Püha Istváni päev

Ungari riigi asutajana ajalukku jäänud István krooniti esimeseks kristlikuks kuningaks 1000. aastal jõulude ajal ning Euroopasse tekkis uus sõltumatu riik Ungari. Tema mälestuseks tähistavad ungarlased 20. augustit eelkõige kui omariikluse rajamise päeva. 

Istvánist (eluaastad u 975–1038) sai Ungari valitseja pärast tema isa suurvürst Géza surma 997. aastal. Troonile istunud István I Püha viis lõpuni Ungari kuningriigi rajamise.

Ungari kuningriik koosnes praegusesest Ungari, Transilvaania (praegu Rumeenias), Slovakkia, Ruteenia (praegu Ukrainas), Vojvodina (praegu Serbias), Burgenland (praegu Austrias), Slavoonia, Horvaatia, Dalmaatsia (praegu Horvaatias) ja veel mõnest väiksemast territooriumist ümber tänapäeva Ungari piiride.

1028. aastal kaotas István I hõimuvürstide võimu, jaotas riigi komitaatideks, mille eesotsas seisid kuninga määratud išpanid ehk komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele, luues nii Ungaris feodaalkorra.

Kuningana võttis ta vastu ka katoliikluse ning levitas seda oma rahva hulgas. Just selle eest kuulutati ta pärast surma pühakuks.