Selgusid ülevenemaalise rahvaloenduse esialgsed tulemused
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.
Vene Föderatsioonis elavate rahvuste olukorra määratlemiseks korraldatud rahvaloendus toimus 2021. aastal 15. oktoobrist 14. novembrini, raskelt ligipääsetavates rajoonides aga 2020. aasta 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 20. detsembrini. Algselt 2020. aastale kavandatud loendus lükkus edasi üleriigilise pandeemia tõttu.
Esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 2,05 miljoni võrra ehk 1,4 %. Rahvaarvu suurenemine on tingitud eelkõige migratsiooni intensiivistumises, mida oli märgata kogu perioodi jooksul.
Rändesaldo oli Venemaa Föderatsioonis +2,4 miljonit ehk sisse rändas 5,4 miljonit ja välja 3 miljonit inimest. Põhiliselt rännati Venemaa Föderatsiooni SRÜ-riikidest. Rahvaarvu suurenemisele aitas kaasa ka kaasmaalaste tagasipöördumine, kokku oli neid 1 miljon. Eelkõige pöörduti tagasi Kasahstanist, Tadžikistanist ja Armeeniast. Loomulik iive aga oli Venemaa Föderatsioonis tugevalt negatiivne.
Võrreldes 2010. aasta rahvaloendusega suurenes rahvaarv 28 Venemaa Föderatsiooni regioonis. Eelkõige kasvasid suurlinnad, samuti on märgatav juurdekasv Kaukaasia vabariikides. Märgatav oli linnastumise kasv, praegu elab 75% Venemaa Föderatsiooni elanikest linnades. Lisandus neli uut miljonilinna: Krasnodar, Krasnojarsk, Perm ja Voronež.
Suurim elanikkonna juurdekasv oli Sevastoopolis1, ligi 40%. Tšetšeenia ja Ingušeetia rahvaarv suurenes enam kui 20% võrra.
Soome-ugri elanikkonnaga Venemaa Föderatsiooni regioonide elanikkond kahanes, eriti Karjala ja Komi vabariikides, kus vähenemine oli peaaegu 20%. Viimased kaks olid ka ühed kiiremini väheneva rahvastikuga regioonid kogu Venemaa Föderatsioonis.
| Regioon | 2021 rahvaloendus | Muutus |
| Karjala vabariik | 539 000 | – 17,2% |
| Komi vabariik | 738 000 | – 18,1% |
| Mari El vabariik | 677 000 | – 2,7% |
| Mordva vabariik | 784 000 | – 6,1% |
| Udmurdi vabariik | 1 453 000 | – 4,5% |
| Handi-Mansi autonoomne ringkond | 1 711 000 | + 11,7% |
| Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond | 510 000 | – 2,5% |
| Neenetsi autonoomne ringkond | 41 000 | – 2,4% |
Venema Föderatsiooni rahvaloenduse lõplikud andmed selguvad käesoleva aasta lõpuks. Fenno-Ugria jääb aga ootama juba augustis 2022 avaldatavaid andmeid rahvastiku koosseisu ja rahvuskeelte valdamise kohta.
1Sevastoopol kuulus 2010. aastal Venemaa Föderatsioonile ja seal asub sõjaväebaas, mis pidi nii olema 2042. aastani. Linnal oli eristaatus ja inimesi loendatakse seal Krimmi vabariigist eraldi. Rahvaloendus toimus seal 2014. aastal, siis loendati 394 000 elanikku. Ukraina rahvaloendus toimus viimati 2001. aastal, siis loendati 377 000 elanikku. Seega on linna asunud massiliselt nii sõjaväelasi kui ka nende pereliikmeid.
