Jäta menüü vahele
22.11.2021

Kui soomeugrilik on eestlane uuringutulemuste põhjal?

Vastajate hulk oli 1000 inimest ning soovisime saada nii Fenno-Ugria Asutuse kui ka Eesti riigi jaoks olulist teavet soome-ugri rahvaid puudutavate edasiste tegevussuundade seadmiseks. Uuringu üksikasjalikum analüüs ootab veel tegemist, siiski on ka juba nüüd võimalik eestluse ja soomeugriluse praegust suhet üldjoontes iseloomustada, mida järgnevas põgusalt ka teen.

Foto: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts
Madis Arukask1 
Tartu ülikooli kaasprofessor, Fenno-Ugria Asutuse juhatuse esimees

Enam kui saja aasta jooksul on käsitletud hõimurahvaste teemat Eestis eri nurkade alt. Igal vähegi huvitatu peaks olema kasvõi üldine ettekujutus, mida kujutab endast soome-ugri keelepuu teooria, kes on meie lähemad ja kaugemad hõimurahvad ja nüüd ehk sellestki, kui suur on soome-ugri komponent meie genofondis. Samas on aga päris hämmastav, et meie mentaalset soomeugrilust pole veel kunagi ühegi uuringuga mõõta proovitud. Kas hõimusugulus üldse kõnetab n-ö tavalist eestlast või on see kogu aeg olnud vaid kindla huviliste ringi või selles osas harituma seltskonna teema?

Sugulaste tänapäeva ei tunta

Idee korraldada sotsioloogiline juhtuuring just neis küsimustes mõlkus Fenno-Ugria asutusel meeles juba mõnda aega. Läinud aasta teisel poolel asusid siinkirjutaja, Jaak Prozes ja Kadi Raudalainen visandama uuringu valdkondi ja küsimusi. Fookust aitasid paika seada ühiskonnauuringute spet- sialistid Iris Pettai Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist ning iseäranis Tallinna ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik. Uuringu korraldas 2021. aasta kevadel uuringufirma RAIT Faktum & Ariko, mille juhi Kalev Pettiga anti küsimustikule viimane lihv.

Uuring, mis oli suunatud etnilistest eestlastest sihtrühmale, tehti internetipõhise juhuvalimiga küsitlu- sena. Vastajate hulk oli 1000 inimest ning soovisime saada nii Fenno-Ugria Asutuse kui ka Eesti riigi jaoks olulist teavet soome-ugri rahvaid puudutavate edasiste tegevussuundade seadmiseks. Uuringu üksikasjalikum analüüs ootab veel tegemist, siiski on ka juba nüüd võimalik eestluse ja soomeugriluse praegust suhet üldjoontes iseloomustada, mida järgnevas põgusalt ka teen.

Uuring koosnes 14 eri struktuu- ri ja vastusevõimalustega küsimusest. Küsitluse alguses selgitati välja vastaja täpsem fookus soome-ugri temaatika laias ning võimalik, et ka hajuvate ser- vadega kõiksuses. Ehkki Fenno-Ugria

Asutuse tegevus ning ka riiklik hõimurahvaste programm on suunatud suuresti väiksematele riikluseta soome-ugri rahvastele, haakusid meie Venemaal elavad hõimlased siin vaid veerandiku (24,4%) vastajate mõtetega. Samas olid poolte (49,8%) jaoks selles kontekstis fookuses meile keeleliselt kõi- ge lähemad läänemeresoome rahvad. Edasi paluti vastajatel hinnata oma teadmisi ning iseloomustada huvitatust Vene Föderatsioonis elavate ja teiste riikluseta soome-ugri rahvaste (saamid, liivlased) kohta eri etteantud teemade lõikes. Heaks ja üldjoontes olemasolevaks hinnati siin oma teadlikkust keelesuguluse teemal (kokku 43,2%). Optimistlikud ja huvitatud oldi ka rahvaste üldolukorra, ajaloo, geograafilise paiknemise, etnograafia ning Eesti suhete tundmise asjus. Samas oli rahvaste nüü- disaegse kultuuri kohta teadmisi vaid 10,7% vastanutest, mis viitab selle töö aktuaalsusele Eestis.

Vastanute teadmised soome-ugri rahvaste kohta pärinesid ennekõike haridussüsteemist (64,2%), ajakirjandusest (60,3%), ka kultuurisündmustest (hõimupäevad, huviharidus jms – 35%). Paistab silma temaatiliste veebilehtede vähene kasutamine (10,2%). Fenno-Ugria Asutuse kogu aeg uuenev kodulehekülg (www.fennougria.ee) on läbi aegade olnud Eesti põhilisemaid selleteemalisi portaale.

Vägagi tagasihoidlikul kohal soomeugrilike teadmiste ammutamisel olid töö- ja turismireisid, mida märkis ära vaid 4,8% vastanutest. Siin ei ole süüdi kindlasti vaid paar viimast koroona-aastat, pigem viisapiir Venemaaga ning suunatud huviturismi suhteline vähesus. Samas oli lausa 76,7% vastanutest valmis sellistel reisidel osalema.

Järgnevas keskendus küsitlus soomeugriliste teadmiste allikatele ning kättesaadavusele. Samuti paluti öelda, mis valdkondades võiks riikluseta soome-ugri rahvaste kohta infot enam olla. Vastanute arvates on siin paremad lood ajalugu, geograafiat ning keelesugulust puudutava infoga. Ometi jäi üle kolmandiku kokkuvõttes ikkagi seisukohale, et igasugust teavet võiks olla enam, ning umbes sama paljud ei näinud ressurssidest õiget ülevaadet omavatki. Rohkem infot sooviti väikerahvaste üldise seisukorra kohta põhirahvastikus (46,7%), nende ajaloo (43,4%) ning Eesti riigi ja eestlaste suhete kohta soome-ugri rahvastega (38,2%).

Kaks küsimust puudutasid hõimutunde ja soome-ugri liikumise tähtsust. Soome-ugri hõimutunnet pidas eestlaste rahvuslikus identiteedis väga oluliseks 20,8% ning pigem oluliseks 58,1%, Eesti kui rahvusriigi riiklikus identiteedis aga väga oluliseks 20,2% ning pigem oluliseks 52,1% vastanutest.

Võib öelda, et Eesti on kindlasti soome-ugri maa! Ennast soomeugrilasena identifitseerida oli väga oluline aga 12,7% ning pigem oluline 42,1% vastanutest. Niisiis ollakse kollektiivselt n-ö natuke rohkem soomeugrilased.

Uuringu viimastes küsimustes sooviti teada, milline peaks olema Eesti riigi osa Venemaa soome-ugri rahvaste toetamisel ning kuivõrd ja kuidas on vastaja ise valmis soome-ugri rahvastega seotud ettevõtmistes kaasa lööma. 56,8% vastanutest oli seisukohal, et Eesti roll oma idapoolsete hõimlaste toetamisel peaks olema senisest suurem. Eesti, Soome ja Ungari sellealast koostööd luges tähtsaks 74,9% ning soome-ugri aspekti silmas pidamist kolme riigi omavahelises koostöös 65,1% vastanutest. Rahvastega seotud ettevõtmistes oli valmis ise kaasa lööma 41,7% vastanutest.

Uus uuring tulekul

Selle esialgse ülevaate põhjal võib järeldada, et eestlaste seas ning riiklikus ja rahvuslikus identiteedis on soome-ugri temaatika endiselt tähtis, ometigi on äratuntav teadmiste ja nende päritolu mõningane ühepoolsus, ehk ka teoreetilisus. Sellelaadne uuring, kus vastusevariandid on valdavalt ette antud, loob võimaluse mingite tegelike teadmiste ja suhtumiste peitu jäämiseks.

Üldises plaanis on aga meeldiv tõdeda soome-ugri komponendi olulisust, samuti soovi hõimurahvaid tunda ja toetada. Fenno-Ugria Asutus plaanib järgmiseks ette valmistada enam kvalitatiivse uuringu, milles peaks valikulise sihtrühma küsitlemisel avanema konkreetsem pilt meie inimeste soomeugrilisse siseilma.

Ülevaade ilmus esmakordselt ajalehe Postimees vahelehena 22.11.2021 – Fenno-Ugria erileht kandis pealkirja “Soome-ugri sõlmed ja sõnumid”.