Karjalas tähistati karjala keele päeva

Sel päeval 2009. aastal võttis Soome Vabariigi president Tarja Halonen vastu otsuse anda karjala keelele Soomes vähemuskeele staatus ja seeläbi sai karjala keel ka üheks Euroopa Liidu vähemuskeeleks.

Viimastel aastatel on seda päeva hakatud Soome kõrval aina enam tähistama ka Venemaa Karjalas, põhiliselt karjalaste ühiskondlike organisatsioonide, aga ka suhtlusvõrgustiku „Karjala keelele ametlik staatus Karjala Vabariigis“ eestvõttel.  Karjala on ainuke vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus, mille nimirahva keelel pole riigikeele või ametliku keele staatust. Peamise põhjusena on nimetatud, et karjala keelt kirjutatakse ladina tähestikus, aga vastavalt 2004. aastal Venemaa riigiduumas vastuvõetud otsusele võib riigikeeleks olla ainult kirillitsat kasutav keel.

Petroskois (Petrozavodsk) aga tähistatakse karjala keele päeva juba alates 2018. aastast, ehk sellest on saanud traditsioon. Traditsiooniliseks eripäraks on saanud, et seda tähistatakse igal aastal erinevas kohas ja erimoodi. Seekord tähistati karjala keele päeva Petroskoi riikliku konservatooriumi soome-ugri rahvamuusika kateedris, mis tänavu sai 30- aastaseks. See koht on sümboolne, sest on üks vähestest kohtadest Karjala Vabariigi pealinnas, kus võib kuulda karjala keelt ja kus kõlavad karjala viisid. Kohtumise alguses kuulsid külalised õppejõudude Svetlana Nikolajeva ja Igor Solovjovi käest, ülevaadet üliõpilaste uurimustööst ja pillimängust. Toimus kontsert, mille käigus Igor Solovjov ja üliõpilased demonstreerisid mängu klassikalisel kandlel ja hiiu kandlel, samuti erinevail vilepillidel. Samuti oli võimalik kuulata karjalaste runolaule ja joigu. Kontserdi lõpus tantsiti karjalaste rahvatantse. Peo käigus korraldati telesild Helsingiga, Mikul Pahhomov ja Viola Pekkanen lugesid karjalakeelseid luuletusi ja õnnitlesid kõiki koosviibijaid karjala keele päeva puhul.

Nagu on olnud kombeks, toimus traditsiooniline karjala teejoomine, lauale kanti karjala pirukaid ja marjapirukaid. Karjalakeelse vestluse teemadeks olid karjala keel, folkloor, samuti edasine koostöö teadlaste  ja keeleaktivistide vahel. Kogunenuid õnnitles karjala keele päeva puhul 9. karjala kongressil valitud karjalaste juht  Raisa Samodajeva. Õnnitlema olid tulnud ka kohalike rahvuskogukondade esindajad – eestlased, poolakad, kreeklased, aserbaidžaanlased, vepslased, lüüdikarjalased. Tervitused kõlasid nende rahvaste emakeeles ja kõigis karjala keeltes.

Karjala keel (lüüdi-, aunuse- ja vienakarjala) on üks kiiremini kahanevaid soome-ugri keeli Venemaa Föderatsioonis. Kõnelejaskond vähenes 25 605lt 2010. aastal 13 872ni 2021. aastal ehk  45,8 %. Karjala keelt pidas 2021. aastal emakeeleks 26, 1 % karjalastest. Enamik karjalastest on üle läinud vene keelele.