Jäta menüü vahele
20.04.2022

Värska deklaratsioon kutsub riiki tunnistama põliskeelte olemasolu Eestis

Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.

Värska ümarlaual osalejad. Foto: Indrek Sarapuu

18. aprillil võttis Eesti põliskeelte koostöökogu vastu Värska deklaratsiooni, millega kutsutakse üles Eesti riiki tunnistama Eesti põliskeelte olemasolu rahvusvahelise põliskeelte aastakümne 2022–2032 tähenduses. Lisaks soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.

Värska deklaratsiooni keskne sõnum on teadmine, et rahvusvaheline põliskeelte aastakümme puudutab otseselt ka Eestit: “Eesti põliskeelte – võro, seto, mulgi, kihnu keele ja Kuusalu rannakeele – kogukondade esindajatena deklareerime, et ka Eestis on olemas põliskeeled rahvusvahelise põliskeelte aastakümne tähenduses. Seega puudutab alanud rahvusvaheline põliskeelte aastakümme otseselt ka meie kogukondi ja Eesti riiki.”

Deklaratsiooni sõnul on alanud põliskeelte aastakümme “võimalus senisest veelgi rohkem ja paremini kaasa aidata Eesti põliskeelte elujõulisuse säilimisele ning nende taaselustamisele, võttes aluseks maailma põlisrahvaste ja põliskeelte kogukondade kogemusi ning parimaid praktikaid”.

Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid peavad oluliseks, et ”järgneva kümne aasta jooksul kasvaks Eesti põliskeelte kõnelejate arv, et meie keeled oleksid igapäevases kasutuses nii kodus, koolis, meedias kui ka asjaajamises.”

Allakirjutanud soovitavad Eesti Vabariigil koostada 2022. aasta jooksul riiklik tegevuskava rahvusvahelise põliskeelte aastakümne elluviimiseks koostöös põliskeelte kogukondadega, ning lisada keeleseadusesse Eesti põliskeele mõiste kooskõlas rahvusvaheliste heade praktikate ja Eesti põliskeelte kogukondade vajadustega.

Eesti põliskeelte koostöökogu ümarlaud Värskas

13. aprillil toimus Värskas Eesti põliskeelte koostöökogu ümarlaud, kus arutati Eesti põliskeelte hetkeseisu ning kavandati ühistegevusi seoses alanud rahvusvahelise põliskeelte aastakümnega. Ümarlaua osalejaid tervitas põliskeelte aastakümne koordinaator Irmgarda Kasinskaite-Budderberg UNESCO peakorterist Pariisist, üleilmse põliskeelte töörühma eestvedaja Richard Grounds (Oklahoma, USA), soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee KKFUN esimees Dimitri Harakka-Zaitsev, ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi UNPFII liige Sven-Erik Soosaar, Fenno-Ugria Asutuse direktor Kadi Raudalainen ja Seto Kongressi Vanemate Kogo peavanem Vello Saar.

Ettekandega rahvusvahelise põliskeelte aasta 2019 õppetundidest Eesti jaoks esines Oliver Loode (URALIC Keskus), ülevaate põliskeelte aastakümne kavandamisest UNESCOs ning äsja valminud seto keele strateegiast esitas Rein Järvelill (Seto Infoselts). Lisaks kiideti ümarlaual heaks Värska deklaratsiooni eesmärgid ning selle elluviimiseks vajalikud tegevused.

Värska ümarlaua pildigalerii / autor: Indrek Sarapuu

Rahvusvaheline põliskeelte aastakümme

2019. a detsembris kuulutas ÜRO peaassamblee välja rahvusvahelise põliskeelte aastakümne – International Decade of Indigenous Languages – mis kestab käesolevast aastast kuni 2032. aastani. Dekaadi eesmärk suunata tähelepanu paljude põliskeelte kriitilisele olukorrale üle maailma ning innustada tegevust nende säilimiseks, taaselustamiseks ja edendamiseks. Põliskeelte aastakümme jätkab 2019. aastal toimunud rahvusvahelist põliskeelte aastat, mille korraldamises osales ka Eesti riik. UNESCOs vastu võetud põliskeelte aastakümne üleilmne tegevusplaan kutsub üles liikmesriike koostama riiklikke tegevuskavasid põliskeelte aastakümne eesmärkide elluviimiseks, koostöös põlisrahvaste institutsioonide ja organisatsioonidega ning erinevate avalike ja teadusasutustega.

Eesti põliskeelte koostöökogust

Eesti põliskeelte koostöökogu on mitteametlik koostöövõrgustik, mille liikmeteks on Eesti põliskeelte kogukondi esindavad ning neid toetavad organisatsioonid. Koostöökogu asutati 2020. a jaanuaris eesmärgiga teostada Eesti põliskeelte kogukondade huvikaitset nii Eestis kui rahvusvaheliselt, tutvustada Eesti põliskeelte olukorda laiemale avalikkusele ning vahetada häid praktikaid põliskeelte edendajatega üle maailma. Eesti põliskeelte koostöökogu ja selle liikmed osalevad aktiivselt rahvusvahelise põliskeelte aastakümne 2022–2032 läbiviimises. Oma esindaja Rein Järvelille kaudu on Eesti põliskeelte koostöökogu esindatud UNESCO koordineeritud põliskeelte aastakümne juhtkomitees.