18.07.2021

Kadi Raudalainen Folkloriadal: soovisin väga näha, kuidas meie sugulasrahvad elavad

Eesti delegatsiooni kuulunud Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht külastas Folkloriada 2021 festivali raames nii Udmurdi ajaloo- ja kultuurikeskust kui ka kooli koduloomuuseumi Tatõšlinski rajoonis Novje Tatõšõli külas.

2021, eestlased, Fenno-Ugria Asutus, festival, hõimupäevad, hõimurahvad, huvitav teada, marid, mordvalased, persoon, setod, udmurdid

3.-10. juulini toimus Baškortostanis CIOFFi suurfestival Folkloriada 2021. Festivali korraldatakse alates aastast 1996 iga nelja aasta tagant ja kuhu on kokku tulnud üle tuhande osaleja 37 riigist. Pärast võimsaid avapidustusi Ufaas külastavad osalejad maapiirkondi, mis on koduks ka paljudele maridele ja udmurtidele. Eestit esindasid seekordsel festivalil Vigala folklooriselts Kiitsharakad ja seto Siidisõsarõ, reisi korraldas Eesti Folkloorinõukogu. Fenno-Ugria korraldatav festival Hõimupäevad kuulub samuti rahvusvahelise folkloorifestivali nõukogu CIOFFi festivalide hulka.

VI rahvusvaheline festival Folkloriada Ufaas. Fotod: Fenno-Ugria pildipank

Eesti delegatsiooni kuulunud Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht Kadi Raudalainen külastas Folkloriada 2021 festivali raames nii Udmurdi ajaloo- ja etnokultuurikeskust kui ka kooli koduloomuuseumi Tatõšlinski rajoonis Novje Tatõšõli külas.

„Ma tean, et siin, Baškiirias, elavad meie hõimurahvad udmurdid, marid, mordvalased, nad hoiavad hoolikalt ja aupaklikult oma keelt ja kultuuri. Tahtsin väga näha külasid, kus nad elavad. Juhtus nii, et ma pole kunagi Venemaal elavate udmurtide juures käinud. Kord varem olen külastatnud marisid. Eile aga õnnestunus mul kohtuda Kaltasinski piirkonna marisdega ja mari laulja Polina Italyevaga. On suur õnn jõuda Venemaal nii suurejoonelisele üritusele,” rääkis Raudalainen kohalikule ajalehele Ošmes antud intervjuus.

Üla-Tatõšlõ, kus toimus üks Folkloriada piirkondlikest kontsertidest, on baškiiri küla. Pisut eemal Uus-Tatõšlõs elavad aga udmurdid ning seal asub ka udmurdi ajaloo- ja etnokultuurikeskus, kus tegutseb innukas ja väsimatu Irina Samigulova. Loomulikult osales ka selle kultuurikeskuse ansambel Folkloriadal. Veel selgus, et pea kõikide festivalil osalenud udmurtidega leidub ühiseid tuttavaid: Eesti etnoloogide retked on jätnud siinkandis jätnud sooje mälestusi ning neile saadeti ka palju tervisi. Fotod: Kadi Raudalainen

Käesoleval aastal oma tegevuse taastamise 30 aastapäeva tähistav Fenno-Ugria Asutus on Tallinnas paiknev mittetulundusühing, mis algselt asutati Eestis 1927. aastal. Tollal oli asutuse eesmärk koordineerida suhteid soome-ugri rahvastega (siis peamiselt Soome ja Ungariga). Suure Isamaasõja ajal (1941-1945) peatati asutuse tegevus aastakümneteks. Aastast 1991 jätkati taas ühendusena, kes on huvitatud koostööst hõimurahvastega. Praegu ühendab MTÜ “Fenno-Ugria Asutus” kokku enam kui 50 asutust ja avalikku organisatsiooni, kellel on tihedad kontaktid meie hõimurahvastega.

Udmurdi ajaloo ja etnokultuurikeskuses Uus-Tatõšlõs. Paremal artikli autor Anna Baidullina, Baškortostani udmurtide aktivist, kes on Tartu Ülikoolis magistritöö kaitsnud, kodumaale tagasi pöördunud ja nüüd kirjutab artikleid kohalikku udmurdi ajalehte Ošmes ning teeb raadiosaateid. Tema kõrval Viia-Kadi Raudalainen, seejärel kultuurikeskuse töötaja, hõimurahvaste programmi kirjanduspeemia laureaat 2019 Irina Samigulova ning Vana-Vigala rahvamaja juhataja Astra Põlma.

“Kuna Fenno-Ugria Asutus korraldab oktoobris festivali Hõimupäevad, soovisin ühtlasi ka näha, kuidas Venemaal sarnaseid festivale korraldatakse. Muljeid on palju ning vaatasin suure rõõmuga mari ja udmurdi ansamblite esinemist nende oma kodulaval. Mul on väga hea meel, et sain aimu udmurdi ajaloo- ja kultuurikeskuse tegevusest ning kõndida mööda Baškortostani udmurdi külatänavat ja udmurtidega rääkida,” avaldas Raudalainen.