Neenetsi autonoomse ringkonna ja Arhangelski oblasti juhid allkirjastasid ühinemise memorandumi

Aprilli lõpul kirjutasime oma kodulehel võimalikust Neenetsi autonoomse ringkonna (AR), ja Arhangelski oblasti ühinemisest. Nüüd on kahtlus tõeks saanud, sest 13. mail allkirjastasid Neenetsi AR ja Arhangelski oblasti kubernerid memorandumi, mis kinnitas piirkondade liitmist ning uue Vene Föderatsiooni subjekti moodustamist. Kohalikud elanikud on kahe piirkonna ühinemisele jätkuvalt vastu.

Memorandumi pealdises seisab, et ühinemine on vajadusest luua Vene Föderatsiooni võimas eelpost Arktikas. See võimaldab lahendada strateegilisi ülesandeid Arktika ja põhjaterritooriumite majandusliku arengu keskuse loomisel. Kuid samuti annab võimaluse arenda teaduse ja riigi kaitsevõimet, mille kaudu  soovitakse panustada piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengusse ning tõsta kohalike elatustaset. Seega on esiplaanil eelkõige justkui majanduslikud huvid, võib isegi öelda, et suurriiklikud huvid. Ent viieleheküljelises tekstis mainitakse piirkonna põlisrahvaid vaid teisel lehel ühe punktina, mis formuleerib, et “hoolitsetakse põlisrahvaste õiguste eest, et säiliks nende elulaad, keel ja kultuur”.

Allkirjastamisele eelnenud päevadel mõjutati Neenetsi AR elanikke ühinemisotsust toetama, viidates, et liitmisotsus selgub referendumil. Esialgsed küsitlused näitavad siiski kohalike suurt (70 kuni 90 %) vastuseisu. Nädalavahetusel toimunud pikettide käigus on ühinemise vastu allkirja andnud juba 10 000 inimest, nende hulgas ka enamik parlamendi saadikuid. Ühinemise vastu astus välja ka ringkonna neenetsite assotsiatsioon Jasavei.

Peamine põhjus, miks kohalikud ühinemist ei poolda on asjaolu, et piirkonna elanike kuusissetulek on Vene Föderatsiooni üks kõrgemaid. Rahaliselt väljendudes: 2019. aastal oli see 81 000 rubla ehk umbkaudu 1025 eurot, millele lisanduvad arktilises piirkonnas töötamise lisatasud. Arhangelski oblastis on aga kuupalk 35 200 rubla ehk umbes 445 eurot, mis on Vene Föderatsiooni keskmine palk.

Samuti on Neenetsi AR majanduslik olukord Arhangelski oblasti omast oluliselt parem, sest piirkonnas asuvad suured gaasi- ja naftamaardlad ja piirkond saab ise enda majandamise väga hästi hakkama ja  Moskvast dotatsioone ei nõua. Arhangelski oblast aga saab suuri dotatsioone, olles majandusnäitajate poolest Vene Föderatsiooni subjektide seas alles 70. kohal.

Ühinemisplaanides on juttu olnud ka Komi Vabariigist, ent sellele on hetkel küllaltki teravalt vastu astunud eesti päritolu Vladimir Uiba, kes on Komi praegune valitsusjuht. Uiba sõnul ei ole plaan realistlik, sest ühinemine ei saa toimuda mitte ametnike tahtest, vaid  rahva soovist. Liitmise vastu kõneleb ka fakt, et Komi Vabariigi staatus on märksa kõrgem kui oblasti või autonoomse piirkonna oma.

Seotud lingid:

Print Friendly, PDF & Email