Karjala Vabariik tähistas oma 103. sünnipäeva
Viimasel aastal on märgata, et Venemaa Föderatsiooni koosseisus olevad vabariigid tähistavad oma sünnipäevi aina tagasihoidlikumalt. Nagu Venemaa rahva konsolideerumise foonil ei sobikski meenutada teatavat vabariikide suveräänsust või asjaolu, et Venemaa on föderatsioon?
Sama on juhtunud ka rahvustega, kes sotsioloogilistes küsitlustes aina enam rõhutavad, et nad on venemaalased ja alles siis karjalased, marid või udmurdid.
8. juunil tähistas aga vanim Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv soome-ugri vabariik – Karjala Vabariik oma 103. sünnipäeva. 1920. aastal 8. juunil võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu otsuse kuulutada välja Karjala Töörahva Kommuun, mille territoorium määratleti sama aasta augustis. Kommuuni territoorium oli siis 115 186 ruutkilomeetrit ja seal elas 144 393 inimest, kellest 60 % olid karjalased. Mainigem, et praegu on Karjala Vabariigi territoorium 180 520 ruutkilomeetrit, seal elab 533 121 inimest, kellest karjalasi on 25 901, ehk 4,9%.
Aegade keerises on palju karjalasi kaduma läinud – neid on põgenenud Soome, neid on represseeritud ja neid on assimileeritud. Karjala rahvastik on samuti muutunud, eriti palju asustati juurde ukrainlasi ja valgevenelasi, kellest põhiline osa tuli ehitama Valgemere kanalit, aga tuldi arendama ka metsa- ja paberitööstust. Neljandik praegusest Venemaa paberitoodangust tuleb Karjalast.
Samuti on muutunud Karjala territoorium, millega on liidetud suured Äänisjärve- (Onega-)tagused, venelastega asustatud alad. Poliitilises plaanis on mitmeid kordi muutunud nii vabariigi nimetus kui ka tema staatus Venemaa Föderatsioonis. 1923. aasta juunis, pärast Karjala ülestõuse moodustati kommuuni asemel Autonoomne Karjala Nõukogude Vabariik, mis 1940. aastal nimetati ümber Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 1956. aasta juulis nimetati vabariik taas ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Vabariigiks, mis 1991. aasta novembris omakorda nimetati Karjala Vabariigiks.
Mis aga toimus 8. juunil? Sel päeval õnnitles vabariigi juht Artur Parfentšikov vabariigi elanikke ja ütles, et ta on uhke oma sündimise üle selles vabariigis. „Minu perekonna ajalugu, nagu ka teie ajalugu on tihedalt seotud vabariigi ajalooga. Siin on meie juured ja siin elavad meie lähedased. Siit me ammutame jõudu“, ütles Parfentšikov.
Samas teavitas ta, et vabariigi sünnipäeva üritused toimuvad hoopis 26. augustil Laadoga äärses Pitkäranta linnas ja selleks on eraldatud 25 miljonit rubla ehk ligi 300 000 eurot. Pidustuste edasilükkamine pole Karjalas päris tavaline, kuid võrreldes teiste Venemaa soome-ugri vabariikidega on Karjala eripära, et vabariigi sünnipäeva keskne tähistamine toimub iga kord erinevas kohas.
Lisaks asetas vabariigi juhtkond lilled II maailmasõjas langenute auks põleva igavese tule ette. Esines naiste folklooriansambel Aino, kes esitas laulu „Karjala“ karjala ja vene keeles. Pärast seda toimus riigipea vastuvõtt veteranidele ja vabariigi aukodanikele, anti üle autasusid.
