Uudised

“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.

Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.

14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.

23.-25. septembrini toimuvat konverentsi rahastatakse Vene Föderatsiooni Arktika nõukogus eesistumise 2021-2023 programmi raames.

Vabariigi nimetuse vastu seisis rahvusasjade rahvakomissar Jossif Stalin, kes ütles, et vabariigi teenindamiseks pole töötajaid ega vahendeid.

Olulisim on keele kasutamine tavaelus. Sest vaid juhul, kui me saame oma keelt rääkida nii kodus, koolis kui ka poes ja lugeda omakeelseid uudiseid, jääb me keel kestma.

Komi kirjakeele päeva puhul esitleti populaarteadusklikku raamatut "Komi keele saladused jutustustes", mis on esimene omataoline.

Valitsuse kinnitusel on ürituse läbiviimine Eestile oluline Eesti kultuuri- ja välispoliitika ja hõimurahvaste kultuuri toetamiseks.

"Tulevikus näeksime etnopargi kõrval sauna, mesilat, suveniiride lette, poekesi ja käsitöökodasid,“ märkis etnopargi direktor.

Võitjad kuulutatakse välja 9. augustil, mil tähistatakse rahvusvahelist põlisrahvaste päeva.

Komi keel on Venemaal peamiselt Komi Vabariigis kõneldav soome-ugri keel, mis kuulub koos udmurdi ja permikomi keelega permi keelerühma.

“Olen väga rahul, et allkirjastamine toimub ajal, mil Komi rahva kongress tähistab 30. ja Komi Vabariik oma 100. sünnipäeva,” lausus Gabov