Selle aasta hõimupäevad kutsuvad mõtisklema põliskeelte olukorra üle

2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks ning seetõttu on hõimupäevad seekord pühendatud põliskeeltele, et tõsta teadlikkust ohustatud keelte olukorrast ning neid rohkem väärtustada. Maailmas kõneletavast 7000st keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk 2680 põliskeelt. Ka enamik soome-ugri keeli on hääbumisohus või ohustatud. 

Vaid mõned päevad tagasi leidis Udmurdi parlamendihoone ees enne seaduskogu istungi algust aset kahetsusväärne juhtum, kus udmurdi teadlane ja rahvusaktivist Albert Razin süütas end põlema ja suri. Razin hoidis käes plakatit, millel olid kirjas dagestani poeedi Rasul Hamzatovi  sõnad “Kui homme mu keel kaob, siis olen valmis surema täna”. Albert Razin oli sotsioloog, teaduste kandidaat, kes alates 1990-ndate alguses seisis udmurdi rahva õiguste eest. Tema eestvedamisel viidi 1991. aastal läbi Udmurdi Rahva I kongress. Razin ei suutnud leppida 2018. aastal Venemaa Riigiduuma poolt vastu võetud seadusega, mis muutis rahvuskeelte õppimise vabatahtlikuks. Selle seaduse tulemusena vähenes rahvuskeelt emakeelena õppivate udmurtide arv. Udmurdi keelt ja kirjandust on võimalik koolides õppida emakeelse õppeainena, ülejäänud aineid õpetatakse vene keeles.

Intellektuaali viimane püüe protesteerida udmurdi keele kadumise vastu, šokeeris inimesi üle maakera. ÜRO põlisrahvaste õiguste ekspertkogu endine liige Aleksei Tsõkarev Karjala vabariigist sõnas sündmust kommenteerides, et see traagiline vahejuhtum näitab, kui olulised on keeled inimeste ja rahvaste identiteedi ja heaolu kujundamisel. „See lugu on tunnistus sellest, kui kaugele on inimene valmis minema oma põliskeelt kaitstes, kui tavalised meetmed enam ei aita. Ilmselt teeme kõik midagi valesti, kui keeleaktivist otsustab vabatahtlikult lahkuda keset ÜRO põliskeelte aastat, protesteerides riigi poliitikate vastu,“ sõnas ta. Tsõkarev lisas, et keel on inimõigus ning oma keele kaitsmine on inimese ellujäämismehhanism.

Just samadel põhjustel keskenduvadki selle aasta hõimupäevad põliskeelte säilimise küsimustele ning võtavad luubi alla soome-ugri keelte tänapäevased probleemid.

Selle aasta hõimupäevade sündmusi jagub tervesse nädalasse ning üldsusel on võimalus osa saada soome-ugri rahvaste kultuurist. Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus Eesti Rahva Muuseumis (19. oktoobril kell 15) ja Tallinnas, Vabal Laval (20. oktoobril kell 16).

Külla on oodata ehedaid folklooriansambleid Komi ja Marimaalt, udmurte esindab noor andekas pillimees Pavel Aleksandrov Tatarstanist.  Hõimupäevadele on tulemas ka Eesti folkloorifestivalide armastatud esineja, ersa naistelauluansambel Merema ning ungari mainekas rahvamuusikaansambel Magos.

Ansamblid külastavad ka koole ning kohtuvad rahvamajades eesti rahvakultuuriharrastajatega. Lisaks sellele toimub muid kontserte, näitusi ja filmiõhtuid üle kogu Eesti.  Oluline koht on sel aastal kirjandussündmustel. Hõimupäevade raames saab näha ka Jaan Toominga vepsa eepose ainelist lavastust  „Jumalad on maal!“.

Kuivõrd mitmetel eestlaste sugulasrahvastel pole oma riiki ning oma kultuuri hoidmist pigem takistatakse kui toetatakse, peavad meie hõimlased selle päeva tähistamist Eestis väga oluliseks sõnumiks soome-ugri kultuuride kestvuse ja elujõulisuse osas.

Üheks põnevaimaks sündmuseks selle aasta hõimupäevadel on 11. oktoobril Eesti Keele Instituudis toimuv konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas: väljakutsed, võimalused ja ohud“. Sündmusel tehakse tööd kolmes erinevas sektsioonis: Keele prestiiži teemalist töögruppi veab keeleteadlane Martin Ehala; mitmekeelsuse teemagrupi eestvedaja on Tallinna Ülikooli professor Anna Verschik ning soome-ugri keelte digitaliseerimise teemasid juhib Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf ning vastne ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi liige Sven-Erik Soosaar.

Hõimupäevad toimuvad Fenno-Ugria eestvedamisel ja mitmete asutuste koostöös sellises mahus alates 1991. aastast. Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal eestlaste hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse ka riigilipud.

Hõimupäevi korraldavad koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Keele Instituut jt. Suur osa üritustest leiab aset maakondades ning on suunatud vastavalt hõimupäevade algsele eesmärgile just koolinoortele. Nendesse sündmustesse panustavad Rahvakultuuri keskuse maakondlikud rahvakultuuri spetsialistid.

 

NB! Täpsema kava avalikustame lähinädalail!

www.fennougria.ee

www.facebook.com/fennougria

 

 

Print Friendly, PDF & Email