Jäta menüü vahele
Kunstnikud Urmo ja Tüüne-Kristin Vaikla: Veelind / fragment Fenno-Ugria logost

Põhikiri

Fenno-Ugria Asutuse põhikiri


Üldsätted

  1. Mittetulundusühing Fenno-Ugria Asutus (edaspidi: Asutus) on iseseisev mittetulundusühing, mis on taasasutatud 1991. aastal (nimetusega Sihtasutis “Fenno-Ugria”) ja mis juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Asutus jätkab 1927–1940 eksisteerinud Fenno-Ugria Asutuse tegevust.
  2. Asutus asub Tallinnas, kuid võib luua oma keskusi mujal Eesti Vabariigis ja esindusi välisriikides.
  3. Asutuse eesmärk on:
    • arendada sidemeid Eesti ja teiste soome-ugri ja samojeedi (uurali) maade ning rahvaste vahel,
    • toetada uurali rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist, aidata kaasa fennougristika arengule Eestis,
    • toetada uurali rahvaste taassündi,
    • arendada uurali rahvaste omavahelisi kultuurisidemeid ja korraldada infovahetust,
    • tutvustada ja propageerida hõimurahvaste kultuure ning nende loodushoidlikku ellusuhtumist,
    • edendada suhteid eestlastega väljaspool Eestit,
    • kaasa aidata muuseumides, arhiivides ja mujal säilitatava kultuuripärandi asjaomaste rahvaste kultuurikäibesse ennistamisel.
  4. Oma eesmärkide saavutamiseks Asutus:
    • loob ja arendab sidemeid Eestis ja väljaspool Eestit tegutsevate asutuste ja organisatsioonidega, kes puutuvad oma tegevuses kokku uurali rahvaste või nendega seotud temaatikaga,
    • korraldab hõimurahvaste liikmete koolitamist ja stažeerimist Eesti õppe- ja muudes asutustes, eestlaste koolitamist ja stažeerimist uurali rahvaste juures ning õppejõudude vahetust,
    • korraldab festivale ja muid kultuuriüritusi, sh hõimupäevi, ekspeditsioone, loenguid, seminare, kursusi, näitusi, sihtuuringuid, tele- ja raadiosaateid ning muud seesugust, annab välja stipendiume, korraldab loomingulisi konkursse,
    • moodustab oma raamatukogu ning kogub ja säilitab andmeid uurali rahvastesse ja nende asualadesse puutuvais valdkondades,
    • kirjastab raamatuid ja perioodilisi väljaandeid, levitab infot arvutivõrkudes.
    • arendab muud tegevust, mis on kooskõlas Asutuse eesmärkidega.

Liikmed

  1. Asutuse liikmeks võivad olla juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad Asutuse põhikirja. Auliikmeteks võivad olla füüsilised isikud, kellel on erilisi teeneid Asutuse ees või hõimuliikumises.
  2. Liikmete vastuvõtmine toimub kirjaliku avalduse alusel Asutuse juhatuse otsusega kahe kuu jooksul alates avalduse esitamisest. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
  3. Auliikmete vastuvõtmine toimub üldkoosoleku otsusega, kusjuures ettepaneku isiku auliikmeks arvamiseks peavad tegema vähemalt kolme liikmesorganisatsiooni esindajad.
  4. Asutuse liikmel on õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Asutuse liikme liikmelisus lõpeb vastavalt seaduses sätestatule. Kui Asutuse liige ei saada oma esindajat kaks korda järjest sellest eelnevalt teatamata üldkoosolekule, võidakse ta juhatuse otsusega liikmeskonnast välja arvata. Samuti võib juhatus liikme välja arvata juhul, kui ta tegevus on vastuolus Asutuse põhikirjaliste eesmärkidega või kahjustab Asutuse huve. Juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Auliikmed on eluaegsed ning neid ei saa liikmeskonnast välja arvata.
  5. Asutuse liige on kohustatud:
    • osalema Asutuse tegevuses ning aitama kaasa Asutuse eesmärkide saavutamisele,
    • informeerima Asutust regulaarselt oma programmidest, projektidest ja muust tegevusest, mis on seotud hõimurahvastega.
  6. Asutuse liikmetel on õigus:
    • osaleda Asutuse töös,
    • taotleda ainelist ja muud toetust ürituste korraldamiseks, mis vastavad Asutuse eesmärkidele,
    • saada täielikku informatsiooni Asutuse ja tema liikmete hõimurahvastega seotud programmidest ja projektidest,
    • kasutada Asutuse raamatukogu, arhiivi ja andmepanku,
    • saata oma esindajaid Asutuse poolt korraldatud üritustele.
  7. Auliikmetele laienevad kõik liikme õigused, kaasa arvatud hääleõigus Asutuse üldkoosolekul, neid võib valida kõigisse ametitesse. Auliikmetele saadetakse tasuta kõik Asutuse väljaanded.

Juhtimine

Üldkoosolek

  1. Asutuse kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, milles võivad osaleda kõik juriidiliste isikute volitatud esindajad ja auliikmed. Igal juriidilisest isikust liikmel on üks hääl. Auliiget võib lihtkirjaliku volikirja alusel esindada üldkoosolekul kas teine auliige või juriidilisest isikust liikme esindaja.
  2. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku mitte harvem kui üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Asutuse liikmetest või revisjonikomisjon. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud taotlusel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
  3. Juhatus peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt neliteist päeva, saates ühtlasi kõigile Asutuse liikmeile koosoleku päevakorra. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid ainult juhul, kui üldkoosolekus osalevad kõik Asutuse liikmed.
  4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekus osaleb üle kolmandiku Asutuse liikmetest või nende esindajatest.
  5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Asutuse liikmetest, välja arvatud juhtudel, kui käesolev põhikiri või seadus sätestab teisiti. Isikuvalimistel on hääletamine salajane.
  6. Asutuse üldkoosolek:
    • võtab vastu ja muudab Asutuse põhikirja. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekus osalenud Asutuse liikmetest;
    • määrab juhatuse liikmete arvu (mis ei tohi olla alla viie), valib juhatuse liikmed ja asendusliikmed kaheks aastaks;
    • valib revisjonikomisjoni kolm liiget ja asendusliikme ning kinnitab revisjonikomisjoni aruanded,
    • kinnitab Asutuse tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande koos revisjonikomisjoni arvamusega, tegevuskava ja eelarve,
    • otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise ja määrab selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja,
    • otsustab muid küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Juhatus

  1. Asutuse juhatuse volituste tähtaeg on kaks aastat. Asutuse juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul. Juhatuse kutsub kokku selle esimees või aseesimees. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Kui hääled jagunevad pooleks, on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Juurdepääs juhatuse koosolekute protokollidele on kõigile Asutuse liikmetele vaba.
  2. Asutuse juhatus:
    • valib enda keskelt esimehe ja aseesimehe
    • viib ellu üldkoosoleku otsuseid,
    • juhib Asutuse tööd ja finantstegevust, taotleb Asutuse tööks vajalike vahendite eraldamist riiklikest ja muudest allikatest, kinnitab Asutuse projektid,
    • esitab üldkoosolekule Asutuse tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande, tegevuskava ja eelarve eelnõu,
    • kutsub kokku üldkoosoleku, teatades Asutuse liikmetele koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast vähemalt kaks nädalat ette,
    • moodustab toimkondi ja asutab allüksusi,
    • kinnitab allüksuste töökorra ning koordineerib nende tegevust,
    • määrab kindlaks palgaliste töötajate koosseisud,
    • sõlmib ja lõpetab töölepingu Asutuse direktori, nõunike ja allüksuste juhatajatega.
    • volitab Asutuse esindajaid teiste (sh rahvusvaheliste) organisatsioonide juurde.
  3. Juhatuse esimees:
    • esindab Asutust kõigil tasanditel,
    • kutsub kokku juhatuse ning juhatab selle koosolekut.
      Esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või juhatuse otsusel mõni teine juhatuse liige. Esimees ja aseesimees annavad aru juhatusele ja Asutuse üldkoosolekule.

Büroo ja allüksused

  1. Büroo on alaliselt tegutsev ja palgalistest töötajatest koosnev Asutuse korraldav organ. Büroo tegevust juhib Asutuse direktor. Asutuse direktor valitakse avalikul konkursil kolmeks aastaks. Konkursi kuulutab välja, selle tingimused kinnitab ning Asutuse direktori valib juhatus.
    Asutuse direktor:
    • korraldab Asutuse jooksvat tööd,
    • sõlmib Asutuse nimel lepinguid, sealhulgas töölepingud Asutuse palgaliste töötajatega,
    • käsutab Asutuse varasid juhatuselt saadud volituste piires,
    • võtab sõnaõigusega osa juhatuse koosolekutest,
    • korraldab juhatuse otsuste elluviimist ning annab juhatusele aru.
  2. Juhatus võib moodustada kindlate ülesannete täitmiseks Asutuse allüksusi. Allüksuse sisulise töö juhtimiseks võib juhatus moodustada allüksuse juurde nõukogu. Allüksuse jooksvat tööd juhib vastavalt allüksuse töökorrale allüksuse juhataja, kelle määrab ametisse juhatus. Allüksuse juhataja käsutab Asutuse üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarves allüksusele määratud, allüksuse projektidele fondide ning sponsorite poolt eraldatud ning allüksuse teenitud rahalisi vahendeid, sõlmib töölepingud allüksuse töötajatega, võtab sõnaõigusega osa juhatuse koosolekutest, korraldab juhatuse ja allüksuse nõukogu otsuste elluviimist ning annab aru juhatusele ning allüksuse nõukogule.

Rahalised vahendid ja revisjon

  1. Asutuse tööks vajalikud vahendid saadakse:
    • riiklikest eraldistest,
    • üksikisikute ja juriidiliste isikute annetustest,
    • sihtotstarbega korjandustest,
    • Asutuse korraldatud või tema kasuks läbiviidud loteriidest ja muudest tuluüritustest,
    • muudest laekumistest.
  2. Revisjonikomisjon esitab üldkoosolekule üks kord aastas oma arvamuse raamatupidamise aruande kohta. Revisjonikomisjon korraldab erakorralise revideerimise omal algatusel, juhatuse nõudel või juhul, kui seda nõuab vähemalt 1/10 Asutuse liikmetest.

Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine

  1. Asutuse ühinemine või jagunemine toimub üldkoosoleku otsusega, kui niisuguse ettepaneku poolt hääletab vähemalt 3/4 koosolekus osalevatest Asutuse liikmetest.
  2. Asutuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega, kui niisuguse ettepaneku poolt hääletab üle 2/3 koosolekus osalevatest Asutuse liikmetest, või juhul, kui Asutuse liikmeskond on kahanenud kaheni.
  3. Asutuse tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle “Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja” kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Muudetud redaktsioon võttis vastu Sihtasutise Fenno-Ugria nõukogu poolt 2. oktoobril 1997 ja seadusega vastavusse viidud MTÜ Fenno-Ugria Asutus juhatuse poolt 19. augustil 1998. 
Täiendatud MTÜ Fenno-Ugria Asutuse üldkoosoleku poolt 7. aprillil 2000. 
Muudetud 30. jaanuaril 2008. 
Muudetud MTÜ Fenno-Ugria Asutuse üldkoosoleku poolt 13. juunil 2019.