🎥 Kuula ja loe sõnu: Saamid valisid oma rahvushümniks joiu
Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.
“Linnutee tuuled” (1977)
Augusti algul tähistasid saamid oma rahvuslipu 36. aastapäeva. Samal ajal Rootsis Jällivaaras kogunenud saamide 22. konverentsil hääletati saami rahvushümniks Nils-Aslak Valkeapää loodud Sámi Eatnan Duoddariid. Joiu sõnad on kirjutatud põhjasaami keeles, kuid neid on tõlgitud muuhulgas ka lulesaami, koltasaami ja kildinisaami keelde.
Nils-Aslak Valkeapää
Sámi eatnan duoddariid, dáid sámi mánáid ruovttu galbma geađge guorba guovlu sámi mánáid ruoktu Beaivi Áhči gollerisku, almmi allodagas coahkká váibmu Eanan eatni, eallin eatnun šoavvá Mánu silbbat šelggonasat, jietnja meara márra, guovssahasat násteboagán, lottit ráidarasas vuoi dáid Davvi duovdagiid dán viiddis almmi ravdda garra dálkkit juoiggadallet, máná vuohttunluđiid vuoi dáid fávrrus eatnamiid vuoi jávrriid čuovgi čalmmiid liegga litna eatni salla, gievvudeaddji gietkka Biegga buktá Biegga doalvu duottar dat lea duottar duoddar duohken duoddar askkis sámi mánáid dorvu Sámi eatnan duoddariid dáid sámi mánáid ruovttu šearrát gearrá šealggáhallá, sámi mánáid ruoktu
Wide open tundra of Samiland Poem By Nils Aslak Valkeapää Samiland's wide expanses home to Sami children cold barren rocky realm home of Sami children Sun Father's golden jewel high in the heaven Mother earth's heart beats life rushes like a river Moon's silver glimmer ice ocean's roar northern lights starry belt birds in the milky way O, these northern pastures the wide open horizon storm and furious weathers yoik the children's lullaby O, these beautiful meadows the lakes' shimmering eyes mother's soft warm lap unrestrained cradle The wind brings, takes away the tundra stays the same behind tundra in tundra's lap the Sami children's haven Samiland's wide expanses home of Sami children shimmers glitters twinkles home of Sami children
Nils-Aslak Valkeapää (1943–2001) oli mitmekülgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Joigudega käis ta esinemas paljudes maades ning temast sai üks tuntumaid saame maailmas. Ta tegi kaasa ka Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid käsitlevas dokumentaalfilmis “Linnutee tuuled”.
Hümniks valitud joig on autorilooming. Nii kõlavad teose viis ja sõnad kõige mõjusamalt just autori enda esituses:
Valkeapää sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sõitma, valis ta eriala, mis annaks võimalikult mitmekülgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal.
1991. aastal pälvis ta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna luuleraamatuga Beaivi, áhčážan (Päev, minu isa), mida on kutsutud ka saami rahvuseeposeks.
Valkeapää on pälvinud hulga teisi auhindu oma kirjatööde ja saami kultuuri edendamise eest. Ta oli nii Oulu kui ka Lapi ülikooli audoktor. 1995. aastal omistas president Lennart Meri talle Valgetähe V klassi teenetemärgi.
2004. aastal toimunud kõigi aegade suuremate soomlaste valimisel hääletas rahvas Nils-Aslak Valkeapää 65. kohale.
Saami traditsiooniline laululiik
Joig (saami keeles juoigos) on saamide traditsiooniline laululiik.
Saamide seas laialt tuntud joiud ühendavad inimesi ja neid on läbi aegade sagedasti kasutatud nii saamikeelsetel koosolekutel, koolides, lasteaedades kui ka rahvakogunemistel.
Joiu rahvushümniks muutmise staatusega kanduvad teose autoriõigused Valkeapää järeltulijatelt üle Saamelaisneuvostole ehk saami nõukogule, kes on saami rahva nimel nüüdsest õiguste omanik. Seeläbi on saami nõukogul võimalik teost kaitsta sobimatu või omavolilise kasutuse eest.
Eelmine rahvuslaul aastast 1986
Uue rahvushümni teema tuli saamide töölauale 2007. aastal Norras Trondheimis toimunud rahvuskongressil. Töö saami rahvussümbolite nõukogu koostatud hümni-teemalise ettekande kallal kestis kaks aastat.
Seni oli saami rahvuslaulu kohta täitnud põhjasaamikeelne Sámi soga lávlla (ee saami rahva laul), laulu staatuse kinnitas 1986. aastal Rootsis Åres toimunud 13 kongress. Laulu sõnad kirjutas Isak Saba ja viisistas norralane Arne Sørlie. Soomekeelse teksti kirjutas tollasele hümnile Otto Manninen.
Kaukaa alta seitsentähden Lapin kulma kuumottavi aava Turjan tunturisto järvi järven tuolla puolen, valtahiset harjat, huiput kohoo kohti ilman kantta, joet joikaa, korvet kaikaa, niemet pystyt, rautarinnat, työntyy tyrskymerta päin. Tuimat tääl' on talven viimat, tuulet, tuiskut määrättömät, Saamen suku sieluin, mielin silti rakastavi maitaan; kulkijalle kuudan hohtaa, roihuavat pohjanpalot, poro pärskyy koivikossa, melu täyttää järvet, jängät pulkankolke talvitiet. Taas kun kesäpäivän kehrä kultaa metsät, meret, rannat, kalamiehet meren, järven kultakimalteessa keinuu, kultasotkat soutaa, soiluu hopeoina Lapin virrat, välkkyy airo, vilkkuu sauvoin, miehet laskee lauleskellen kosket, könkäät, suvannot. Sortumatta Saamen heimo kestänyt on vainolaisten tapporetket, kirokaupat, viekkaat väärän veron viejät. Terve, sitkeä sa heimo, Terve, rakas rauhan juuri, veljesriidan raastamaton, veljesveren vuotamaton Saamen heimo hiljainen! Saivat esi-isät ammoin voiton väärintekijöistä. Veljet, mekin torjukaamme sitkeästi sortajamme! Suku vankka Päivän poikain, ei sua voita vainolainen, kultakieltäs jos vain vaalit, taattojen jos neuvot muistat Saamien on Saamen maa!
täpsemalt
- Soome-ugri rahvad: Saamid
- 6. veebruar – saamide rahvusliku ühinemise aastapäev
- Veneetsia biennaalil avati esmakordselt saami paviljon
- Kildini saamikeelne räpp valiti Rootsis saami raadio aasta lauluks
- Soome rahvusmuuseum tagastab saamidele 2200 eksponaati
- Nils-Aslak Valkeapään joiku on valittu saamelaisten kansallisjoiuksi – kuuntele kappale edesmenneen taiteilijan itsensä esittämänä (YLE)
- Laulikute soost ehk saamide rahvalaulutraditsioon tänapäeval (Helen Kõmmus)
