rahvas“, viimati mainitust võtsid osa ka Elias Lönnroti nimelise rahvusgümnaasiumi õpilased. Sama projekti raames tutvustas Mari Vabariigi rahvusraamatukogu Marimaa kaasaaegse kirjanduse uusi nimesid, näiteks Aleksander Okolnikovi, kes on ulmeraamatute autor ja loonud ka esimese mari koomiksi Tšotkar Batõr.

Võib tegelikult aga öelda, et Komi Vabariik kujuneski hõimupäevade peamiseks korraldajaks, sest teised Vene Föderatsiooni piirkonnad ühinesid 13. oktoobril Komi rahvusraamatukogu poolt väljatöötatud projektiga „Soome-ugri rahvaste uued kirjanduslikud väljaanded“, mille raames võeti ühendust videosilla abil teiste soome-ugri regioonide rahvusraamatukogudega. Lisaks näidati Komi noorteraamatukogus filme soome-ugri rahvastest ning avati soome-ugri kirjandust tutvustav näitus. Sõktõvkaris asuvas soome-ugri kultuurikeskuses sai vaadata näitust „Aegade side“.
Hõimurahvaid tutvustavaid väiksemaid üritusi toimus ka Komi Vabariigi rajooniraamatukogudes. Komimaa kiituseks peab ka mainima, et hõimupäeva puhul tervitas Komi Vabariigi elanikke riigipea Vladimir Uiba.

Enamik hõimupäevade üritusi toimus nagu eelnevalt öeldud online–režiimis. Näiteks Kudõmkari rahvakultuurikeskuses avati 20. oktoobril näitus „Komimaa rahvaste rahvariided“, Permis Gorki nimelises raamatukogus oli 22.-30. oktoobrini avatud soome-ugri rahvaste keeli ja kirjandust tutvustav raamatunäitus. Hantõ-Mansiiskis aga toimus 29. oktoobril hõimupäevale pühendatud online-seminar karupeiede teemal ning Tveris Gorki nimelises raamatukogus korraldati 31. oktoobril online-seminar teemal „Soome-ugri rahvaste mütoloogia ja kombed.”
_____________
*1931. aastal otsustati  Helsingis toimunud 4. soome-ugri rahvaste kultuurikongressil, et hõimupäeva korraldatakse iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel.


Seotud lingid


Print Friendly, PDF & Email