Uudised

Hõimupäevad 2022 programm jätkub traditsioonilise klubiõhtuga, mis seekord on pühendatud Fenno-Ugria raamatukogule. Üksnes veebi vahendusel jälgitav Hõimuklubi toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17.

Roza Laptanderit tunnustati Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal "Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaikitud ajalugu".

Soome-ugri sündmustesarja traditsioonilised pärimuskontserdid teeb eriliseks aeg, milles me elame. Anne Türnpu lavastatud kontsertkava “Kiri kodukanti” kõlab laupäeval Tallinnas, Vaba Laval ja pühapäeval Tartus, Eesti Rahva Muuseumis.

Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala  tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?

Soome-ugri sündmustesari Hõimupäevad 2022 kannab sel aastal teemapealkirja "Sild üle aegade". Peasündmused toimuvad oktoobrikuu kolmandal nädalal ja kulmineeruvad 15. oktoobril Tallinnas toimuva kireva kontsertkavaga. Piletimüük on alanud.

Komi vabariigi valitsuse pressiteenistuse teatel tehti kokkuvõtteid möödunud nelja aasta tööst ning arutati vahepeal tõstatunud probleeme.

Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.

VI Kirjandustänava festivali programm algab 10. septembri keskpäeval. Fenno-Ugria raamatulett on avatud, osaleda saab ka viktoriinis. Kell 15 kutsume kuulama vestlusringi teemal "Soome-ugri rahvaste juurde: rändamisest enne ja nüüd".

15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.

Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerimise tähtaeg on 30. septembril. Kandideerimise tingimused on uuenenud!

Tänavune kongress lükkus koroonapandeemia tõttu kaks aastat edasi ja toimub just nüüd, 21.–26. augustil. Esmakordselt kogunetakse Austrias, kuid ajalooline on see, et esimest korda toimub CIFU väljaspool soome-ugri rahvuskeelega riiki või Venemaad. 

Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.